Obsah (7)

§ 57§ 163§ 6§ 2§ 182§ 153§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2597 Otsuse kuupäev 27.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Heino Kasesalu kaebus avaliku teenistuse s

) sätete alusel sooduspension seoses töötamisega Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametikohal ajavahemikul 15.01.

1. a – 04.03.
2. a (üle 30-aastase teenistusstaaži korral suurendatakse vanaduspensioni 50 %) (esialgne taotlus). Lõuna Pensioniamet edastas 15.11.
3. a H. Kasesalule teavituskirja nr 6.TA28-2/18414-2, mille kohaselt Järvselja õppe- ja katsemetsamajand kuulus Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu, milline õppeasutus ei kuulunud Vabariigi Valitsuse 19.03.
4. a määruse nr 97 §-s 1 nimetatud ministeeriumide ja riigiasutuste haldusalasse, ning seetõttu ei ole võimalik arvutada tema riiklikule vanaduspensionile juurde lisandit

-i § 57 sätete alusel. Sotsiaalkindlustusamet palus H. Kasesalul teada anda, kas ta soovib pöörduda avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks Tartu Halduskohtusse. Sellisel juhul peatab Lõuna Pensioniamet tema avalduse menetlemise kuni kohtulahendi saamiseni.

1. 13.12.
2. a saabus Tartu Halduskohtusse Heino Kasesalu kaebus Lõuna Pensioniameti 15.11.
3. a otsuse nr 6.TA28-2/18414-2 tühistamiseks ja Lõuna Pensioniameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus sooduspensioni saamiseks uuesti läbi. 08.01.
4. a kohtumäärusega jäeti H. Kasesalu kaebus käiguta. 11.02.
5. a kohtusse saabunud vastuses täpsustas kaebaja, et palub kohtul tuvastada vastavalt

§-le 57 oma avalik-õiguslik teenistusstaaž lähtudes tööst Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktorina ning jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrus nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“, tulenevalt vastuolust põhiseadusega. 12.02.
2. a kohtumäärusega võeti Heino Kasesalu kaebus menetlusse ning lisaks Sotsiaalkindlustusametile on 27.02.
3. a kohtumäärusega kaasatud täiendavalt haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsus, Eesti Maaülikool ja Põllumajandusministeerium. 16.04.
4. a kohtuistungil oli kaebaja nõudeks, et kohus tuvastaks tema avaliku teenistuse staažina perioodi 15.01.
5. a – 04.03.
6. a, mil ta töötas Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktorina (t.l 111 pöördel). Lõpliku nõudena taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks tema avaliku teenistuse staažina perioodi 15.01.
7. a – 05.09.
8. a (t.l 122). Kaebuse põhjendused
9. Kaebaja töötas perioodil 15.01.
10. a – 04.03.
11. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia (alates 26.09.
12. a Eesti Põllumajandusülikool) Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel ametikohal töötades olid tal samad kohustused ja õigused, mis ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile allunud metsamajandite direktoritel, mistõttu peaks tal olema õigus saada sooduspensioni.
13. a Eesti NSV Metsakoodeks, mis kohaldus nii Järvselja õppe- ja katsemetsamajandile kui ka ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile allunud metsamajanditele, sätestas § 18 lg-s 2, et ENSV Metsakoodeksi § 18 lg-s 1 sätestatud õigused ja kohustused (ehk ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumitele allunud metsamajandite töötajate õigused ja kohustused) laienevad ka muudele riiklikele ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes majandavad metsa. Kaebaja kui ametniku kohustusteks olid ENSV Metsakoodeksi § 18 lg 1 alusel näiteks metsakaitse ja valve korraldamine, metsavahtide ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, samuti majandi esindamine kohtus. Vaatamata mitmetele reorganiseerimistele ametkondliku alluvuse osas, kehtisid Järvselja õppe- ja katsemetsamajandile metsade majandamisel kogu aeg samad üleliidulised eeskirjad, mis ENSV riiklikele metsamajanditele. Lõuna Pensioniameti kirjas nr 6.TA28-2/18414-2 on märgitud, et sooduspensioni ei ole võimalik määrata, sest kaebaja ei töötanud ametikohal, mis kuuluks Vabariigi Valitsuse 19.03.
14. a määruses 2 nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ nimetatud ametikohtade hulka. Kaebaja leiab, et nimetatud seisukoht on vastuolus

§ 57

mõttega ning rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.

