Obsah (5)

§ 8§ 9§ 31§ 30§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012.a., Tallinn Haldusasja number 3-11-1689 (liidetud) Haldusasi Paekivitoodete

§ 8

lg 6 kohaselt saab peatada vaid sellise loataotluse menetluse, mis mõjutab loodusobjekti seisundit. KMH menetlus oma olemuse tõttu loodusobjekti seisundit mõjutada ei saa. Isegi juhul, kui loodusobjekti seisundi mõjutamine KMH menetluses oleks võimalik, siis kaevatava käskkirja andmise hetkega on kõik looduses teostatud uuringud lõpetatud. 14.1.

1. loataotluse põhjendamatu pikenemine rikub Paekivitoodete Tehase OÜ õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31) ja omandi puutumatusele (PS § 32). Ettevõtlusvabadus sisaldab muuhulgas õigust saada oma tegevuseks vajalik luba lühima menetluseks põhjendatud ajavahemiku jooksul. Menetluse hilisem uuendamine põhjustab järjepideva menetlusega võrreldes nii täiendava aja- kui ka rahakulu. 14.
2. Paekivitoodete Tehas OÜ on seisukohal, et riigivõim ei või käituda sõnamurdlikult ning kaevandamisloa andmisest on sisuliselt keeldutud. 14.2.
3. Kaevatava käskkirja kohaselt on kaevandamilubade menetluse jätkamine seatud sõltuvusse Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) plaanitava Nabala lubjakivimaardla piirkonna kohta täiendava uurimistöö tulemustest. Algatatud KMH-d ei anna piisavat informatsiooni otsuse tegemiseks, mis hõlmaks kogu Nabala lubjakivimaardla piirkonda tervikuna. Tulenevalt eeltoodust planeerib KKM teha Nabala lubjakivimaardla piirkonna 3 täiendavate geofüüsikaliste, hüdro- ja geoloogiliste uurimistööde, põhjavee liikumise digitaalse modelleerimise ning maardla kasutusele võtmise majandusliku otstarbekuse hinnangu. Uurimise põhjal tehakse kaalutud otsus Nabala lubjakivimaardla piirkonna kasutusperspektiividest ja selle alusel on võimalik jätkata kaevandamisloa taotluste menetlemist, kinnitada või ümber arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud Nabala lubjakivimaardla varu kategooriad ja mahud. 14.2.
5. juunil 2011.a SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus saadetud kirjaga nr 16.2/1268-2 teatas KKM, et võtab tagasi
6. veebruaril 2011.a esitatud projekti „ Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendav uurimistöö“ rahastamise taotluse (I kd tl 16) 14.2.
8. juunil 2011.a ilmus Eesti Päevalehes artikkel (I kd tl 17) „Pentus peatas Nabala kaevandamiskavad“, mille allapealkirjaga „Enam ei uurita midagi.“ Samasisulist informatsiooni korrati
9. juulil 2011.a Kanal 2 saates „Reporter“. Seega 8-päevase ajavahemiku sees teatab KKM kaevandamislubade menetluse peatamisest seoses täiendavate uuringute tegemise vajadusega, võtab tagasi täiendavate uuringute rahastamise taotluse ning informeerib avalikkust, et kaevandamine selles piirkonnas ei ole koalitsioonileppe tõttu võimalik ja seetõttu ei pruugi olla 300 000 euro kulutamine täiendavatele uuringutele otstarbekas. 14.2.
10. Nimetatud informatsiooni põhjal teeb Paekivitoodete Tehas OÜ järelduse, et faktiliselt soovitakse peatada tema lubade menetlus määramata ajaks, kuivõrd avalikkusele lubatud täiendavaid uuringuid ei tellita. Kaebaja hinnangul on käitumine, kus isiku poolt esitatud loa taotlemine peatatakse asjaolu tõttu, mille saabumine on sõltuvuses haldusorgani tegevusest ning haldusorgan ei kavatse tegevust alustada, sõnamurdlik, mis ei ole aga ühiskonnas tolereeritud. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
11. septembri 1994.a otsusele kohtuasjas III-4/A-5/94, kus kohus on märkinud järgmist: „Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.“ 14.2.
12. Kaebaja leiab, et juhul kui sama territooriumi suhtes esineb huvi kaevandada ja huvi loodust kaitsta, tuleb koguda piisav informatsioon kaalutletud otsuse tegemiseks. Kaebaja juhib siinkohal tähelepanu Ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale, mille kohaselt deklareeritakse riigi huvi piirkonnas kaevandada (vt I kd tl 50-51). 14.2.
13. Kaebaja märgib, et seadus sätestab aluse looduskaitselistel põhjustel kaevandamisloa andmisest keeldumiseks. Maapõueseaduse (MPS) § 34 lg 1 p 2 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses. Seega eeldab kaevandamisloa andmisest keeldumine loodusobjekti kahjustamise kindlakstegemist. Kaevandamise mõju kindlakstegemisele on suunatud nii KMH menetlus (mis on kaevatava käskkirjaga peatatud) kui ka uuring, mille tegemisest ja rahastamise taotlemisest on loobutud. Käesoleval juhul seab KKM menetluse jätkumise sõltuvaks uuringu, mida ta tellida ei kavatse, tulemusest. Seega on kaevandamisloa menetlemise jätkamine seatud sõltuvaks tingimusest, mis kunagi ei saabu. Tegemist on sisulise keeldumisega kaevandamisloa andmisest, sealjuures MPS regulatsiooni kaevandamisloa andmisest keeldumiseks ei järgita. 14.
14. Paekivitoodete Tehas OÜ leiab, et kaevatava käskkirjaga on peatatud juba peatunud menetlus. 14.3.
15. Kaevatavas käskkirjas märgitu kohasel algatas Keskkonnaministeerium Tehase esitatud maavara kaevandamise loa taotluse osas KMH
16. jaanuari 2009.a kirjaga nr 13-31/
17. Paekivitoodete Tehas OÜ sõlmis lepingu KMH läbiviimiseks Tammiku karjääri osas OÜ-ga Maves ning käesolevaks ajaks on uuringud läbi viidud ning aruanne on koostamisel. 4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Seega on ajal, mil kaevatava käskkirjaga menetlus peatati, oli menetlus seaduse kohaselt peatunud. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on üheks ja oluliseks haldusmenetluse nõudeks menetluse eesmärgipärasus. Seaduse kohaselt peatunud haldusakti peatamine ei kanna endas üldse mingit (legitiimset) eesmärki. Olukorras ja ajal, mil kaevandamisloa andmise menetlus on peatunud ei saa mingil viisil olla mõjutatud või mõjutamise ohus loodusobjekti seisund. 14.
18. Paekivitoodete Tehas OÜ sedastab, et loodusobjekti seisundi võimalik mõjutatus on muu haldusakti (kaevandamisloa) menetluse peatamise eelduseks. Kaevatava korralduse kohaselt tuleneb maavara kaevandamise lubade ja geoloogilise uuringu loa taotluste menetluse peatamise õiguslik alus Looduskaitseseaduse (

) § 8 lg

1. Nimetatud sätte eesmärk on vältida mõjutuste võimaldamist loodusobjektile, mille kaitse alla võtmise kohta on tehtud ettepanek või mille kaitse alla võtmine on menetluses. Käimasoleva menetluse (KMH) lõpptulemus ei saa kahjusta mingil viisil loodusobjekti. Nimetatud menetlus annab informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust mõjust. 14.
2. Paekivitoodete Tehas OÜ leiab, et tal on õigus seaduse alusel tema kanda jäetud uuringute tulemuse vormistamisele seadusega sätestatud protsessivormis. KMH aruanne annab informatsiooni nii kaevandamisloa menetluse kui ka kaitseala menetluse tarbeks. 14.5.
3. Kaebaja viitab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 2 ning märgib, et KMH üheks eesmärgiks anda teavet kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. KMH on tegevus, millega seotud kulud on seaduse (KeHJS § 8) kohaselt arendaja kanda. Nimetatud kulutuste suurusjärk on ca 500 000 krooni. Käesolevaks ajahetkeks on KMH raames tehtud kõik vajalikud uuringud ning toimub aruande koostamine. KMH menetluse peatamine selle praeguses staadiumis (kõik uuringud on tehtud) ei anna kaebajale mistahes rahalist kokkuhoidu, küll aga muudab mõttetuks senised tehtud kulutused KMH-le. Kaebajal on arendajana õigustatud ootus sellele, et KMH menetlus viidaks lõpuni (toimuks aruande vastuvõtmine, avalikustamine ja heakskiitmine/ heakskiitmata jätmine) ning selle tulemusena tekiks KKM-l seaduses sätestatud protsessivormis teave kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. 14.5.
4. Käesoleval juhul ei too menetluse peatamata jätmine kaasa asja ebaõiget otsustamist. Menetluse jätkamine annab tegevusloa andjale/loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlejale täiendavat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ning aitab sellega olulisel määral kaasa asja õigele otsustamisele. Samuti annab see kaebajale kui arendajale teabe sellest, kas keskkonnamõjude aspektist on kaevandamine nimetatud piirkonnas võimalik ning majanduslikult otstarbekas. 14.5.
5. Kaebaja on lähtudes MPS § 28 lg 5 seisukohal, et KMH lõpuni menetlemine ei too automaatselt kaasa kohustust kaevandamisluba välja anda. 14.5.
6. Võimalik menetluse peatamine saab tulla kõne alla olukorras, kus on toimunud KMH aruande heakskiitmine, kuid

§ 8lg 6 välistab kaevandamisloa kohese väljaandmise.

14.5.

1. KMH hindamise tulemusena võib selguda ka asjaolu, et kaevandamisloa andmisest tuleb keelduda (MPS § 34 lg 1 p 1 ja p 2). 14.5.
2. Kaebaja sedastab viidates HMS § 5 lg 2, et tal on õigus oma taotluse menetlemisele. Praeguses menetlusstaadiumis tuleb lõpuni viia KMH menetlus, mille tulemusena tuleb kaevandamisloa andmise menetlus kas lõpetada või menetlust jätkata. Alles kaevandamisloa menetluse jätkumise korral (KMH menetluse lõppemise tõttu) tekib menetluste kollisioon 5 Looduskaitseseaduse alusel toimuva kaitseala moodustamise menetlusega. Seejärel on võimalik asuda kaaluma

§ 8lg 6 alusel kaevandamisloa andmise menetluse peatamist.

14.

