lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuste tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 järgi oli liisinguvõtja lepingu ülesütlemisel kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisel tekkinud kahju ehk liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe ja muud kulud. Antud üldtingimuste punkti näol on tegemist tüüptingimusega, mis ei arvesta tarbijast liisinguvõtja kohustuste määramisel seda, milline on tagastatava sõiduki turuväärtus ning millistel tingimustel võib liisinguandjast hageja seda võõrandada. Antud säte ei välista olukorda, kus liisingueseme enda valdusse tagasi saanud liisinguandja võõrandab sõiduki hinnaga oluliselt alla turuhinna, nõudes kõigi võimalike kulude hüvitamist liisinguvõtjalt. Selline olukord seab tarbijast liisinguvõtja ebamõistlikku olukorda, mistõttu tüüptingimusena on liisingulepingu üldtingimuste punkt 3.7 tühine vastavalt
Liisingulepingu üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt, et kui võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa, võimaldab see oluliselt kahjustada teise poole huvisid ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramise sisuliselt liisinguandja otsustada. Selliselt vastav see tüüptingimus
lg 3 p-le 5, kuna liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse
Eeldatakse tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustamist juhul, kui tingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Seaduse kohaselt tuleb hüvitis arvestada liisingueseme tagastamisel ning nõude määramisel ei lähtuta mitte sellest, kas ja millise hinnaga õnnestub liisinguandjal liisinguese võõrandada, vaid liisingueseme kohalikust keskmisest turuhinnast. Liisingueseme kohalik keskmine turuhind on määratletav liisingueseme tagastamisel ning see ei eelda liisingueseme 6 tegelikku võõrandamist. Seega kannab seaduse kohaselt liisingueseme võõrandamise riski nii võõrandamise kui sellise õnnestumise, aga ka võõrandamisel saadava hinna osas liisinguandja, ning vastav hüvitisenõue muutub sissenõutavaks liisingueseme tagastamisega, sest liisinguandja saab eseme väärtuse hinnata eseme enda valdusse saamisel ning see tegevus ei vaja isikult, kes tegutsebki vastavate eseme liisimise ajal, märkimisväärset aega. Kuivõrd lepingus kokku lepitud tingimused on liisinguvõtja jaoks seaduses sätestatuga võrreldes oluliselt kahjulikumad, asub kohus seisukohale, et antud juhul on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega
lg 2 tähenduses ning selline olukord toob
Kohus leiab, et liisingueseme üldtingimuste p 7.4.1 tüüptingimus tuleb lugeda tühiseks ka
lg 1 ja lg 3 p 19 alusel, sest tüüptingimusest tuleneb liisinguandjale kohustus liisinguese võõrandada, kuid selle kohustuse täitmise aega ei ole nendes ega muudes lepingutingimustes määratletud. Kostja leiab, et hageja kohustus on tõendada turuväärtus tagastamise hetkel. Hageja on arvamusel, et konkreetseid asjaolusid arvesse võttes võib vara turuväärtus kattuda selle müügihinnaga, kui ei ole tõendatud vastupidist. Veel leiab kostja, et vara väärtuse arvesse võtmisel saab arvestada sarnaseid müügipakkumisi. Debitoorse võlgnevuse osas on hageja lähtunud käibemaksuga nõudest, aga maha on arvestatud käibemaksuta nõue. Võlaõigusseaduse (
) § 367 lg 1 sätestab, et liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt
lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 24.11.2009 Lepingu ülesütlemise teatise pöördele oli lisatud liisingueseme müügiprotseduuride kirjeldus, milles hageja selgitas, kuidas toimub liisingueseme tagastamine pärast Lepingu ülesütlemist, millised on liisinguvõtja õigused müügiprotsessis osalemiseks ning millisel juhul on liisinguvõtjal õigus ise liisinguese välja osta (I kd, tl 111). Müügiprotseduuride kohaselt on liisinguvõtjal õigus igas liisingu müügiprotseduuri etapis saada liisinguandjalt informatsiooni liisingueseme müügi kohta ja osaleda liisingueseme müügiprotsessis aidates kaasa liisingueseme ostja leidmisel. Kõik vastavasisulised (ostu)pakkumised peab liisinguvõtja esitama liisinguandjale kirjaliku