§ 57

mõte on ametiasutuses töötanud isikule anda täiendavat pensioni avaliku võimu teostamise eest oma teenistuse ajal. Kaebaja ülesanded hõlmasid avaliku võimu teostamist täpselt samal määral, kui nendel töötajatel, kes kuulusid asutuste koosseisu, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr

1. Tõendatud on, et asutus, kus kaebaja töötas, kuulus
2. a seisuga ENSV Metsamajanduse Ministeeriumi koosseisu. Nimetatud ministeerium kuulub Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuste hulka, milles töötatud aja eest määratakse ametniku vanaduspension

§ 57alusel.

Riikliku tähtsusega metsana käsitlesid ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi poolt välja antud reguleerivad dokumendid ka õppeasutustele kinnistatud metsa. Järelikult teostas kaebaja avalikku võimu võrdväärselt muude metsamajandite direktoritega ning peaks saama ka kohast pensioni. Kaebaja ei taotle enda tagantjärele ametissenimetamist, vaid pensioni, mis on ette nähtud neile, kes riikliku järelevalve ja avaliku võimu ülesandeid täitsid. Kaebaja tugineb siinkohal ka Sotsiaalkindlustusameti selgituskirjale Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 juurde. Selgituskirjas märgitakse, et

§ 163

lg 1 kohustas kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest nimetama töölepingu alusel tööle võetud ametnik avalikuks teenistujaks. Asjaolu, et töölepingust tuleneva töösuhte seadusekohast ümbervormistamist avalik-õiguslikuks teenistussuhteks ei toimunud, ei anna alust võtta isikult õigust saada riiklikku pensioni

§ 57lg 1 ja 2 kohaselt.

Siit nähtub ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 eesmärk, milleks on avalikku võimu teostanud isikutele kohase pensioni määramine. Kaebaja oli metsamajandi direktor ja täitis samu ülesandeid, mis Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuste metsamajandite direktorid, mistõttu peaks ta ka samadel tingimustel pensioni saama. Lõuna Pensioniamet lükkas kaebaja avalduse tagasi seetõttu, et Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 ei ole nimetatud Eesti Põllumajanduse Akadeemiat (alates 26.09.

1. a Eesti Põllumajandusülikool) asutusena, kus ametis oldud aeg läheks avaliku teenistuse staažina arvesse. Kaebaja leiab, et selles osas on Vabariigi Valitsuse määrus nr 97 põhiseadusega vastuolus. EPA, hilisem EPMÜ ja selle Järvselja õppe- ja katsemetsamajand on käsitletavad riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele allunud asutusena, mis eeldas avaliku võimu ülesannete teostamist. Kaebajal olid samad võimuvolitused, mis näiteks metsainstituudi direktoril või mõne teise riikliku metsamajandi direktoril. Seetõttu leiab kaebaja, et asutuse, kus ta ametnikuna töötas, Vabariigi Valitsuse määrusest väljajätmine on meelevaldne, diskrimineeriv ning vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 ja võrdse kohtlemise seaduse §dega 1, 2 lg 1 p 5 ja 2 lg
2. Ehkki avalikul võimul võib olla diskretsioon otsustamaks, milliseid ametimehi avalikku teenistusse nimetada ja milliseid töölepingu alusel tööle võtta, ei ole riigil õigust inimesi diskrimineerida pensioni määramisel. Pension on kompensatsiooniks tehtud töö eest, muuhulgas näiteks ametiga kaasneva kõrgema vastutuse ja ametialaste piirangute talumise eest. Olukorras, kus avaliku teenistuse staaži alla loetakse nii Metsainstituudi direktori kui Metsakatsejaama juhataja ülesannetes oldud aeg, ei ole mõistlikku põhjendust, miks samade eeskirjade ja reeglite järgi ja samasuguste volituste ja vastutusega EPA (EPMÜ) õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametis oldud aega avaliku teenistuse staaži hulka ei peaks arvama. Kaebaja palub tuvastada, et ta oli avalikus teenistuses perioodil 15.01.
3. a – 05.09.
4. a, s.o kuni ajani, mil Järvselja õppe- ja katsemetsamajand oli iseseisev asutus oma bilansiga ja kus ta oli avalikus 3 teenistuses võrdväärselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud samal ametikohal töötanud isikutega, kelle töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka (t.l 122). Kaasatud isikute arvamused
5. Sotsiaalkindlustusamet märgib perioodi 01.01.
6. a - 4.03.
7. a kohta alljärgnevat.