1. Paekivitoodete Tehas OÜ märgib, et ta nõustub AS Riverito ja AS Kiirkandur kirjalikes vastustes toodud põhjendustega ning on seisukohal, et kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele ka AS Riverito ja AS Kiirkandur menetlusdokumentides toodud põhjendustel. Samuti nõustub Paekivitoodete Tehas OÜ AS Riverito seisukohaga, mille kohaselt on 08.juuni 2011.a. käskkiri nr 825 Haldusmenetluse seadistiku (edaspidi HMS) § 54 tähenduses materiaalselt õigusvastane, kuna vastustaja kantsleril puudus pädevus kaevatava käskkirja andmiseks. Käskkiri tuleb tühistada ka nimetatud põhjendusel. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud põhjendusel on tegemist tühise haldusaktiga, siis võib kohus kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4 järgi haldusakti tühisuse kindlaks teha ka tühistamiskaebuse alusel. 14.
2. Paekivitoodete Tehas OÜ leiab, et vastustaja kirjalikus vastuses ei ole esile toodud põhjendusi, mis annaksid alust jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja poolt esile toodud väited on otsitud ja esile toodud õiguslikud põhjendused ei ole kooskõlas vastustaja faktilise käitumisega. 14.7.
3. Vastustaja on esitanud väite, mille kohaselt ei ole kaevandamislubade menetluse jätkamine seatud sõltuvusse Nabala lubjakivimaardla piirkonna kohta täiendava uurimistöö tulemustest. Kaebaja leiab, et väide on ümber lükatud vastustaja enda poolt menetlusdokumendi samal leheküljel esitatud väitega, mille kohaselt ei ole kaevandamislubade andmise menetlust soovitud peatada määramata ajaks, kuna käskkirjas on menetluse peatamise eeldatav tähtaeg ka ära märgitud (16.12.2013.a.) – so ekspertiisi ja uurismustöö valmimise eeldatav aeg. Kaeabaja juhib tähelepanu asjaolule, et haldusakti faktiline ja õiguslik motivatsioon peavad olema omavahel loogiliselt seotud, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käskkirja motivatsioonist tulenevalt on kaevandamislubade andmise menetluse jätkamine seatud otseselt sõltuvusse plaanitava uurimistöö tulemustest, ehkki vastustaja on kohtumenetluses asunud nimetatud väidet eitama. Haldusakti põhjendamisel on nimetatud asjaolule, kui menetluse jätkamise alusele otseselt viidatud. Seega ei ole enam võimalik aru saada, millistest kaalutlustest on menetluse peatamise otsustamisel lähtutud ning milliste asjaolude saabumisest sõltub kaevandamislubade andmise menetluse jätkumine. Haldusakt ei ole üheselt mõistetav. 14.7.
4. Vastuoluliste väidete esitamine kohtumenetluses viitab asjaolule, et vastustaja ei ole enne menetluse peatamise otsustamist üleüldse kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Vastustaja poolt esitatud vastuväidetest ilmneb, et kaevandamisloa andmise menetluse peatamise otsustamiseks piisas loodusobjekti kaitse alla võtmiseks esitatud taotlusest, mis Looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 8 lg 1 järgi on igaühe õigus. Taotluse põhjendatuse sisuline hindamine ja erinevate huvide kaalutlemine ei olnud haldusorgani jaoks oluline. Kaalumata on asjas tähtsust omavad asjaolud, s.h kaevandamisloa taotluse esitanud isikute põhjendatud ootus menetluse jätkamise suhtes. Nimetatu on käsitletav diskretsioonivolituse mittetäieliku kasutamisena ja on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. 14.7.3. Vastustaja vastuväidetest tulenevalt on ilmne, et vastustajal ei ole täiendavate uuringute tegemise kavatsust ja kaevandamislubade andmise menetlus on peatatud määramata ajaks. Riigihanget uurimistööde teostaja leidmiseks ei ole välja kuulutatud. Täiendavaid inventuure ei toestata (vt Riigihangete portaal ja KKM koduleht ning I kd tl 144). Seega kaevatav haldusakt on vastuolus

§ 8

lg-ga 6, kuna piirab kaebaja õigusi seaduses sätestatud võimalustest enam ning on oluliste diskretsioonivigadega. Menetluse peatamine on 6 otsustatud ilma, et selleks esineks kaalukaid põhjendusi. Nimetatu on õigusvastane ning on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. 14.7.4. Paekivitoodete Tehas OÜ ei nõustu vastustaja väitega, mille kohaselt peatati kaevatava käskkirjaga kaevandamislubade menetlus, mitte keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus. Kaebaja ei nõustu nimetatud väitega. Kaevatavas käskkirjas sisaldub haldusorgani ühene seisukoht, et kaevandamislubade menetluse peatamisel Looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 8 lõike 6 alusel kaasneb ka loa andmise menetlusega otseselt seotud teiste haldusmenetluste (KMH menetlus) peatumine. Puudub vaidlus selles, et KMH algatati kaebaja poolt esitatud maavara kaevandamise loa taotluse osas ja et KMH menetlus on seotud maavarade kaevandamise loa andmise menetlusega. Seega on haldusakti andja olnud ühesel seisukohal, et kaevatava käskkirjaga on KMH menetlus peatatud. Haldusakti motivatsiooni ei saa kardinaalselt muuta vastuväidete esitamisega kohtumenetluses. Kaebaja leiab lähtudes HMS § 55 lg 1, et haldusakti vastuolulisus on haldusakti tühistamise täiendavaks aluseks vorminõuete rikkumise tõttu. 14.7.

1. Paekivitoodete Tehas OÜ juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et väide, mille kohaselt KMH menetlust ei ole peatatud, on sisutu, kuivõrd olenemata sellest, kas KMH menetluse peatamine on õiguslikult võimalik või mitte ja kas KMH menetlus on kaevatava haldusaktiga peatatud, ei ole vastustaja peale kaevatava käskkirja andmist KMH menetlust faktiliselt jätkanud. Nimetatud käitumine viitab sellele, et tegelikkuses on vastustaja jätkuvalt positsioonil, et KMH menetlus on peatunud. Nimelt ei ole vastustaja teinud KeHJS § 21 sätestatud toiminguid, vaid tagastas kaebajale tema poolt 25.11.2011 esitatud KMH oma 02.detsembri 2011.a. kirjaga nr. 11-2/8929-2 (I kd, tl 145). 14.7.
2. Vastustaja ei lükka ümber kaebaja väidet, mille kohaselt on kaevatava käskkirjaga peatatud juba peatunud menetlus. Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud

§ 8lg 6 koostoimes Ke

HJS §-11 lg-ga 11. Eksimus on viinud nii normi ebaõige kohaldamiseni kui ka kaalutlusõiguse ebaõige teostamiseni. Haldusakti andmisel on rikutud

§ 8lg-s 6 sätestatut, mistõttu haldusakt on HMS § 54 tähenduses õigusvastane. Ke

HJS § 11 lg 11 sätestatud regulatsioon tähendab ühtlasi seda, et olukorras, kus loa andmise menetluses on algatatud KMH, puudub loa menetlejal seadusest tulenevalt õigus mistahes menetlustoimingute tegemiseks, kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Sättest tuleneb, et KMH-s sisalduv informatsioon on loa andmise menetluses oluline ja menetluse jätkamine olukorras, kus KMH on algatatud, kuid puudub seisukoht KMH heaks kiitmise osas, ei ole lubatud. Väärib rõhutamist, et KMH menetluse peatamine ei ole KeHJS järgi üldse võimalik ning KMH menetluse peatamine kaevatava käskkirjaga ei ole

§ 8lg 6 järgi võimalik.

14.7.7. Kaebaja leiab, et vastustaja väited ei lükka ümber kaebaja väidet, mille kohaselt ei too kaevandamisloa andmise menetluse peatamata jätmine kaasa ebaõiget otsustust. Kaebaja rõhutas, et võimaliku menetluse peatamise otsustamine saaks kõne alla tulla olukorras, kus on toimunud KMH aruande heakskiitmine. Seadusest tuleneb menetluse järjekord haldusorgani jaoks, mida ei saa meelevaldselt muuta (vt KeHJS §-11 lg 11).

§ 8lg 6 kohaldamist saab kaaluda alles peale KMH lõppemist.

Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et KMH menetlusega kaasneb kohustus kaevandamisloa välja andmiseks. Seega peatamata jätmine ei too kaasa ebaõiget otsustust, sest menetluse jätkamine annab vajalikku informatsiooni asja lõplikuks ja õigeks lahendamiseks. Kaevandamisloa andmise menetluse peatamise otsustamine

§ 8

lg 6 alusel enne kavandatud tegevuse kohta algatatud KMH aruande heaks kiitmist on oluline menetlusviga, mis toob HMS § 58 kohaselt kaasa kaevatava haldusakti tühistamise. Menetlusviga on toonud kaasa ebaõige otsuse, kuna kaevandamisloa andmise menetluse peatamine on otsustatud ilma asjakohase teabeta. Sealjuures viitab haldusorgani käitumine menetluses asjaolule, et uuringuid teha ja täiendavat teavet koguda ei kavatseta. 14.7.8. Kaebaja märgib, et vastustaja väide, mille kohaselt on KMH menetlus ning

alusel läbi viidavas menetluses tehtav ekspertiis oma sisult ja eesmärgilt erinevad, on deklaratiivne ning täielikult põhjendamata. Tegemata on

§ 8

lg-s 3 sätestatud loodusobjekti kaitse alla 7 võtmise põhjendatuse ja kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis. Kaebaja ei väida, et KMH saab asendada

§ 8

lg-s 3 sätestatud kohustuslikku ekspertiisi, kuid KMH annab edasiseks tegevuseks vajalikku teavet. Vaidlustatavas käskkirjas on välja toodud KMH eesmärk, milleks on „anda otsustajale vajalikku teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta“. KMH kattub teataval määral edasiste uuringute ja ekspertiisidega ning nimetatud teavet ei ole mõistlik ega põhjendatud eirata. Muuhulgas selgitatakse KMH tulemusel välja, kas või millisel määral võib kavandatav tegevus kahjustada piirkonna loodusväärtusi. Kaebajal on õigustatud ootus, et KMH viiakse lõpule ja selle alusel tekiks vastustajal seaduses sätestatud vormis teave kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. 14.

