Obsah (6)

§ 477§ 67§ 422§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. mail 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13,

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink’i 21.11.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2012/2084 (I köide t/l 13-15). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 16.11.2012.a. taotluse tähtaja ennistamiseks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks (I köide t/l 33-37).
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 024/2012/2084 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale tuleb jätta rahuldamata.
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 16.11.2012.a. taotlusest. Viidatud taotluses palub avaldaja kohtutäituril ennistada tähtaeg tasu otsuse peale kaebuse esitamiseks, kuna kohtulahendist on teatavaks saanud uued asjaolud, mis mõjutavad täitemenetluse 2 kulgu ja muudavad avaldaja vastu esitatud nõuete suurust ning avaldaja sai nende asjaolude olemasolust teada alles Harju Maakohtu 08.11.2012.a. määrusest tsiviilasjas nr. 2-12-36758 (I köide t/l 18-22).
4. Vastavalt TMS § 217 lg 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. TMS § 217 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. 11.

§ 67

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

1. Riigikohus on 22.09.2003.a. kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-97-03 asunud seisukohale, et kohus võib seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Nii on kaalukate põhjustena käsitatavad seadusliku takistusena nimetatud asjaolud, nagu isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel kaalukas põhjus või mitte.
2. Avaldaja tugineb tähtaja ennistamise avalduse esitamisel Harju Maakohtu 08.11.2012.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr. 2-12-36758 (I köide t/l 18-22). Nimetatud kohtumäärusest on väidetavalt avaldajale saanud teatavaks asjaolu, et kohtutäituri poolne põhitasu otsuse täitmine täies ulatuses on sisuliselt ebaseaduslik ning kohtutäituril tuleb lõpetada täitemenetlus osaliselt, s.o 50 euro osas. 08.11.2012.a. kohtumääruse punkt 9 viimases lauses on kohus märkinud, et kohtu hinnangul on vaatamata kohtutäituri otsuse sõnastusele kohtutäituri otsus käsitletav täitemenetluse osalise lõpetamise otsusena. Samuti on kohus punktis 10 märkinud, et kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur pidi vähendama kohtutäituri tasu otsust. Kohtutäitur ei käitunud õigusvastaselt, kui ta jättis kohtutäituri tasu otsuse muutmata (I köide t/l 20, 21). 14.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Nimetatud asjaolusid antud juhul ei esine. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-48-07 leidnud, et kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Antud juhul leiab avaldaja, et kuivõrd alles tsiviilasjas nr. 2-12-36758 tehtud määruses sai avaldajale KTS § 32 lg 5 mõte ja toime teatavaks, siis sellest tulenevalt esineb alus tähtaja ennistamiseks. Kohus nimetatuga ei nõustu. 15. Kohus leiab, et eelpool viidatud

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab ennistada tähtaega nendel juhtumitel, kus isik soovib teatud menetlustoimingut õigeaegselt teha, kuid tema tahtest sõltumata põhjustel ei ole see võimalik. Antud juhul sellist olukorda ei esine, kuivõrd avaldaja näeb osundatud kohtulahendi järeldustest üksnes täiendavaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Sellist ennistamise alust eelpool viidatud

sättest ei tulene. 3

1. Lisaks märgib kohus, et Harju Maakohtu 08.11.2012.a. kohtumäärusega on jäetud avaldaja kaebus kohtutäituri 31.08.2012.a. otsuse peale rahuldamata, sealhulgas on jäetud rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tasu suuruse vähendamiseks. Samuti ei tuvastatud viidatud kohtulahendis kohtutäituri õigusvastast tegevust. Ka ei too tähtaja ennistamata jätmine käesoleval juhul avaldajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kohus selgitab, et avaldajal on jätkuvalt kooskõlas TMS § 217 lg 1 õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel.
2. Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus kohtutäituri 21.11.2012.a. otsusele, millisega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus tähtaja ennistamiseks täiteasjas nr. 024/2012/2084 rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd alused selleks puuduvad.
3. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
4. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 20. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 21. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4