jõustus 01.01.1996. a.

§ 6

lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

§ 163

lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates

jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest. Teenistuslehte ei ole Heino Kasesalu Sotsiaalkindlustusametile esitanud. Heino Kasesalu tööraamatu kannete 9-13 kohaselt asus ta 15.01.

1. a tööle Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe-katsematsamajandi direktori ametikohale, 05.03.
2. a määrati vanemspetsialisti ametikohale ja tööleping lõpetati 31.08.
3. a. Seega nähtub dokumentidest, et Heino Kasesalu ei nimetatud

§ 163

alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel, kuni töösuhte lõpetamiseni. Perioodi 01.07.

1. a - 31.12.
2. a kohta märgib Sotsiaalkindlustusamet alljärgnevat. Vabariigi Valitsuse 09.01.
3. a määruse nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ p 10 kohaselt kajastatakse teenistuslehe p-s 7 teenistusstaaž

§ 2lg-tes 2 ja 3 loetletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes.

Eraldi tehakse teenistuslehe p-s 7 avaliku teenistuse koondstaaži kanne 01.01.996. a seisuga isikutel, kes vastavalt

§-le 163 vormistati teenistusse võetuks (tööstaaž, mis

§ 182ja Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.

a määrusega nr 1 kehtestatud loetelu alusel lisatakse teenistusstaažile).

§ 153

alusel arvutatakse teenistusstaaži alates

jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1.

§ 182

annab ammendava loetelu varasematest tegevustest, mida saab arvata teenistusstaaži hulka, kui isik oli

jõustumisel teenistuses ja varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamiseks pidi isik olema teenistuses 01.01.

1. Heino Kasesalu ei olnud seisuga 01.01.
2. a teenistuses. Samuti ei kuulu töötamine Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe-katsematsamajandi määrusega kehtestatud loetelu kohaselt teenistusstaaži hulka arvamisele. Seega puudub alus perioodi 15.01.
3. a - 04.03.1998.a arvamiseks teenistusstaaži hulka. Sotsiaalkindlustusamet lähtub avaliku teenistuse staaži arvutamisel ametniku teenistuslehest,

-st ja määrusest.

-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus. Asutuste ja ametikohtade loetelu kehtestamine on antud Vabariigi Valitsuse ainupädevusse. Heino Kasesalul tekib põhjendatud huvi taotleda, et tema töötamine perioodil 15.01.