1. Paekivitoodete Tehas OÜ taotleb Keskkonnaministeeriumilt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 3160,35 eurot (I kd tl 214-227).
2. Kaebaja AS Riverito taotleb Keskkonnaministeeriumi 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühistamist. Kaebaja AS Riverito põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: 15.
3. Vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna kaevandamise loa menetluse täiendav ning tähtajatu peatamine lükkab kaebuse esitaja loa andmise taotluse lahendamise määramatusse aega tulevikus. Ühtlasi peatas vastustaja 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 õigusvastaselt ning ilma mistahes aluseta käimasoleva keskkonnamõju hindamise menetluse. Kaebuse esitajal on põhjendatud ootus, et pärast keskkonnamõjude hindamist jätkub ka kaevandamise loa taotlemise menetlus, kuid vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 peatab loa taotlemise menetluse määramata ajaks, mistõttu lükkub määramatusse aega tulevikus ka kaevandamise loa saamiseks esitatud taotluse lõplik lahendamine vastustaja poolt. Vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 rikub kaebuse esitaja õigust heale haldusele (PS § 14), mis on kohtulikult kaitstav põhiõigus. Seega on vastustaja 08.06.2011 käskkirja nr 825 puhul tegemist kaebuse esitaja jaoks koormava ning kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuva haldusaktiga. 15.
4. Vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine haldusakt või alternatiivselt HMS § 54 alusel õigusvastane haldusakt, kuna vastustaja kantsleril puudub pädevus vastustaja 08.06.2011 käskkirja nr 825 andmiseks. 15.2.
5. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 54 lg 1 sätestab, et kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks. VVS § 54 lg 2 kohaselt annab kantsler käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks vastavalt valitsusasutuse asjaajamiskorrale. Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimääruse“ § 14 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaministeeriumi kantsler oma pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste ja talle alluvate teenistujate töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. Vastustaja kantsleri pädevus ja ülesanded on sätestatud vastustaja põhimääruse §-s
6. Kaebuse esitaja on 8 seisukohal, et viidatud normidest ei tulene vastustaja kantslerile õigust anda 08.06.2011 käskkirja nr
7. 15.2.
8. VVS § 49 lg 1 p 1 alusel juhib vastava ministeeriumi minister ministeeriumi tööd ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Seega on minister päev vastustaja nimel käskkirju andma, mitte aga vastustaja kantsler. Vastustaja kantsler saab vastustaja põhimääruse § 14 lg 1 alusel anda käskkirju vaid ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste ja talle alluvate teenistujate töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. Vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 ei hõlma mitte ühtegi põhimääruse § 14 lg-s 1 loetletud valdkonda. Seega väljub vastustaja 08.06.2011 käskkirja nr 825 andmine vastustaja kantsleri pädevusest. 15.2.
9. HMS § 63 lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Arvestades, et vastustaja kantsleril puudub mistahes pädevus 08.06.2011 käskkirja nr 825 andmiseks, on kaebuse esitaja arvates vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine haldusakt. Juhul kui halduskohus leiab, tegemist pole tühise haldusaktiga, on vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 samadel põhjendustel HMS § 54 alusel õigusvastane haldusakt. 15.
10. Seaduse alusel peatunud haldusmenetluse teistkordne peatamine ei ole õiguslikult võimalik, mistõttu vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine haldusakt. Juhul kui kohus leiab, et tegemist pole tühise haldusaktiga, on kaebuse esitaja arvates tegemist materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, mis tuleb tühistada. 15.3.
11. Kaebaja AS Riverito kordab siinkohal sisuliselt Paekivitoodete Tehas OÜ seisukohti leides, et peatamaks käesoleval juhtumil haldusemenetlust

§ 8

lg 6 alusel, peaks varasem haldusmenetluse peatumise alus olema ära langenud ning alles siis on haldusorganil võimalik kaaluda haldusmenetluse peatamise küsimust

§ 8lg 6 alusel. Ke

HJS § 11 lg-s 11 sätestatud haldusmenetluse peatumise alus pole käesolevaks ajaks ära langenud, mistõttu ei saanud vastustaja ka 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 peatada kaevandamise loa andmise menetlust. 15.3.

1. AS Riverito lisab täiendavalt, et arvestades, et HMS ei reguleeri otseselt menetluse peatamist, on kaebuse esitaja arvates analoogia korras asjakohane viidata ka HKMS §-le 22 ja tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile. Nii sätestab TsMS § 358 lg 2 üheselt, et menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. Kohus saab menetluses menetlustoiminguid teostada üksnes pärast menetluse uuendamist (TsMS § 361). Kaebuse esitaja arvates tuleb viidatud põhimõtetest lähtuda ka haldusmenetluses, kuivõrd vastupidisel juhul ei oleks menetluse peatamisel mistahes õiguslikku tähendust ning haldusorgan võiks sõltumata menetluse peatamisest teostada menetlustoiminguid. Selline seaduse tõlgendus oleks vastuolus menetluse peatamise regulatsiooni olemuse ja eesmärgiga. 15.3.
2. HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Arvestades, et kaevandamise loa andmise menetlus on KeHJS § 11 lg 11 alusel niikuinii peatunud, ei ole vastustaja 08.06.2011 korraldust võimalik kellelgi täita. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine haldusakt. Juhul kui kohus leiab, et tegemist pole tühise haldusaktiga, on tegemist materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, mis tuleb tühistada. 15.
3. Vastustaja on 08.06.2011 korralduse nr 825 andmisel rikkunud

§ 8

lg-s 6 sätestatut, mistõttu käskkiri on HMS § 54 alusel materiaalselt õigusvastane haldusakt. 15.4.1.

§ 8

lg-st 6 nähtub, et haldusakti andmise menetlust on võimalik peatada üksnes teatud kindlaks määratud tähtajani või sündmuseni, mitte aga tähtajatult, nagu seda on teinud 9 vastustaja (vt käskkirja resolutsioon). Keskkonnamõju hindamise menetluse peatamist ei näe KeHJS üldse ette, mistõttu puudub ka 08.06.2011 vastustaja käskkirjal nr 825 mistahes materiaalõiguslik alus.

§ 8

lg 6 ei võimalda peatada keskkonnamõju hindamise menetlust, kuigi vastustaja 08.06.2011 käskkirjast nr 825 nähtuvalt on vastustaja soovinud ka viidatud menetluse peatada. Seega on vastustaja 08.06.2011 käskkirja nr 825 andmisel oluliselt rikkunud

§ 8

lg 6 ja piiranud kaebuse esitaja õigusi PS § 3 lg 1 rikkudes rohkem, kui seadus võimaldab. Järelikult on vastustaja 08.06.2011 käskkiri nr 825 materiaalselt õigusvastane haldusakt ja tuleb tühistada. 15.

1. Vastustaja 08.06.2011 korraldus nr 825 on ilmsete kaalutlusvigadega, mistõttu on see HMS § 54 alusel materiaalselt õigusvastane haldusakt. 15.5.
2. Kaebuse esitaja märgib, et on 11.05.2011 kirjas vastustajale esitanud erinevaid kaalutlusi ja põhjendusi, miks ei saa haldusmenetlust peatada. Nii on kaebuse esitaja toonud 11.05.2011 kirjas välja, et menetluse peatamise küsimuse lahendamisel tuleb kaaluda: 1) kaebuse esitaja ja teiste arendajate rahalisi vahendeid, mida nad on kulutanud keskkonnamõju hindamisele. Vastustaja on 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 sisuliselt soovinud peatada ka keskkonnamõju hindamise menetluse. Kaebuse esitaja on sõlminud keskkonnamõju hindamiseks lepingud kolmandate isikutega, mistõttu on kaebuse esitajal rahalised kohustused kolmandate isikute ees. Keskkonnamõju hindamise menetluse peatamine ei säästa kaebuse esitaja rahalisi vahendeid, kuna pooleli jäänud keskkonnamõju hindamise jätkamine tulevikus tekitab kaebuse esitajale täiendavaid kulusid; 2) maavarade kaevandamise load on esitatud alade suhtes, millel asub riikliku tähtsusega Nabala lubjakivimaardla, mille kasutusele võtmine võib lükkuda määramatusse aega tulevikus; 3) uute kaevanduste avamine võtab aega ca 7-8 aastat. Olemasolevate kaevandusmahtude juures kaevandamise jätkudes ammenduvad Harjumaal kaevandamiseks lubatud varud aastaks
3. Menetluse peatamine määramata ajaks võib tekitada olukorra, kus Harjumaal ammenduvad kaevandamiseks lubatud varud; 4) keskkonnamõju hindamist ja looduskaitse seaduse kohast loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust on võimalik läbi viia paralleelselt. Keskkonnamõju hindamisel puuduvad mistahes negatiivsed tagajärjed, et seda menetlust oleks vaja peatada; 5) keskkonnamõju hindamine annab täiendavat väärtuslikku informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ning aitab kaasa nii kaevandamisloa kui ka maastikukaitse ala moodustamise küsimuse õigele lahendamisel; 6) kaebuse esitajal on selge ja äratuntav huvi haldusmenetluse mõistliku aja jooksul lõpuleviimise suhtes ning kaevandamisloa saamise suhtes olukorras, kus menetlus on niigi juba peaaegu 6 aastat kestnud, mis on vastuolus mõistliku menetlusaja nõudega. 15.5.
4. Vastustaja 08.06.2011 korraldusest nr 825 ei nähtu mitte ühtegi kaalutlust, miks menetluse peatamine on vajalik või olulisem kui ülalmärgitud ning kaebuse esitaja poolt 11.05.2011 kirjas menetluse peatamise suhtes esile toodud vastuargumendid-kaalutlused. Vastustaja 08.06.2011 käskkirjast nr 825 nähtuvalt ei ole vastustaja mitte üldse kaalunud võimalust jätta menetlus peatamata. Käskkirjast ei nähtu menetluse peatamise/mittepeatamise poolt ja vastuargumendid ning menetluse peatamise poolt argumentide prevaleerimine. Vastustaja ei ole vaidlustatavas käskkirjas ülalviidatud vastandlikke huve ja argumente kaalunud. Samuti pole vastustaja kaalunud menetluse peatamise ja mittepeatamisega seonduvaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi erinevate menetlusosaliste suhtes, vastustaja pole isegi mitte hinnanud, millised on menetluse peatamise/peatamata jätmise tagajärjed. Kaalutlusi, mis haldusaktist ei nähtu, pole olemas ning ühtlasi ei ole võimalik haldusakti tagantjärele hakata motiveerima. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu ka põhjendusi, miks on kaebuse esitaja ja teiste arendajate poolt esile toodud argumendid jäetud kaalutlusotsuse tegemise täielikult tähelepanuta. Seega on vastustaja käskkiri HMS § 54 alusel õigusvastane ja tuleb tühistada. 10 15.
5. AS Riverito taotleb Keskkonnaministeeriumilt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 4973,95 eurot (I kd tl 191-213 ja 228-232). VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vastustaja järgmiselt: 16.
7. Vastustaja on seisukohal, et Keskkonnaministeeriumi kantsleril on õigus esindada Keskkonnaministeeriumi vaidlustatud käskkirjaga seotud loamenetluses. 16.1.
8. Kaebajad väidavad ekslikult, et haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan haldusorganiks on maapõueseadusest tulenevalt antud juhul Keskkonnaministeerium, mille esindajana on kantsler Rita Annus tegutsenud. 16.1.
9. Vastustaja selgitab, et Keskkonnaministeeriumi kantslerile on antud keskkonnaministri 27.06.2008 käskkirjaga nr 811 volitus esindada Keskkonnaministeeriumi järgmiste lubade andmisel: 1) üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsingu eesmärgil; 2) geoloogilise uuringu luba üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis; 3) maavara kaevandamise luba üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis. 16.1.
10. Vastustaja esitas kohtule ja kaebuse esitajale keskkonnaministri 27.06.2008 käskkirja nr 811 koopia (II kd tl 34). Eelnimetatud volitus on antud MPS § 14 lõike 3 ja § 28 lõike 4 alusel ning tulenevalt HMS § 8 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse
11. detsembri
12. a määruse nr 437 “Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” § 14 punktist
13. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõikega 3 on üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil ja uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis andjaks Keskkonnaministeerium ja sama seaduse § 28 lõike 4 alusel on kaevandamisloa andjaks üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Eeltoodust nähtub, et maapõueseadusega määratakse haldusakti andev haldusorgan. Tulenevalt HMS § 8 lõikest 2 määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel haldusorganisiseselt. Keskkonnaministri 27.06.2008 käskkirja nr 811 andmise ajal kehtinud Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 14 punkti 4 kohaselt on ministril pädevus anda volitusi ministeeriumi esindamiseks. Seega ei ole õige kaebuse esitaja väide, et haldusakti on andnud selleks pädevust mitteomav isik. Haldusakt ei ole seega ei tühine ega õigusvastane. 16.
14. Vastustaja on seisukohal, et peatunud menetluse peatamine on õiguspärane. 16.2.
15. KeHJS § 11 lõike 11 järgi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Samas

