3-11-999/40

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-999 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus ikoonide äravõtmisega Viru Vangla poolt tekitatud 7000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 01.03.2012 Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 20.04.2011 edastati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S. kaebus (tl 1), milles ta palus mõista Viru Vanglalt välja 7000 eurot ikoonide äravõtmisega tekitatud kahju eest. Kaebaja väitis põhiseaduse § 17, § 18, § 19, § 31, § 40 ja § 41, vangistusseaduse § 1’ lg 7, § 4’ja § 62 viidates, et vangla rikkus tema õigusi ja vabadusi, sest 14.03.2011 võttis vanglaametnik tema kambrist teleririiuli alt ära sinna mugavaks palvete lugemiseks pandud ikoonid, kuu aja pärast tagasi toodutest polnud üks tema oma ning lisaks ei vastatud õigeaegselt ka vaidele.
4. Viru Vangla vastuses (tl 22-23) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et vangla pole saanud ikoonide äravõtmisega tekitada sellist mittevaralist kahju, mis tingiks rahalist hüvitamist. Vastuses nõustuti küll sellega, et vangla peab tagama kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise, kuid märgiti, et see õigus pole piiramatu ning kinnipidamisasutuses korra ja julgeoleku tagamiseks on lubatav teatud usuliste vajaduste rahuldamise piiramine. Veel väideti, et tegemist oli A.S.ile vangla kaplanite poolt väljastatud ikoonidega, millede äravõtmine oli põhjustatud tema enda õigusvastasest käitumisest, sest ta kleepis need teadlikult seinale ja keeldus eemaldamast ning lisati, et ikoonidest oli ta ilma vaid kaks nädalat, sest kõik tagastati talle 28.03.
5. Vaide ja kahjunõude osas märgiti, et kuna need olid venekeelsed ja vajasid tõlkimist, pole menetlustähtaegu ületatud.
6. Kohtuistungil jäi A.S. kirjalikult esitatu juurde, ei pidanud 7000 eurot tema poolt küsitud kahjusummaks ning väitis, et ükski tagasi antud kolmest ikoonist polnud see, mis temalt ära võeti. Kahjusumma suurust põhjendas ta väitega, et rünnati barbaarselt ja rahvuslikku vihkamist näidates tema religiooni ning lisas, et konkreetsed ikoonid olid talle vajalikud palvetamiseks, paljast seinast või ükskõik millisest ikoonist selleks ei piisa. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud, palus vastavas taotluses (tl 114) kaebust ilma tema esindajata arutada ja teatas, et jääb kirjalikult esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
8. Nende kohaselt saab süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid vastava taotluse rahuldamine eeldab, et eelnevalt on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.
9. A.S. väidab kaebuses (tl 1), et talle on tekitatud nii varaline kui mittevaraline kahju. Määruskaebuses (tl 82) väidab ta, et ikoonide äravõtmisega rünnati tema omandit ja talle tekitatud kahju on ainult varaline. Kuid ikoonid tagastati ning seetõttu ei saanud olenemata nende äravõtmise õiguspärasusest varalist kahju üldse tekkida. Tuginemine vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja vanglale esitatud kaebuse (tl 25) etteheited inimväärikuse alandamise ja solvamise kohta lubavad eeldada, et eelkõige ajendab kaebajat siiski soov saada rahalist hüvitist inimväärikusele tekitatud mittevaralise kahju eest. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et mitte igasugust piirangut või ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda tema väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Vaidlustatud toimingul niisugune mõju puudub. Kaebaja oli ikoonide äravõtmise tagajärjel mõnda aega ilma nendeta ja tema usuliste toimingute sooritamise võimalused võisid olla seetõttu piiratud, kuid usulisi veendumusi pole temalt ära võetud ning suhteliselt lühikest aega kestnud osadest tema valduses olnud viiest ikoonist (tl 116) ilma olemine ei saanud kuidagi põhjustada kaebuses loetletud põhiseaduse sätetest tulenevate õiguste rikkumist ega tekitada talle niisuguseid kannatusi, mis oleks rahaliselt mõõdetav ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahjuna hüvitamisele. Kohtul puudub küll alus kahelda kaebaja neis väidetes, kus ta kirjeldab oma usulisi vajadusi ja nende realiseerimise viise ja vahendeid, kuid käesoleva asja puhul omavad lisaks neile tähendust veel väited ikoonide päritolu ja selle kohta, mitu ikooni ja millised täpselt hiljem tagastati. Need on vastuolulised, seetõttu ebausutavad ning seavad kahtluse alla ka äravõetud ikoonide arvu ja tagastamise kohta esitatud väited. Näiteks väitis ta vanglale esitatud kaebuses (tl 25) selgesõnaliselt, et valvuri poolt ära võetud ikoonid andis vangla kaplan Roman, kohtus väitis aga hoopis, et see on vangla tõele mittevastav väide, ikoonid olid tal juba Narva arestimajast alates ja üks neist oli kirikult saadud isiklik ikoon (tl 116). Kohtule esitatud kaebuse (tl 1) kohaselt ei olnud tagasi toodud 2 kolmest ikoonist ainult üks kaebaja oma, vaides (tl 38) ja kohtuistungil antud seletustes (tl 116) väitis ta aga, et ükski tagasi antud ikoonidest polnud tema oma. Kahtlusi äratavad ka need A.S.i sõnad, milledes väidetakse ühelt poolt, et ikoonid rebiti valvuri poolt seinalt maha (tl 25, 43 ja 71) ja kinnitatakse teiselt poolt, et need olid lihtsalt paigutatud riiuli alla nähtavale ega olnud seinale kleebitud (tl 116). Viru Vanglas esemete äravõtmise kohta 14.03.2011 koostatud akt nr 497/1136 (tl 31) käsitleb kahe ikooni äravõtmist, sama kogus on nimetatud ka vanglaametniku ettekandes (tl 30) ja inspektor-kontaktisiku õiendis (t 44). Miski kohtule esitatust ei anna alust nende dokumentide õigsuses kahtlemiseks. Kaebaja seevastu aga ei tea ka ise alati täpselt, mida ta teeb või kuidas asjad tegelikult on. Seda kinnitab lisaks eelnevalt juba loetletud vastuoludele veel väide selle kohta, et kaebus on esitatud sellesse selgelt märgitud 7000 euro asemel (tl 1) hoopis 300 000 euro suuruse nõudega (tl 56, 82 ja 116).
10. Lisaks ikoonide äravõtmisega seonduva vaidlustamisele on A.S. oma kaebuses (tl 1) leidnud veel, et Viru Vangla rikkus 14.03.2011 esitatud vaide lahendamisel vangistusseaduse § 1’ lg
11. Nimetatud kuupäeval on ta koostanud Viru Vangla direktori nimele adresseeritud kaebuse (tl 25), millest nähtub soov saada ikoonide äravõtmise eest 300 000 euro suurust hüvitist. Kuna kaebus oli venekeelne, oli vanglal „Vangla sisekorraeeskirja“ § 49’ 1 tulenev kohustus edastada see enne menetlusse võtmist tõlkijale. Viru Vangla ongi nii ka toiminud, sest 24.03.2011 saadeti A.S.i kaebus OÜ Ad Rem Tõlkebüroosse (tl 28). Kaebuse tõlge saabus vanglasse 01.04.2011 (tl 27). Kuna juba 20.04.2011 esitas A.S. sama kahju hüvitamise nõudega kaebuse Tartu Halduskohtusse (tl 1) ja 16.05.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 17), ei ole vangla rikkunud seaduses sätestatud tähtaegu ega saanud kahjunõude tagastamisega (tl 29) kuidagi põhjustada talle riigivastutuse seaduse alusel hüvitatavat kahju.
12. Eeltoodust tulenevalt pole A.S.i kaebus põhjendatud ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 17) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3