1. a -31.12.
2. a tunnistataks avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse § 1 mõistes alles siis, kui on leidnud tuvastamist tema teenistuses olek 01.01.
3. a. Tartu Ringkonnakohus on 09.11.
4. a kohtuotsuses 3-11-878 analoogses asjas asunud seisukohale, et halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Nimetatud 4 Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 3-7-1-3-549-12, millega jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Analoogse lahendini on jõutud veel kahes haldusasjas. Samas on haldusasjas 3-12-867 esitatud kaebust toetav apellatsioonkaebus Vabariigi Valitsuse (seaduslik esindaja põllumajandusminister) poolt. Nimetatud asi on hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses.
5. Eesti Maaülikool esitas kohtule alljärgneva arvamuse. Tartu Ülikooli Õppemetskond moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse 13.04.
6. a otsusega endise Kastre metskonna Kastre-Peravalla metsandiku baasil. Eesti Vabariigi 26.08.
7. a määruse § 12-ga määrati kindlaks õppemetskonna valitsemise kord. Määruses on öeldud, et metskonna ametnike ja metsavahtide kohta jäävad kehtima kõik need õigused ja kohustused (kohtus riigi huvide kaitsmine, metsa sisemise politseilise korra alalhoidmine, laskeriistade kandmine ja kasutamine), mis teiste riigi metsaametnike ja metsavahtide kohta.
8. a nimetati senine õppemetskond ümber õppe- ja katsemetskonnaks,
9. a õppe- ja katsemetsamajandiks. Nende ümbernimetamiste puhul jäid õppe- ja katsemetsamajandi territoorium sisuliselt sama suureks ja metsaametnike tööülesanded samaks, mis
10. a loodud Tartu Ülikooli Õppemetskonnal. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (alates 27.
12. a Eesti Maaülikool) rektori 14.01.
13. a käskkirjaga nr 7/K määrati alates 15.01.
14. a Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametikohale Heino Kasesalu. Heino Kasesalu lahkus Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametikohalt
15. aasta märtsis. Alates
16. a kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni metsandusvaldkonnas (nt Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustik, metsaseadus) seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega juhindus direktor NSVL ja ENSV seadustest ja metsamajanduse ning looduskaitse ministeeriumi eeskirjadest, sealhulgas ka metsavalve määrustikust. Ülikool on Heino Kasesaluga samal seisukohal, et
17. a Eesti NSV Metsakoodeksis sätestatu kohaldus nii Järvselja õppe- ja katsemetsamajandile kui ka ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile allunud metsamajanditele. Koodeksi § 18 lg 1 sätestatud õigused ja kohustused laienesid ka teistele riiklikele ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes majandasid metsa. Direktori kohustusteks olid koodeksi § 18 lg 1 alusel näiteks metsakaitse ja valve korraldamine, metsavahtide ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, samuti Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi esindamine kohtus. Seega olid Heino Kasesalul ENSV ajal direktori ametikohal töötades samad kohustused ja õigused, mis ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile allunud metsamajandite direktoritel. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel
18. aastal loeti taasiseseisvunud Eesti Vabariik sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse jätkajaks ehk õigusjärglaseks. Sellest tulenevalt jätkus metsamajanduse süsteem endise Eesti Vabariigi eeskujul. Alates 01.03.
19. a likvideeriti Eestis metsamajandid ja moodustati iseseisval bilansil olevad metskonnad, kes said iseseisvateks juriidilisteks isikuteks. Järvselja õppe- ja katsemetsamajandit ümber ei nimetatud, kuid tegelikult oli ta juriidilise isikuna tegutsev metskond. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 12.09.