§ 8

lõike 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus

§ 9

lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. 16.2.2. Seega on iseseisev õiguslik alus antud juhul menetluse peatamiseks olemas, sõltumata KMH menetluse kestmisest. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KeHJS alusel kaevandamisloa andmise menetluse peatumine ei takista

alusel kaevandamisloa andmise menetluse peatamist, kuivõrd keskkonnamõju hindamise ja loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlused on erinevad menetlused. Asjaolu, et olemasolevas menetluslikus olukorras, kus seoses KMH menetluse algatamisega on loamenetlus peatunud ning kaitsta soovitavat 11 loodusobjekti hetkel kaevandamisega ei kahjustata, ei anna garantiid, et see ei saaks kahjustatud edaspidi, nt menetlusliku olukorra muutmisel. Vastustaja on seisukohal, et peatunud menetluse peatamine iseseisva õigusliku aluse olemasolul ei ole seadusevastane. Meelevaldne ja õiguslikult põhjendamata on kaebajate väide, nagu peaks haldusmenetluse peatumise alus KeHJS § 11 lõike 11 olema enne ära langenud ning alles siis on võimalik kaaluda haldusmenetluse peatamise küsimust

§ 8lõike 6 alusel.

16.2.3. Vastupidi, antud juhul oli vastustaja tegevus käskkirja andmisel igati kooskõlas haldusmenetluse üldprintsiipidega. Käesolevas menetlusetapis oli kaevandamisloa menetluse peatamine vajalik halduse heast tavast lähtudes, mille järgi menetlusosalised peavad olema haldusorgani kavatsustega õigeaegselt kursis - käesoleval juhul sellega, et haldusorgan on leidnud, et maastikukaitseala loomise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisund võib saada mõjutatud kaevandamisloa andmisel ning et

§ 8lõige 6 kuulub käesoleval juhul rakendamisele.

Halduse heast tavast lähtudes peab haldusorgan ka õigeaegselt tegutsema, et ära hoida viivitusest tulenevaid arusaamatusi. Kui vastustaja oleks aga kaevandamisloa andmise menetluse peatanud kunagi hiljem, nagu kaebajad õigeks peavad, siis oleks see menetlusosalistele tulnud üllatusena ja seega olnud ebaõige. Sellisel juhul võiks aga haldusorganile teha etteheiteid, miks ta ei realiseerinud oma kavatsust kaevandamisloa menetlust peatada kohe, so juba maastikukaitseala loomise ettepaneku saamisel. Sellisel juhul saaks kaebajad ka väita, et neil on juba tekkinud õiguspärane ootus eeldamaks, et

alusel loamenetlust ei kavatsetudki peatada. Seda arvestades on Keskkonnaministeerium seisukohal, et haldusorgani tegevuse läbipaistvuse ja selguse tagamiseks oli pärast MTÜ Tuhala Looduskeskus esitatud ettepaneku tegemist vajalik vaidlusaluse käskkirja andmine ja loamenetluse peatamine ning see ei ole vastuolus seadusega. 16.2.4. Vastustaja ei olegi kaevandamisloa menetluses mingeid menetlustoiminguid teinud ega kaevandamisloa menetlust jätkanud. Vastustaja on võtnud vastu haldusakti menetluse peatamiseks

alusel ning kaevandamisloa menetluses ei ole tehtud ühtki menetlustoimingut. 16.2.

1. Vastustaja ei näe erinevalt kaebajast nr 2 mingeid takistusi vaidlusaluse käskkirja täitmisel. Ka ei ole kaebaja 2 põhjendanud, kuidas ei ole menetluse peatamise käskkirja, milleks on tegevusest hoidumise nõue, võimalik täita. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalust käskkirja saab täita ja tulebki täita, ning kõigil asjaosalistel, eelkõige vastustajal endal tuleb teha kõik, et garanteerida loamenetluse jätkuv peatumine. Antud juhul seisneb käskkirja täitmine menetluse jätkamiseks tehtavatest menetlustoimingutest hoidumises. 16.2.
2. Vastustaja rõhutab, et kaebajad on jätnud täiesti tähelepanuta vaidlusaluse käskkirja andmise sisulised kaalutlused. Vastustaja selgitab, et tekkinud olukorras ei ole täiel määral selge kas, ja kui siis millistes lõplikes piirides ja millise kaitserežiimiga võetakse ettepanekus kirjeldatud loodusobjekt kaitse alla. Seega kaevandamislubade taotluste menetluse, sealhulgas ka keskkonnamõju hindamise protsessi, jätkumine võib viia ebaõige otsuseni, kuivõrd loodusobjekti kaitse alla võtmise korral ei tohi kaitsealusel alal kaevandada ning loa andmisel tuleb tagada kaitstava objekti kaitserežiim. MaaPS § 34 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et kaevandamisloa andmisest tuleb keelduda, kui loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses. Juba kehtiva loa alusel ei oleks kaevandamine kaitsealusel alal samuti võimalik, kuid kaevandatud alal endist olukorda taastada enam ei saaks. Käesoleval hetkel kaitseala loodud ei ole, teada ei ole ei kaitsekord ega ka piirid. Seetõttu on lubade menetluse peatamine kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni eesmärgipärane, otstarbekas ja vajalik. 16.
3. Vastustaja leiab, et loamenetlus on peatatud tähtaja määramisega. 12 16.3.
4. Kaebajad väidavad, et käskkirjaga on kaevandamisloa andmise menetlus peatatud tähtajatult. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Esiteks, on lubade andmise menetluse peatamise õiguslikuks aluseks

§ 8

lõikest 6 tulenevalt ettepanek Nabala looduskaitseale moodustamiseks ning nimetatud sätte kohaselt haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Seega on juba seadusega sätestatud haldusakti andmise menetluse peatamisele tingimuslik tähtaeg ja see on seotud teatud sündmuse saabumisega, so kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsustamisega. Arusaamatuks jääb kaebajate väide, nagu oleks käskkirja andmisel rikutud

§ 8lõiget 6.

16.3.

1. Ka haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenevalt saab haldusorgan menetluse peatada ja menetlustähtaega pikendada (HMS § 41), kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, nt asja otsustamiseks oluliste täiendavate andmete kogumise vajadusega seoses. Sellisel juhul peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Seda on vaidlusaluse käskkirjaga ka tehtud. Täiendavate uurimistööde tegemisest on praeguseks küll loobutud ja seega ei ole see hetkel enam aktuaalne, kuid ka täiendavate uurimistööde tegemist ei planeeritud tähtajatuna. Siinjuures on vastustaja arvates oluline rõhutada, et käskkirjas on ekspertiisi ja uurimistöö valmimise eeldatav lõpptähtaeg ära märgitud (16.12.2013). 16.
2. Vastustaja ei nõustu kaebustes esitatud väitega, nagu oleks vastustaja oma käskkirjaga ühtlasi peatanud keskkonnamõju hindamise menetluse. 16.4.
3. Käskkirja resolutiivosast nähtub ilmselgelt, et käskkirjaga peatati kaevandamislubade andmise menetlus, mitte KMH menetlus. 16.4.
4. Haldusakti osadeks on resolutiivosa, kirjeldav ja põhjendav osa ehk motivatsioon, vaidlustamisviide ja muud haldusakti kohustuslikud andmed. Haldusakti erinevatel osadel on erinev õiguslik tähendus. HMS § 60 lõikest 2 tulenevalt on täitmiseks kohustuslik vaid resolutiivosa. Nimetatud lõike kohaselt on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. 16.4.
5. Vaidlustatud käskkirjas on resolutiivosaks ilmselgelt vaid käskkirja viimane lõik, milles sisaldub konkreetne kõigile asjassepuutuvatele isikutele laienev käsk: „... peatan ... lubade andmise menetluse...“ Käskkirjas küll selgitatakse, et keskkonnamõju hindamine on maavara kaevandamise loa andmise menetluse osa, samuti teavitatakse loa andmise menetlusega otseselt seotud teiste menetluste (KMH menetlus) peatumisest, kuid KMH menetlust selle käskkirjaga peatatud ei ole. Vastustaja rõhutab, et käskkirja õiguslikuks aluseks olev

§ 8

lg 6 ei annaks võimalustki KMH menetluse peatamiseks, kuivõrd nimetatud sätte kohaselt on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Kuivõrd kaevandusloa andmise menetluse osaks olevas KMH menetluses haldusakti ei anta, saab selliseks haldusaktiks antud juhul olla kaevandamisluba, mille andmine kahtlemata võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Kuivõrd tegemist on avakaevandamisega, siis avakaevandamine on tegevus, mis kindlasti mõjutab loodusväärtusi, seega on kaevandamise loa taotluse menetlemise peatamine loodusväärtuste esinemise, nende seisundi ja esinduslikkuse väljaselgitamiseks igati põhjendatud ka sisuliselt. 16.4.

1. Vastustaja lisab veel siinkohal, et käskkirja andmisel kaaluti KMH peatumist sisaldava informatsiooni kajastamise vajadust vaidlustatud käskkirjas ning leiti, et see on haldusorgani tegevuse läbipaistvuse, selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks haldusakti adressaatide suhtes vajalik. Nagu juba on selgitatud võib kaevandamislubade taotluste menetluse, 13 sealhulgas ka keskkonnamõju hindamise protsessi, jätkumine viia ebaõige otsuseni. MaaPS § 34 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et kaevandamisloa andmisest tuleb keelduda, kui loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses. Juba kehtiva loa alusel ei oleks kaevandamine kaitsealusel alal samuti võimalik, kuid kaevandatud alal endist olukorda taastada enam ei saaks. Keskkonnamõju hindamisega seotud menetlustoimingud on otseselt mõjutatud pooleliolevast kaitse alla võtmise menetlusest. Juhul kui teha loa andmise menetluses vajalikud seadusest tulenevad keskkonnamõju hindamise menetlustoimingud, võib suure tõenäosusega olla vajalik muutunud oludes võimalikud keskkonnamõjud täiendavalt hinnata, näiteks kaitsealale. Vastustaja on seisukohal, et KMH menetluse lõpuleviimine enne selgust looduskaitse alla võtmise kohta oleks ilmselt ennatlik. 16.4.
2. Kuivõrd vaidlusaluse käskkirjaga ei ole KMH menetlust peatatud (käskkirja resolutiivosa KMH menetluse peatamist ette ei näe), siis on kaebajate seisukoht KMH menetluse käskkirjaga peatamise kohta asjakohatu, kuivõrd ainult haldusakti resolutiivosaga luuakse õigusi ja kohustusi. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti vaidlustamine tähendab selle resolutiivosa vaidlustamist, kuivõrd haldusakti teised osad ei loo õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei saa vaidlustatud käskkiri ka KMH osas rikkuda kaebajate õigusi ja kohustusi. 16.
3. Vastustaja märgib kaevandamislubade andmise menetluse peatamise põhjenduste ja kaalutluste osas järgmist. 16.5.
4. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, nagu oleks kaevandamislubade menetluse jätkamine seatud sõltuvusse Keskkonnaministeeriumi (edaspidi ka KKM) poolt plaanitud Nabala lubjakivimaardla piirkonna kohta täiendava uurimistöö tulemustest. Vastustaja rõhutab, et

§ 8

lõikes 6 on selgesõnaliselt kirjas, et haldusorganil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus. Antud juhul esitas MTÜ Tuhala Looduskeskus ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks, mis nähtub ka käskkirjast. Seega on käskkirja õiguslikuks aluseks kaevanduslubade menetluste peatamiseks loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku tegemine. 16.5.