vormis. Samuti on müügiprotseduurides öeldud, et sõidukit pakutakse müügiks internetiportaalides ning müügiplatsil ja kui sõiduki vastu huvi puudub, alandatakse hinda igakuiselt. Kostja on 24.11.2009 ülesütlemise teatise koos müügiprotseduuride kirjeldusega kätte saanud 07.12.2009.a. (II kd, tl 35). Hageja suunas liisingueseme müüki 01.02.2010.a. hinnaga 23 966,87 eurot (koos käibemaksuga) ning teavitas sellest 04.02.2010.a. kostjat (I kd, tl 112). Kuna sõidukile ei leidunud alghinnaga ostjat, alandas hageja müügihinda 20 387,82 euroni (koos käibemaksuga), millest teavitas kostjat 09.03.2010.a. (I kd, tl 114). Vara oli müügis ka sõidukite interneti müügiportaalis www.auto24.ee (II kd, tl 37-38). Vara müüdi 19.03.2010 hinnaga 20 387,82 eurot (koos käibemaksuga) (I kd, tl 54). Hageja rõhutab, et kuivõrd liisingueseme tagastamise ja müümise vahel ei ole märkimisväärset ajanihet, saab käesoleva juhul müügihinda pidada sõiduki tagastamise turuväärtuseks. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud vara väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on seega tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Hageja esitas www.auto24.ee pakkumishinna päringu perioodist 01.02.2010 – 19.03.2010 (II kd, tl 39), millelt nähtub, et keskmine pakkumishind oli 20304 eurot (koos käibemaksuga), mitte 24 066 7 eurot (koos käibemaksuga) nagu nähtub kostja esitatud päringust. Hageja esitatud auto24.ee sõidukite mediaanhinnad aastate lõikes kohaselt hinnavahemikus 18 000 – 21999 eurot on tehtud 86% pakkumistest. Kostja esitas kohtule erinevad sõiduautode müügipakkumised (I kd, tl 90-96, tl 132-134, tl 144-155, II kd, tl 17-18). Kohus nõustub kostjaga, et hagejapoolne müügihind 20 387,82 eurot (koos käibemaksuga) vastas tolleaegsele turuväärtusele ja hageja ei ole Vara müünud liiga madala hinnaga. Kohus nõustub hagejaga, et kindlustuspoliisil märgitud kokkuleppeline turuväärtus ei vasta liisingueseme tagastamisaegsele turuväärtusele ja sellega ei saa kostja tõendada liisingueseme tagastamisaegset turuväärtust. Hageja nõuab kostjalt ka debitoorse võlgnevuse summas 5944,56 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude kokku summas 909,29 eurot ja viiviste summas 109,69 eurot väljamõistmist. Kostja leiab, et debitoorse võlgnevuse osas on hageja lähtunud käibemaksuga nõudest, aga maha on arvestatud käibemaksuta nõue. Hageja on seisukohal, et enne Lepingu ülesütlemist tuligi tasuda kõik summad vastavalt maksegraafikule koos käibemaksuga. Kohus nõustub hagejaga.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 5944, 56 eurot.
lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud
Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust-, mis võivad olla lisakulud
Hageja nõuab kostjalt vara realiseerimiseks tehtud kulutuste, s.o vara tagastusteenuse summas 159,78 eurot, müügieelse tehnilise ülevaatuse summas 69,92 eurot, vara müügi korraldamise summas 679,59 eurot väljamõistmist. Kostja leiab, et tagastas Vara ise ja seetõttu ei tule temalt välja mõista Vara tagastusteenust summas 159,78 eurot. Kohus on eespool leidnud, et kostja tagastas Vara pärast tagastusteenuse osutaja poolset sekkumist. Hageja on esitanud tõendid, et on nimetatud kulud tasunud. Kohus leiab, et Vara tagastusteenuse kulu, müügieelse tehnilise ülevaatuse kulu ja vara müügi korraldamise kulu on lisakulud
Kostja leiab, et remondikulud ei ole
Kohtuistungil märkis hageja, et sõidukit ei remonditud, vahetati õli ja 2 pirni 30 minuti vältel, mida ei saa käsitleda remondina. Kohus leiab, et kuna müügiga kaasnev kulu on lisakulu
lg 4 mõttes, kuulub see kostjalt väljamõistmisele summas 661 krooni (42,25 eurot). Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivismaksete võlgnevus summas 109,69 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb välja mõista viivis protsendina põhinõudest (11291,46 eurot) alates hagi esitamisest (s.o 21.09.2011) kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). 8 Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Geete Lahi Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.