Võimalik, et esinevad tagasivõitmise või –nõudmise võimalused. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot, kokku 2 394 eurot. Ajutine haldur palub menetluse raugemise korral tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. 19.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, maksejõuetus tekkis 2011.a lõpus, vara tagasivõitmise võimalused esinevad. Ajutine haldur selgitas, et pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 3 094 eurot. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega, väljaarvatud maksejõuetuse tekkimise aja osas, mis võlgniku hinnangul oli 2012 suvi, kuna siis lõppes võlgniku majandustegevus. 02.05.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 094 eurot ning avaldas 02.05.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 03.05.2013 esitas võlausaldaja taotluse 29.04.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks nõuded kolmandate isikute vastu summas 6 043,44 eurot, kohustuste suuruseks on kokku 730 637,85 eurot, võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu
lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011.a lõppu. Kohtul ei ole ajutise halduri seisukohas põhjust kahelda ning puuduvad seda seisukohta ümberlükkavad andmed. Vastuseks võlgniku vastuväitele märgib kohus, et maksejõuetus ja majandustegevuse lõppemine on erinevad nähtused ning maksejõuetus võib tekkida ka siis, kui 2 võlgniku majandustegevus veel toimub. Seetõttu ei saa maksejõuetuse tekkimise aega automaatselt seostada majandustegevuse lõppemise ajaga. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot ja välja riigi vahenditest. Tasu kuulub tasumisele Toomas Saarma arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme TR vastutavale hoiule. Taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Seega ei ole menetlusosalistel õigus protokolli parandamist taotleda. Juhul, kui vastuväited protokollile mõjutavad menetlusosaliste arvates asja lahendust, siis on neil õigus esitada vastuväited protokollile asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. /Allkirjastatud digitaalselt/ 3 Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.