1. Ka ei ole õiged kaebaja 1 meedia vahendusel tehtud järeldused. Vastustaja lisab ühtlasi, et kontekstist väljarebitud viidetega meediale ei ole korrektne haldusakti vaidlustamise põhjendatust tõendada. 16.5.
2. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja järeldus, et faktiliselt soovitakse peatada lubade menetlus määramata ajaks, kuivõrd konkreetseid täiendavaid uurimistöid ei tellitud, on lähtudes eelpool viidatud

§ 8lg 6 tulenevalt täiesti meelevaldne ja vale.

16.5.

1. Õiged pole ka väited haldusorgani sõnamurdliku käitumise kohta, nagu haldusorgan ei kavatseks tegevust alustada. 2010 aastal viis OÜ Tirts&Tigu läbi Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku alusel loodusväärtuste inventuuri. Inventuuri käigus inventeeriti Nabala maastikukaitseala ettepaneku piirides väärtuslikke Natura 2000 elupaiku ja kaitsealuseid liike. Tööd viidi läbi ajavahemikus
2. juuli kuni 25 oktoober. Seejärel on Keskkonnaamet analüüsinud nimetatud inventuuri tulemusi ja leidnud, et on vajalik edasine täpsustav inventeerimine, et saada informatsioon, sealhulgas ka alal leiduvatest kevadistest ja varasuvistest taimeliikidest. Käesoleval ajal on koostamisel lähteülesanded vajalike tööde tellimiseks. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, nagu oleks tegemist kaevandamisloa andmisest sisulise keeldumisega. 16.5.
3. Kaebajad leiavad, et vastustajal oleks tulnud koguda piisavalt informatsiooni kaalutletud otsuse tegemiseks. Siinjuures põhjendab kaebaja kaevandamise huvi ülekaalukust huvist loodust kaitsta „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga 2011–2020“ (edaspidi arengukava). Kõigepealt juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et arengukava on koostatud 2007 kuni 2010 kogutud andmete põhjal, ning seega kõik selles toodud andmed ei 14 ole enam käesolevas ajahetkes aktuaalsed. Nii on arengukavas Jägala ja Nabala maardlate kohta märgitud, et KOVidega kokkulepet saavutatud ei ole, samuti on viidatud, et kavas on täiendavad uurimistööd. Samas ei saanudki selles olla kajastatud MTÜ Tuhala Looduskeskus esitatud ettepanek Nabala maastikukaitseala moodustamiseks, mis muudab käesoleval ajal oluliselt olukorda. Ka ei ole arengukavas Jägala ja Nabala maardlaid pakutud Harjumaal lubjakivi lõppemise konkreetsete lahendustena, vaid on öeldud, et ettevõtted on esitanud olukorra lahendamiseks kaevandamisloa taotlusi Jägala ja Nabala maardlates. 16.5.
4. Kaalutlusõiguse teostamise osas leiab vastustaja ja on ka käskkirja tegemisel arvestanud, et „haldusorgan peab mõistuspäraselt lähtuma kõikidest asjassepuutuvatest pooltja vastuargumentidest, iseäranis aga positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest, mida üks või teine lahendusvariant erinevatele isikutele kaasa toob.“ Vastustaja on oma 14.04.2011 kirja saatmisega loataotlejatele täitnud menetlusosaliste ärakuulamise nõude. Samuti on vastustaja oma käskkirjas selgitanud ja kaalutlenud, miks vastustaja siiski loataotlejate vastuseisust hoolimata otsustas menetluse peatada. Vaidlusaluse käskkirjaga on põhjendatud, miks ei ole arvestatud kaebajate esitatud seisukohti. 16.5.
5. Samuti leiab vastustaja, et ta kaalus loamenetluste peatamisel nii peatamise kui peatamata jätmise võimalikke tagajärgi ja mõjusid ning kaebajate vastuväiteid ja argumente, tehes oma otsustuse lähtuvalt Riigikohtu praktikast (3-3-1-56-08), mille kohaselt on haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas menetluse peatamine olukorras, kus selle jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Ka on pikemat selgitamist mittevajav, et loodusobjekti hilisema kaitse alla võtmise korral ja kaebaja poolt taotletud avakaevanduse lubamisel kaevandatud alal endist olukorda taastada ei oleks enam kuidagi võimalik. 16.5.
6. Vastustaja leiab, et tal ei ole ulatuslikku kaalumisruumi olukorras, kus tuleb tõdeda, et loamenetluse jätkumise korral on ilmne oht, et avakaevandamine kahjustab pöördumatult kaitsta soovitavaid loodusväärtusi. Tegemist on ülekaaluka asjaoluga kõigi loataotlejate huvide suhtes. 16.5.
7. Vastustaja rõhutab antud menetluses olevat ülisuurt avalikku huvi Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu kaitsmiseks, millega on kursis nii kõik menetlusosalised kui kogu avalikkus meedias vahendatu põhjal. Nabala karstiala kui unikaalne loodus- ja kultuurimälestis omab teaduslikku, maastikulist ja bioloogilist (Natura) tähtsust. Karstialal on ürgselt säilinud maaaluste jõgede võrgustik. Seni teada olevail andmeil kasvab Nabala karstialal 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas 6 liiki Euroopa Liidu direktiivi alusel kaitstavat liiki. Tegemist on kõrge põhjaveetasemega ja karstile iseloomuliku keeruka vetesüsteemi alaga. 16.5.
8. Ilmselgelt ei saa tekkida küsimust sellest, et maavara kaevandamine kui tegevus ei mõjutaks ettepanekus nimetatud loodusobjekti. Avakaevandamine on tegevus, mis kindlasti mõjutab loodusväärtusi, seega on põhjendatud kaevandamise loa taotluse menetlemise peatamine loodusväärtuste esinemise, nende seisundi ja esinduslikkuse väljaselgitamiseks. Kaevandamisloa taotlus on seega vaieldamatult taotlus "muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit" ning täidetud on

§ 8lõikes 6 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise eeldus.

Vaidlusaluses käskkirjas on öeldud, et käesoleval ajal ei ole täiel määral selge, millise kaitserežiimiga võetakse ettepanekus kirjeldatud loodusobjekt kaitse alla. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine (

§ 31

lg 2 p 3) ja sihtkaitsevööndis igasugune majandustegevus (

§ 30lg 2 p 1).

Kaevandamise luba tuleks sellisel juhul tühistada, kuid kaevandatud alal endist olukorda taastada poleks enam võimalik. 16.5.

1. Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa andmisest keeldumisega, siis on ka asjakohatud kaebaja 1 viited maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 1 punktile 2 koos kaebaja poolt sellest tulenevate järeldustega. Tegemist ei ole ka kaevandamisloa andmisest sisulise keeldumisega. Menetluse peatamine on vajalik kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Seega ei ole õige kaebaja 1 väide, nagu 15 oleks kaevandamisloa menetlemise jätkamine seatud sõltuvaks tingimustest, mis kunagi ei saabu. 16.
2. Kaebaja 1 alternatiivse nõude osas leiab vastustaja, et kuivõrd vaidlusaluse käskkirjaga ei ole KMH menetlust peatatud (käskkirja resolutiivosa KMH menetluse peatamist ette ei näe), siis on vastustaja seisukohal, et kaebaja alternatiivset taotlust, so taotlust tühistada käskkiri KMH menetluse osas, ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd ainult haldusakti resolutiivosaga luuakse õigusi ja kohustusi. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti vaidlustamine tähendab selle resolutiivosa vaidlustamist, kuivõrd haldusakti teised osad ei loo õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei saa vaidlustatud käskkiri KMH osas rikkuda kaebaja õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt ei ole võimalik tühistada vaidlustatud käskkirja KMH-d käsitlevas osas. Kaebuse esitamise ajal ning kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kuivõrd kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise õigus, siis kaebuse alternatiivne nõue tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Juhul kui kohus siiski nimetatud nõuet ei jäta läbivaatamata, siis palub vastustaja jätta ka nimetatud nõude rahuldamata. 16.
3. Kaebaja 2 osas leiab vastustaja lisaks eeltoodule, et kaebajal 2 puudub kaebeõigus, kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud. 16.7.
4. Vastustaja ei nõustu Kaebaja 2 järeldusega, et vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist kaebaja jaoks koormava ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva haldusaktiga. Kõigepealt märgib vastustaja, et vaidlusalune haldusakt ei saa kuidagi olla kaebajale koormav, kuna sellega ei panda kaebajale mingeid kohustusi. Ka ei esita kaebaja muid põhjendusi, kuidas käskkiri talle koormav võiks olla. 16.7.
5. Kaebaja on märkinud, et vaidlusalune käskkiri rikub kaebaja õigusi, kuna kaevandamise loa menetluse täiendav ning tähtajatu peatamine lükkab kaebaja loa andmise taotluse lahendamise määramatusse aega tulevikus. Vaidlusalusest käskkirjast on ilma pikemat analüüsi tegemata võimalik märgata, et kaevandamisloa menetluse peatamise faktiliseks aluseks olev MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepaneku alusel algatatud loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustamise menetlus ei saa olla tähtajatu, kuna selle õiguslikuks aluseks oleva

§ 8

lõike 6 kohaselt saab haldusakti menetluse peatada kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Samuti ei ole tähtajatu käskkirja tegemise ajal kavandatud täiendavate geofüüsikaliste, hüdroja geoloogiliste uurimistööde, põhjavee liikumise digitaalse modelleerimise ning maardla kasutusele võtmise majandusliku otstarbekuse hinnang puhul. Seega on täiesti alusetu väita, nagu oleks loamenetlus peatatud tähtajatult. 16.7.