20. a määrusele nr 182 läks Järvselja õppe- ja katsemetsamajand senisest üleliidulisest alluvusest Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi haldusesse riigiettevõttena. Kuigi Järvselja õppe- ja katsemetsamajand jäi nimeliselt metsamajandiks, tegutses ta siiski metskonnana ning metsamajandi direktorile omistati metskonna metsaülema staatus. Metsade majandamisel kehtisid Järvselja õppe- ja katsemetsamajandis kõik samad eeskirjad ja määrused, mis Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti alluvuses olevates metskondades. Eesti Vabariigi riikliku metsavalve 15.04.
21. a alusel hakkasid avalikku võimu metsavalve näol teostama metskondade metsavalveametnikud. Vastavalt
22. a metsavalve määrustikule oli riigimetskonna metsaülemale kinnitatud metsavalve piirkonnaks lisaks metskonna territooriumile ka järelevalvepiirkond väljaspool riigimetsamaad. Metsaülem teostas kinnitatud territooriumil 5 metsavalvet õigusrikkumiste ja metsatulekahjude avastamisel. Metsaülemal oli õigus määrata halduskaristusi ja teostada ka halduskinnipidamist. Metsaülem nõudis riigile tekitatud kahjude hüvitamist ja esindas riiki kohtus. Metsaülemal oli töötõend, tulirelv ja liikluse kinnipidamiseks liiklussau. Järvselja metsamajandi direktor Heino Kasesalu täitis alates
23. a sisuliselt samu ülesandeid, mis riigimetskonna metsaülem. Õppe- ja katsemetsamajandi põhiülesandeks oli riigi huvide järgimine metsamaade majandamisel, riigi kui omaniku huvide kaitsmine riigimetsamaade omandi küsimustes. Metsamajandi direktor andis käskkirju ja korraldusi, võttis tööle ja vabastas töölt metsavalveametnikke ning teisi töötajaid. Metsavalveametnike õigused, kohustused ja soodustused olid reguleeritud metsavalve määrustikus. Metsamajandi direktoril oli õigus vormistada ettekirjutusi, protokolle, määrata halduskaristusi ja nõuda sisse metsas riigile tekitatud kahju. Lisaks metsade tulevalvele tegeles Heino Kasesalu kuni keskkonnajärelevalve seaduse jõustumiseni 12.11.
24. a õigusrikkumiste (omavolilised raied, salaküttimine) avastamise ning looduskaitsega (Järvselja looduskaitsealal). Metsamajandi direktor esindas Järvselja õppe- ja katsemetsamajandit riigivõimuorganites, arbitraažis ja kohtus ning vastutas majandi finants- ja majandustegevuse seaduslikkuse eest. Seega teostas Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktor oma ametiülesandeid täites avalikku võimu. Lähtudes eeltoodust on ülikool seisukohal, et Heino Kasesalu tööülesanded olid samad, mis teiste ENSV metsamajandite direktoritel ning metskondade tekkimisel metskondade metsaülematel. Eesti Vabariigi Valitsuse 19.03.
25. a määrus nr 97 sätestab asutused ja ametikohad, mis eeldavad avaliku võimu ülesannete täitmist. Sama määruse kohaselt kuuluvad nii metsamajandi direktori (§ 2 lg 1 p 1) kui ka metskonna metsaülema (§ 5 p 1) ametikohad nende hulka, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Määrusest nr 97 on asutuste loendist välja jäänud Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi metsavalvetöötajad, kes samuti haldasid riigimetsi võrdväärselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötanud ametnikega. Seega on ülikool Heino Kasesaluga samal seisukohal, et pensioni määramisel ei tohiks olla oluline formaalne avalik-õiguslik teenistussuhe ja organisatsiooniline kuuluvus, vaid oluline on töö sisu, millega pension välja teenitakse.
26. Vabariigi Valitsus tegi Sotsiaalkindlustusametile ülesandeks esitada kohtule Vabariigi Valitsuse alljärgnev seisukoht. Heino Kasesalu tööraamatu kohaselt asus ta 15.01.
27. a tööle Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe-katsemetsamajandi direktori ametikohale ja tööleping lõpetati 31.08.
28. a. Seega ei nimetatud Heino Kasesalu

