2-12-50864 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2013.a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-50864 Tsiviilasi EI

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (64 000 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul vara puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks arveldusarvetel olev raha summas 410,62 eurot ja igakuine sissetulek summas 355 eurot (neto), millest ei ole ülalpeetavate korral tulenevalt TMS § 132 võimalik kinnipidamisi teostada. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgniku suurim kohustus on tekkinud äriühingu laenu tagamisest, mistõttu on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on taganud kergekäeliselt äriühingu majandustegevuses võetud kohustusi. Samuti on võlgnik võtnud liigseid kohustusi arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Võlgnik ei ole kohustusi võttes arvestanud kohustuse sissenõutavaks muutumise ja oma sissetuleku muutumise või vähenemisega. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 108lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur märgib, et täiendavat selgitamist vajab võlgnikule kuulunud kinnistu asukohaga XXX, võõrandamise asjaolud. Võlgnik on 01.08.2008.a võõrandanud kinnistu KT (T ), kes omakorda on kinnistu võõrandanud 23.10.2008.a YN (N ), kes on koos võlgnikuga märgitud kasutajaks OÜ-le P kuuluvale sõidukile DGC (2011, 708BFK). YN on kinnistu 24.08.2010.a võõrandanud PP (P ).

§ 169

kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas 28.05.2013. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb

§ 171

lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on oma vara võõrandanud tuttavatele. 17.09.

1. a võõrandas võlgnik oma sõiduki Jelena Ilmjärvele. Sõiduki kasutajaks on võlgnik. Kinnistu võõrandamise ajal 01.08.
2. a oli ka AS SEB Pank nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul kahjustas võlgnik vara võõrandamisega ja varatuks muutumisega tahtlikult oma võlausaldajate huve, mistõttu tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Võlgniku hooletut suhtumist oma kohustustesse näitab ka võlgniku menetluslik käitumine tsiviilasjas 2-12-
3. Võlgnik enda pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungile ei ilmunud. Riigi vahenditest hüvitati võlgniku pankrotimenetluse menetluskulu summas 397 eurot. Võlgnik tsiviilasja 2-12-20256 menetluskulusid tasunud ei ole. Võlgnik peab enesestmõistetavaks, et riik taaskord hüvitab tema pankrotimenetluse kulud käesolevas menetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et võlgniku menetluslik 2

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 640 eurot ja kulutuste hüvitiseks 39 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 640 eurot ja kulutused summas 39 eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3