1. Samuti ei saa vastustaja nõustuda kaebaja 2 väitega, nagu oleks vastustaja oma käskkirjaga ühtlasi peatanud keskkonnamõju hindamise menetluse. Käskkirja resolutiivosast nähtub ilmselgelt, et käskkirjaga peatati kaevandamislubade menetlus, mitte keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) menetlus. Vastustaja on küll seisukohal, et KMH menetluse lõpuleviimine enne selgust looduskaitse alla võtmise kohta oleks ilmselt ennatlik, kuid vastustaja ei ole vaidlusaluse käskkirjaga KMH menetlust peatanud. 16.7.
2. Lisaks tuleb tõdeda, et kuivõrd käesoleval ajal on loamenetlus niikuinii peatunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 11 alusel seoses kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisega, et too vaidlusalune käskkiri kaasa mitte mingeid piiranguid ega kitsendusi kaebaja 2 jaoks. 16.7.
3. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 7 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi ning § 23 lg 3 p 1 järgi võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi 16 vaatamata kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval ajal kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Ülalöeldust tulenevalt on Keskkonnaministeerium seisukohal, et kaebajal puudub antud asjas kaebeõigus, kuna ei ole rikutud tema õigusi ega piiratud tema vabadusi, ning seetõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. 16.7.
4. Ühtlasi lisab vastustaja, et kaebajal 2 ei ole võimalik selle kaebusega saavutada kaebuse eesmärki, milleks on kaebusest nähtuvalt eelkõige soov, et KMH menetlus lõpule viidaks. 16.7.
5. Seega kaebaja 2 osas palub vastustaja jätta kaebus läbi vaatamata või jätta kaebus rahuldamata nii Keskkonnaministeeriumi 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühisuse nõudes kui ka Keskkonnaministeeriumi 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühistamise nõudes, juhul kui kohus otsustab jätta kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
6. Kolmas isik AS Kiirkandur osaleb menetluses kaebajate Paekivitoodete Tehas OÜ ja AS Riverito poolel ja on järgmistel seisukohtadel: 17.
7. AS Kiirkandur on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, menetluskulud palub jätta vastustaja kanda. 17.1.1.

§ 8

lg 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus

§ 9

lõike 1 tähenduses, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. 17.1.2. Nimetatud sätte kohaselt saab muu haldusakti (antud juhul kaevandamisloa) menetluse peatada vaid juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Käesoleval ajal ei saa aga negatiivseid keskkonnamõjusid tekkida, sest kaevandamise loa andmise menetlus on juba peatatud seoses käimasolevate KMH-dega. Kuivõrd menetlused on peatunud, ei saa Keskkonnaministeeriumi poolt kavandatav uus peatamine olla kantud

§ 8lõikes 6 sätestatud eesmärkidest ja tingimustest.

Kuni eelneva menetluse peatumise aluse äralangemiseni puudub seega õiguslik võimalus kui ka mistahes (legitiimne) vajadus kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamiseks. 17.1.3. Kolmas isik AS Kiirkandur kordab kaebajate seisukohti osas, milles kaebajad leidsid, et juba peatunud menetluse peatamine ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kolmas isik AS Kiirkandur, et „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses“ ega ka „Haldusmenetluse seaduses“ ei ole ette nähtud KMH peatamise võimalust. Ühelegi alusele KMH peatamisel pole Keskkonnaministeerium vaidlustatavas käskkirjas viidanud. Haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenevalt saab haldusorgan menetluse peatada ja menetlustähtaega pikendada siis, kui see on vajalik asja otsustamiseks oluliste lähteandmete kogumiseks. Haldusorgan pole käesoleval juhul välja toonud neid olulisi lähteandmeid, mille kogumiseks menetluse peatamine oleks põhjendatud. Lisaks saab väita, et KMH annab Keskkonnaministeeriumi vaidlustatavas käskkirjas toodud eesmärkide saavutamiseks lisainfot ning sellest tulenevalt pole kaevandamislubade menetluste ega KMH menetluse peatamine põhjendatud ega lubatav. Oluline on siinkohal märkida, et KMH-de läbiviimiseks on sõlmitud lepingud vastavat teenust osutavate ettevõtetega ning KMH raames on tehtud arvestatav hulk erinevaid uuringuid, mille 17 läbiviimiseks on kulutatud märkimisväärne kogus rahalisi vahendeid (millele on oma kaebuses viidanud ka kaebuse esitaja). Tulenevalt sellest ja pidades silmas, et KMH annab teavet keskkonna kohta üldiselt, ei ole põhjendatud KMH ja kogu peatatud kaevandamislubade menetluste peatamine, sest sellega kaasneb majanduslik kahju kaebuse esitajale, Aktsiaseltsile Kiirkandur ja AS-ile Riverito. KMH on kokkuvõtvalt uue teadmise loomisele suunatud tegevus, mis tuleb lõppastmes ainult kasuks Nabala piirkonna uurimisele, muude teostavate uuringute võrdlusmaterjalina ja täiendava info allikana. KMH ei oma mistahes negatiivseid tagajärgi, mis õigustaks selle menetluse peatamist. Kui vaidlustatavas käskkirjas on Keskkonnaministeerium põhjendanud kaevandamislubade menetluse peatamise otsust vajadusega teostada täiendavaid uuringuid siis faktiline olukord tundub olema teistsugune. Keskkonnaministeerium ei kavatsegi täiendavaid uuringuid läbi viia. AS Kiirkandur nõustub kaebuse esitaja väidetega, mille kohaselt on Keskkonnaministeerium käitunud sõnamurdlikult ja eiranud kõiki haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebuse lisades 2 ja 3 esitatust võib järeldada, et sisuline alus menetluste peatamiseks on ära langenud (

) ja vaidlustatav käskkiri tuleb seetõttu tühistada 17.1.

1. Kolmas isik AS Kiirkandur leiab, et käskkirja andmisel ei ole kaalutlusõiguse teostamise eeldused täidetud, kaalutud ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, arvestatud ei ole puudutatud isikute huvidega. Sisuliselt kordab kolmas isik kaebajate seisukohti. 17.1.
2. Kolmas isik AS Kiirkandur on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri on olulises osas põhjendamata. Vaidlustatavas käskkirjas puudub sisuline analüüs kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamise õiguslike eelduste täitmise kohta (

§ 9lg 1).

Vaidlustatavas käskkirjas ei analüüsita selle mõjusid puudutatud isikutele. Vaidlustatav käskkiri ei sisalda mingilgi määral viidet sellele, milliseks perioodiks loa taotluse menetlus peatatakse. Kaebuse esitajal, AS-il Kiirkandur ja AS-il Riverito puudub reaalne võimalus hinnata vaidlustatava käskkirja mõju tema majandustegevusele. Haldusotsused peavad olema põhjendatud ning kaalutlusõiguse teostamine (eriti otsuse puhul, mis tehakse puudutatud isiku kahjuks) peab olema selge ja põhjalik. Haldusotsusest tulenevad mõjud peavad olema selged ja puudutatud isik peab suutma hinnata haldusotsusega kehtestatud õiguste riive mõju ulatust ja kestust. Vaidlustatav käskkiri ei vasta eelnimetatud nõuetele. Vaidlustatavast käskkirjast tervikuna on võimalik teha järeldus, et see on kantud soovist peatada kaevandamislubade taotluse menetlus. Selline lähenemine on tendentslik ja pole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Sellist praktikat peab vältima. Kokkuvõtvalt leiab Aktsiaselts Kiirkandur, et KMH menetluse peatamine ei ole põhjendatud peamiselt seetõttu, et nimetatud protsess ei mõjuta looduskeskkonda negatiivselt, kuid annab lisateavet loodusobjekti kohta. Lisaks on uuringute tegemiseks juba investeeritud ning KMH peatamine tooks kaasa ebamõistlikke lisakulusid. Tulenevalt ajalistest faktoritest ja puudulikest põhjendustest on Aktsiaselts Kiirkandur seisukohal, et menetluse peatamine poleks kooskõlas halduse põhimõtetega. 17.1.

1. Seoses vastustaja 20.02.2012 esitatud seisukoha p 3.
2. ja 3.
3. märgib kolmas isik AS Kiirkandur, et tulenevalt vastustaja väidetest on äärmiselt segane, millist tähendust omab vaidlustatavas otsuses sisalduv seisukoht, et KMH menetlust ei ole peatatud. Kuivõrd vastustaja on seisukohal, et vaidlustatava haldusaktiga ei ole KMH menetlusi peatatud, ei HMS-ist, KeHJS-ist ega MaaPS-st ei tulene mistahes automaatsest peatumist ei kaitse alla võtmise ettepaneku menetlusega seoses ning vaidlustatavas haldusaktis ei ole viidatud õiguslikule alusele, mis toob kaasa keskkonnamõjude hindamise menetluse peatumise, tuleks AS Kiirkandur arvates teha järeldus, et keskkonnamõju hindamised ei ole peatunud ega peatatud. Ometi ei ole esiteks vastustaja KMH menetluses teinud tema kohustuste hulka kuuluvaid menetlustoiminguid teinud ja teiseks võib vastustaja
4. jaanuari 2012 18 menetlusdokumendist kogumis teha järelduse, et vastustaja on seisukohal, et KMH menetlused on peatunud. Seega, kui järeldada, et KMH menetlused ei ole peatunud, aga on peatatud, on vastustaja käitunud sõnamurdlikult. Kui järeldada, et KMH menetlused on peatunud, ei ole vaidlustatav otsus selge ja arusaadav kuna mistahes viidet peatumise alusele ei ole toodud ega peatumise aluseid selgitatud. AS Kiirkandur on seisukohal, et vaidlustatav otsus ei vasta seaduses esitatud nõuetele ja tuleb tühistada.
5. Kolmas isik MTÜ Tuhala Looduskeskus osaleb menetluses vastustaja poolel, toetab kaebuse rahuldamata jätmist ja on järgmistel seisukohtadel: 18.1 Keskkonnaministeeriumi kantsleri vaidlustatud käskkiri on nii sisuliselt kui õiguslikult motiveeritud ja vajalik, et selgitada välja Nabala piirkonna looduskaitse alla võtmise vajadus ja ulatus ning kestliku keskkonnakasutuse võimalused. 18.1.
6. MTÜ Tuhala Looduskeskus on esitatud taotluse ala looduskaitse alla võtmiseks ja Keskkonnaministeerium on vastava menetluse käivitanud, tuginedes Looduskaitse seaduse § 8 lg
7. Seega ei ole Keskkonnaministeeriumil kolmanda isiku taotluse sisulise lahenduse osas otsuse ettevalmistamine paralleelselt kaevandamise loataotlusemenetlemine mõistlik. Sama kehtib ka keskkonnamõju hindamise läbiviimise menetluse peatamise kohta, sest täna pole võimalik väita, kas põhimenetlust, mille osas toimuks keskkonnamõjude hindamine, ongi üldse võimalik läbi viia. Kaebajate väide, et vastutaja on kaevandamisloa andmise menetluse peatanud seadusevastaselt tähtajatult on selles kontekstis asjakohatu ja otsitud. 18.1.
8. MTÜ Tuhala Looduskeskus leiab, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkiri on õiguspärane, kaebaja poolt kaebuses toodud väidetavad vastutajapoolsed menetluslikud puudused on pigem otsitud ja suunatud vastutaja poolt MTÜ Tuhala Looduskeskuse esitatud taotluse osas sisuliste otsuste ettevalmistamise ja vastuvõtmise takistamisele. 18.1.
9. Oma seisukohale lisatud arvamuses (II, tl106) ja kohtuistungil tõi kolmas isik välja, et käesoleval hetkel Harjumaal eraldatud lubjakivi mahtusid jätkub 16 aastaks. Kolmas isik leidis oma arvamuses, et Nabala lubjakivimaardla avamine lööks segi kogu veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni. Kolmanda isiku arvamuse kohaselt oleks kaevandamise lubamisel tegemist suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleks ettearvamatud. Kolmas isik väidab ka, et Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitsmise vastu esineb suur avalik huvi, mida tõestab internetis selleks kogutud üle 64000 allkirja 109st riigist. Samuti leidis ta, et avakaevanduse lubamisega kaasnevad muudatused on sellised, mida hiljem ei õnnestu heastada. 18.1.
10. Kolmas isik leiab, et Kaebajate väide, et riik on käitunud sõnamurdlikult, on kohatu. Kolmas isik leiab, et vastustajal on õigus ja kohustus kaaluda suure keskkonnamõjuga otsustuste ettevalmistamisel avalikke ja erahuvisid ning võtta vastu kaalutletud otsus tehes vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab järgnevat.
12. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et Kaebajad ja nende poolel esinev kolmas isik on esitanud vastustajale ajavahemikus 22.09.2005 - 13.06.2008 taotlused ehituslubjakivi kaevandamiseks Nabala lubjakivimaardlas erinevates lubjakivikarjäärides. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on esitatud taotluste alusel algatatud keskkonnamõjude hindamise menetlused ajavahemikul 27.10.2005 - 13.09.
13. Samuti ei ole vaidlust asjaolu suhtes, et 09.02.2010 esitas MTÜ Tuhala Looduskeskus Keskkonnaministeeriumile ettepeneku Nabala 19 Maastikukaitseala moodustamiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu suhtes, et kaevandamiseks taotletav lubjakivi kuulub maapõueseaduse alusel riigile kui aluspõhjamaavara ja asub üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardla territooriumil.
14. Menetlusosaliste vahel ei ole ka vaidlust asjaolu suhtes, et vastustaja on sisuliselt MTÜ Tuhala Looduskeskuse avalduse alusel alustanud haldusmenetlust loodusobjekti kaitse alla võtmiseks ja oma 08.03.2010 kirjas nr. 13-1/1727-1 palunud Keskkonnaametilt seisukohta loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta ning sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga Tirts & Tigu täiendavate uuringute läbiviimiseks, et määrata kirjeldatud ala piirides leiduvad looduskooslused ning määrata nende esinduslikkus, väärtus ja ohustatus.
15. Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust asjaolu suhtes, et vastustaja on enne vaidlustatud haldusakti väljaandmist 8.06.2011 palunud 14.04.2011 kaebajatelt ja AS Kiirkandurilt kirjaga nr. 12-11/2946 väljendada oma seisukohti maavara kaevandamise lubade andmise menetluse peatamise küsimuse suhtes ning et kaebajad ja AS Kiirkandur esitasid 12.05.2011 ühise seisukoha Keskkonnaministeeriumi 14.04.2011 kirjale, milles nad ei nõustu maavara kaevandamise lubade ja geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse peatamisega.
16. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selle üle, et keskkonnaminister on oma 27.06.2008 käskkirjaga nr. 811 volitanud keskkonnaministeeriumi kantslerit muuhulgas esindama ministeeriumit p.1.
17. alusel maavara kaevandamise lubade andmisel üleriigilise tähtsusega maardlas.
18. Nähtuvalt vastustaja poolt kohtuistungil esitatud Töövõtulepingust nr. 14-7.2/12/2 (I tl 187-190) on vastustaja sõlminud 26.03.2012 töövõtulepingu kordusinventuuride tegemiseks kavandataval Nabala maastikukaitsealal. Järgnevalt analüüsib kohus esitatud nõudeid ja lahendab esitatud kaebused.
19. Mõlemad kaebajad on esitanud kaebuse ühe põhinõudena käskkirja tühistamise nõude. AS Riverito on esitanud alternatiivse nõudena käskkirja tühisuse tuvastamise nõude ja OÜ Paekivitoodete Tehase OÜ nõude tühistada käskkiri osas, millega peatati keskkonnamõjude hindamise menetlus tema lubade (Tammiku lubjakivikarjäär ja Tagadi lubjakivikarjäär) peatamine. Kohus võtab kõigepealt seisukoha AS Riverito poolt esitatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõude suhtes ja lahendab seejärel erinevad käskkirja tühistamise nõuded.
20. Vastavalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
21. HMS § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse tunnused. AS Riverito leiab, et vaidlustatud käskkiri on HKMS § 63 g 2 p 3 alusel tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus AS Riverito käsitlusega ei nõustu ja leiab, et vastustaja on need väited ümber lükanud. Kohus kordab siinkohal haldusasjas nr 3-11-1694 (enne haldusasjade nr. 3-11-1689 ja 3-111694 liitmist) 15.07.2011 tehtud ja jõustunud määruse seletava osa punktis 13 toodud seisukohta. Nähtuvalt Keskkonnaministri 27.06.2008 käskkirjast nr 811 on Keskkonnaministeeriumi kantslerile antud õigus esindada Keskkonnaministeeriumi vaidlustatud käskkirjaga seotud loamenetlustes. Kohus märgib siinkohal vaid seda, et ka kehtivas Keskkonnaministeeriumi põhimääruses on ministril vastavalt selle § 10 p 7 anda volitusi ministeeriumi esindamiseks ja kantsleril § 13 p 20 alusel kohustus esindada ministeeriumi ministrilt saadud volituste alusel. Seega ei ole kaebajal võimalik väita, et seoses uue, 28.12.2009 jõustunud Keskkonnaministeeriumi põhimäärusega, oleks varasemalt antud 20 volitus sellega vastuolus ja kehtetu. Kohus märgib, et nimetatud käskkirjaga on AS Riverito suhtes peatatud loamenetlus ja seetõttu on käskkiri antud volituste piires. Asjaolu, et menetluse peatamise õiguslikuks aluseks on

§ 8

lg 6 ja see toimub seoses algatatud loodusobjekti looduskaitse alla võtmise menetlusega, ei muuda seda haldusakti vastavas menetluses vastu võetud haldusaktiks. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus on algatatud ja seda teostatakse eraldi haldusmenetlusena.

1. Lisaks HMS § 63 lg 2 p 3 leiab AS Riverito, et käskkiri on tühine ka HMS lg 2 p 5 alusel. AS Riverito leiab, et seda ei ole võimalik täita, sest loamenetlus on juba peatunud ja vastustaja käskkirja ei ole võimalik täita. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
2. Kohus leiab kõigepealt, et vastustaja on õigesti leidnud, et õiguslik alus maavara kaevandamise lubade menetluse peatamiseks tuleneb Looduskaitseseaduse § 8 lg
3. Nimetatud säte annab haldusorganile õiguse peatada kuni loodusobjekti kaitse ala võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni muu haldusakti, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti, andmise menetluse.
4. Kohus leiab, et kaebajad on ebaõigesti leidnud, et keskkonnamõjude hindamise menetlus on iseseisev ja eraldi menetlus loamenetlusest. Asjaolu, et keskkonnamõju hindamise menetlus ei ole lahusvõetav loamenetlusest nähtub kõige selgemalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 3, mille punktis 1 näidatakse, et keskkonnamõju hinnatakse kui taotletakse tegevusluba. Sellest sättest tuleneb üheselt, et keskkonnamõju hindamine on loamenetluse osaks juhul, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kohus möönab, et KeHJS § 11-22 sätestavad hindamise läbiviimise täpsema korra, kuid see ei tähenda, et keskkonnamõjude hindamine muutuks seetõttu loamenetlusest eraldiseisvaks ja iseseisvalt mõtet omavaks haldusmenetluseks. Kohtu hinnangul sätestab KeHJS sisuliselt erinõuded haldusmenetlusele keskkonnamõju hindamise läbiviimisel. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga, et tegemist on loamenetluses seaduses sätestatud aluste esinemise korral läbi viidava menetlustoiminguga. Sellisel seisukohal on olnud ka kohtupraktika pidades nii keskkonnamõjude hindamise algatamist kui ka selle lõppakti vastuvõtmist menetlustoiminguks loamenetluses. Selle menetlustoimingu läbiviimiseks on tulenevalt selle tähtsusest ja vajadusest tagada igakülgne teabe kogumine ja huvigruppide kaasamine sätestatud eriseaduse (KeHJS) alusel täpsem kord. Nimetatud eriseaduses ettenähtud menetluskord ei tee aga keskkonnamõjude hindamist loamenetlusest eraldiseisvaks haldusmenetluseks – keskkonnamõjude hindamine toimub loamenetluse raamides ja on selle lahutamatuks osaks. Läbiviidud keskkonnamõjude hindamise tulemusi tuleb arvestada loamenetluses lõppotsuse langetamisel (KeHJS § 24), kuid väljaspool loamenetlust ei oma läbiviidud keskkonnamõjude hindamine iseseisvat tähendust. Seetõttu leiab kohus, et kõik kaebajate seisukohad, mis on seotud loamenetluse ja keskkonnamõjude hindamise menetluse üksteisest lahutamisega ja väitega, et

§ 8

lg 6 sätestatud haldusmenetluse (loamenetluse) peatamine ei hõlma keskkonnamõju hindamise menetluse peatamist või et juba peatunud menetlust ei saa enam peatada ja et käskkirja täitmine on sellest tulenevalt võimatu ja see kas tühine või õigusvastane, on sisuliselt põhjendamatud ja alusetud ning need tuleb kaebuse lahendamisel arvestamata jätta. 31. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja tõlgendusega, et tulenevalt KeHJS § 11 lg 11 oleks võimatu peatada loamenetlust

§ 8

lg 6 mõttes, sest see on käesolevas asjas tulenevalt keskkonnamõjude hindamise menetluse algatamisest juba peatunud. Kohtu hinnangul on tegemist ühelt poolt ebatäpse seaduse sõnastusega, millest saab tuletada seaduse teksti kitsalt grammatilise tõlgendamise korral kahe seaduse vahel esineva vastuolu ja mille ületamiseks tuleb neid seadusi tõlgendada koostoimes ja lähtuvalt toodud õigusnormide eesmärgist. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt sätete erinevatest eesmärkidest tuleb neid koostoimes tõlgendada selliselt, 21 et loamenetlus haldusmenetlusena peatub KeHJS § 11 lg 11 sätestatud osas mitte täielikult, sest sellisel juhul ei saaks teha ühtegi loamenetluse osaks olevat menetlustoimingut keskkonnamõjude hindamisel, vaid ainult nende toimingute osas, mida tehakse väljaspool keskkonnamõjude hindamise menetlustoimingute raame ja mis võimaldaksid anda välja loamenetluse eesmärgiks oleva lõpliku haldusakti. Ainult sellisel juhul on võimalik saavutada kooskõla KeHJS § 3 tooduga ehk sellega, et keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi loamenetluse raamides. Sisuliselt läheb loamenetlus põhimenetlusena sellisel juhul edasi keskkonnamõjude hindamise menetlustoimingutega, mis teostatakse olemuslikult loamenetluse lõpuleviimise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on siin sisuliselt tegemist teatud kohustuslike menetlustoimingute tegemise kohustusliku ajalise järjekorra sätestamisega. Seaduse sellise tõlgendamise korral on loogiliselt arusaadav ka

§ 8

lg 6 tähendus ehk terve haldusmenetluse (loamenetluse) peatamine kuni kaitse alla võtmise küsimuse otsustamiseni. Eeltoodust tulenevalt on sisuliselt ainetu ka OÜ Paekivitoodete tehase alternatiivnõue keskkonnamõjude hindamise menetluse peatamise tühistamiseks. Seda ei ole võimalik teha loamenetluse peatamise otsuse tühistamiseta, sest peatatud menetluses tehtud menetlustoimingud on tühised. 32. Kaebajate teine ühine põhiline väide käskkirja õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudes on kaalutlusõiguse puudulik teostamine käskkirja väljaandmisel. Kohus nende kaebajate ja kolmanda isiku AS Kiirkandur väidetega ei nõustu. Kõige üldisemal tasemel leiab kohus siinkohal, et vaidlustatud haldusaktist nähtuvad selgelt need kaalutlused ja põhjused, miks otsustati peatada algatatud loamenetlused. Nähtuvalt käskkirjast on vastustaja oma 08.03.2010 kirjaga nr. 13-1/1727 palunud Keskkonnaametilt seisukohta talle esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise taotluse põhjendatuse kohta lähtuvalt

§ 7ja § 8 sätestatust.

Keskkonnaamet on omakorda oma 13.04.2010 kirjas nr HJR 14-4/13586-2 selgitanud, et esitatud ettepanek vastab

§ 8

lg 2 nõuetele ja väärib teaduslikele alustele rajanevaid uuringuid ning

§ 8lg-st 3 tulenevat analüüsi ja on asunud seda teostama.

1. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas kohtu hinnangul selgelt ja loogiliselt põhjendanud, miks ei anna loataotluste menetluses algatatud keskkonnamõjude hindamised piisavalt informatsiooni, mis hõlmaks kogu lubjakivimaardla piirkonda tervikuna, sest keskkkonnamõjude hindamise menetlus katab sisuliselt ainult karjäärialasid, mitte tervet Nabala lubjakivimaardla piirkonda (kohtuistungil täpsustas vastustaja, et tegemist on ümmarguselt vastavalt 250 ha ja 5500 ha aladega). See põhjendus on kohtule loogiliselt arusaadav ja usutav. Käskkirjas on näidatud ka ära, milliseid uuringuid on Keskkonnaministeeriumil kavas läbi viia. Samuti on vastustaja haldusaktis selgitanud, kuidas on seotud võimalik kaitserežiimi kehtestamine kaevanduslubadega, ja mida tähendaks nende andmise menetluse võimalik lõpuleviimine. Vastustaja on selgitanud, et kaevanduslubade edasine menetlemine võiks enne kaitserežiimi kehtestamise olulistes küsimustes selguse saamist viia ebaõigete otsusteni loamenetluses.
2. Vastustaja viitab käskkirjas kohtu hinnangul õigesti Riigikohtu otsusele haldusasjas nr. 3-31-56-08, mille kohaselt on haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas menetluse peatamine olukorras, kus selle jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Kohus leiab, et ebaõige on siinkohal ka Paekivitoodete Tehas OÜ seisukoht, et neil on sõltumata

ettenähtud menetluse algatamisest õiguspärane ootus keskkonnamõjude hindamise menetluse lõpuleviimiseks. Kohus märgib, et selline õiguspärane ootus puudub, sest seadusandja on

§ 8

lg 6 sätestatud normiga selgelt eelistanud looduskaitse alla võtmise menetlust loamenetlusele. See on ka mõistetav terve mõistuse seisukohast, sest loodusvarade kasutamise edasilükkamine põhjustab ilmselt väiksema kahju siis, kui eelnevalt on kindlaks määratud kaitstavad loodusobjektid ja nende katseks ettenähtud režiim. Kui kõigepealt asuda loodusressursse kasutama, siis võib paratamatult juhtuda, et kahjustusi ei õnnestu enam kuidagi korvata. Sellest ettevaatlikkuse ja looduskeskkonna kaitse põhimõttest ja loogikast on lähtunud käskkirja andmisel ka vastustaja. 22

1. Kohus leiab, et eeltoodud põhjused on põhjendatud ja piisav alus kaalutlusotsuse tegemiseks käesolevas asjas. Tegemist on objektiivsete põhjustega ja teistsuguse otsuse tegemist nende ei saaks õigustada ka kaebajate ja AS Kiirkanduri ärihuvide (erahuvide) täiendav kaalumine. Kohus möönab küll, et käskkirja legitiimsust oleks võinud tõsta kaebajate erahuvide ja avalike huvide kaalumist käsitleva osa selge kajastamine käskkirjas, kuid kohus on seisukohal, et kaudselt on käskkirjast väljaloetav ka asjaolu, et ebaõige otsusega kaasnevad ebasoodsad mõjud kaebajatele ja AS-le Kiirkandur ei kaalu üles avalikkuse huve ja võivad ka kaebajatele endile põhjustada tarbetuid kulutusi. Selles kontekstis peab kohus adekvaatseks vastustaja kohtuistungil antud seletust, et juhul, kui kaitse alla võtmise menetluse tagajärjel on tarvilik täiendada keskkonnamõjude hindamise menetluses uuritavaid küsimusi, tähendaks selle menetluse peatamata jätmine ja läbiviidavad menetlustoimingud sisuliselt tarbetuid kulutusi kõigile asjaosalistele, sest menetlustoiminguid tuleb uute asjaolude ilmnemisel seadusest tulenevalt paratamatult korrata.
2. Kaebajad on lisaks eeltoodule toonud välja ka asjaolu, et vaidlustatud haldusaktis ei ole selgelt määratud selle kehtivuse tähtaega ja et seetõttu on arusaamatu kui kaua nimetatud käskkiri kehtib. Kohus kaebajate taolise seisukohaga ei nõustu ja jagab vastustaja esitatud seisukohti selles küsimuses. Kõigepealt näeb

§ 8

lg 6 sellise teise haldusmenetluse peatamise tähtaja ette tingimuslikult kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise küsimuse otsustamiseni. Käskkirja resolutsioonile eelnevas kolmes lõigus on ära näidatud ekspertiisi ja uurimistöö valmimise eeldatav tähtaeg ning seletatud täies vastavuses

§ 8lg 6 kaevanduslubade menetluse jätkumise võimalikku tähtaega.

1. Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebajate ja AS Kiirkandur väiteid, et keskkonnamõjude hindamise menetlus on vaja tingimata lõpule viia, sest see annab täiendavaid andmeid looduskaitse alla võtmise menetlusele. Kohus leiab, et keegi ei takista neil esitamast väidetavalt lõppvormistamise staadiumis olevate või juba vormistatud aruannete esitamist looduskaitse alla võtmise menetluses. Seega on vastav etteheide alusetu.
2. Kohus mainib siinjuures veel, et nähtuvalt kaebajate ja kolmandate isikute seletustest, on praegu neile eraldatud lubjakivivaru piisav senises mahus tööde jätkamiseks vähemalt 10 aasta jooksul. Ei kaebajad ega AS Kiirkandur ei väitnud kohtumenetluses, et uue kaevanduse avamine ei ole võimalik pärast käskkirjast tuletatud eeldatavat looduskaitse alla võtmise küsimuse otsustamist ja loamenetluse normaalses tempos lõpuleviimist. Paekivitoodete Tehase OÜ esindaja märkis küll, et uue kaevanduse avamine võtab aega umbes 10 aastat, kuid kohus kahtleb tõsiselt selle väite paikapidavuses, sest AS Riverito esindaja selgitas, et nemad saaks koheselt loa avamise järel asuda kaevanduse avamisele.
3. Lähtudes sellest, et kohtul puudub võimalus tulenevalt esitatud nõuetest (tühistamisnõue mitte otsusega ebaseadusliku viivitamise nõue) hinnata pärast käskkirja andmist toimunud tegevust, jätab kohus kaebuse lahendamisel tähelepanuta kaebajate ja AS Kiirkanduri esitatud väited, et vastustaja ei kavatsevat teostada käskkirjas ette nähtud tegevusi. Need ei ole käskkirja õiguspärasuse hindamisel asjakohased väited. Praegusel hetkel puudub ka selleks sisuline alus, sest käskkirjas kajastatud uuringute ja ekspertiiside valmimise eeldatava tähtajani on käesoleva otsuse tegemise ajal aega üle aasta.
4. Kohus peab seoses menetlusse kaasatud kolmanda isiku MTÜ Tuhala Looduskeskus poolt menetluses esitatud seisukohtadega vajalikuks välja tuua, et väga suur avalik huvi Nabala lubjakivimaardla piirkonna vastu, mida väljendavad muuhulgas üle 64000 internetikeskkonnas antud toetusallkirja üle 100 riigi elanikelt piirkonna kaitsmiseks, on igal juhul tõsiseltvõetav 23 argument kaitse alla võtmise küsimuse hoolikaks ja kaalutletuks ning kiirustamata lahendamiseks. Seetõttu ei leia kohus, et täiendavate uuringute tegemine oleks ka sisuliselt põhjendamatu.
5. Kohus märgib ära ka asjaolu, et Nabala karstiala ja seal asuva Tuhala nõiakaevu eriline looduskaitseline ja kultuuriline väärtus ja nende kaitsmise vajadus on üldteada asjaolu. Esitades taotlused sellel alal kaevandamislubade saamiseks, pidid taotlejad arvestama võimalusega, et nende lubade menetlus pälvib avalikkuse aga ka menetleja, kõrgendatud tähelepanu, lõppotsuseni jõudmine võib olla tavalisest pikaajalisem ja kulukam ning et avalik huvi nende haruldaste loodusobjektide kaitsmiseks võib lõppotsustamisel üles kaaluda nende loodusressursside kasutamisele ja kasumi saamisele suunatud erahuvi. Samas ei välista kohus eeltooduga siiski võimalust, et kui kabeajad suudavad tulevikus näidata oma huvide õigusvastast kahjustamist nende loataotluste menetlemisel, tekib neil võimalus nõuda riigivastutuse seaduse alusel kahjude hüvitamist.
6. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on HMS § 54 sätestatud nõuetele vastav õiguspärane haldusakt ja kaebajate kaebused tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
7. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebajate kahjuks. Kaebajate poolel osales menetluses AS Kiirkandur. Vastustaja ja MTÜ Tuhala Looduskeskus kohtumenetluse jooksul menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Daimar Liiv Kohtunik 24