§ 163

alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel kuni töösuhte lõpetamiseni.

§ 153

alusel arvutatakse teenistusstaaži alates

jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Heino Kasesalu ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses.

-s ette nähtud vanaduspensioni suurendus määratakse ja avaliku teenistuse staaži arvestatakse üksnes ametnikule. Heino Kasesalu ei ole kunagi ametnik olnud. Kohtu seisukoht

1. Käesolevas asjas on Heino Kasesalu esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodil 15.01.
2. a – 05.09.
3. a avaliku võimu ülesandeid ja oli avalikus teenistuses

§ 1mõistes (s.h seisuga 01.01.1996.

a) ja seega tuleb ka 01.01.

1. a eelnev töötamine lugeda tema avaliku teenistuse staaži hulka. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse 6 staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (kuni 31.03.
2. a kehtinud

§ 57lg 1 redaktsioon).

Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et H. Kasesalu töötas perioodil 15.01.
2. a – 04.03.
3. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametikohal ja et alates 05.03.
4. a määrati ta vanemspetsialisti ametikohale ning 31.08.
5. a tema tööleping lõpetati. Need andmed on kinnitatud kaebaja tööraamatu kannetega.
6. Alates
7. aastast oli Järvselja õppe- ja katsemetsamajand Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisus, kuid oli iseseisev juriidiline üksus, autonoomne asutus oma registrikoodi, eelarve (oli eraldi arveldusarve pangas) ja varaga ning majandas end ise (t.l 119-120). Majandile allusid metskonnad, metskondadele allusid omakorda vahtkonnad analoogselt ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi süsteemis olevate majanditega ja Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate metskondadega. Ametkondlikult ei allunud Järvselja õppe- ja katsemetsamajand Keskkonnaministeeriumile, kuid kõik seadused ja määrused, mis kehtisid Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevatele metskondadele, kehtisid ka Järvselja õppe- ja katsemetsamajandis, mis haldas 12 500 hektarit riigimetsa kui riigimajand (endine nimetus oli riigimajand Järvselja katsemajand). See mets ei ole kunagi olnud Eesti Põllumajandusülikooli või Eesti Põllumajanduse Akadeemia omandis, vaid on olnud riigimets. Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et kaebaja puhul oli tegemist kontrollifunktsiooni täitva ja riigivõimu teostava ametiisikuga (t.l 116) ja kaebaja tegi faktiliselt metskonna tööd (t.l 117).
8. Järvselja õppe- ja katsemetsamajand likvideeriti 05.09.
9. a ja asutuse varad anti Põllumajandusülikooli bilansile. Seega saab lugeda kaebaja töötamise perioodil 15.01.
10. a kuni 05.09.
11. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes (t.l 123-132). Kaebaja ei taotle enda tagantjärele ametissenimetamist, vaid taotleb fakti tuvastamist, et ta taotletaval perioodil teostas riikliku järelevalve ja avaliku võimu ülesandeid, sealhulgas 01.01.
12. a, mil jõustus

. 11.

§ 57

lg 2 alusel suurendatakse riiklikke vanaduspensione 26–30-aastase teenistusstaaži korral 40% võrra ning üle 30-aastase teenistusstaaži korral 50% võrra. Teenistusstaaži arvutatakse

§-des 153-156 sätestatud korras.

§ 153

alusel arvutatakse teenistusstaaži alates

jõustumisest, s.o 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse

§ 153

p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

§ 182

lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt

§ 153

punktile 1 ja

§ 182

lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.

1. a määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka”. 7 Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö- või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega ning kohus ei korda seda.
2. Alates

-i jõustumisest olid kõik metsamajandid ülalnimetatud nimekirjast välja jäetud. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97, mis jõustus 25.03.2002. a, oli kehtestatud

§ 182

lg 3 alusel ning tulenevalt sama paragrahvi lõikest 1 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Selle määruse §-s 1 on märgitud asutused, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad ja selle sätte kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. Nimetatud määruse §-s 2 on nimetatud ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Sama paragrahvi lg 1 (metsamajandite või riigimetsamaade talituste ametikohad) kohaselt eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist direktori ametikoht jne. Sama paragrahvi lg 2 (metsainstituudi ametikohad) kohaselt eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist samuti direktori ametikoht jne. Sama määruse §-s 3 (rakendussätted) on märgitud, et paragrahvis 2 nimetatud ametikohtadel töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kui isik oli „Avaliku teenistuse seaduse“ jõustumisel teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt rakendatakse määrust alates jõustumisest. Ülalnimetatud määrust muudeti alates 15.04.2004. a ja selle § 3 lg 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates „Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse“ jõustumisest 27.01.2001. a. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide metsamajandite või riigimetsamaade talituse direktori ametikohal olnud isikud, kes täitsid avaliku võimu ülesandeid, said õiguse arvata töötatud aeg avaliku teenistuse staaži hulka. Kohus leiab, et kaebajal on analoogselt ülalnimetatud isikutega samuti õigus arvata töötamine taotletud perioodil avaliku teenistuse staaži hulka. 13.

§ 57lg 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne

-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

§ 182. Kuni 27.01.2001.

a kehtinud

§ 182

redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes

§ 182lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.

a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud 8 peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001. a jõustunud

-i muutmise seadusega muudeti

§ 182lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati

§ 153punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani

§ 182

kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
2. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
3. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses

1. aastal.
2. Toimiku materjalidega on tõendatud, et kaebaja täitis samu avaliku võimu ülesanded, mida täitsid direktorid asutustes, mis on nimetatud määruses nr 97 (t.l 16-18, 24-32, 33, 44-49, 72-74, 121). Kohus peab käesolevas asjas võimalikuks kohaldada analoogia ja tunnistada võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt kaebaja töötamine Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi direktori ametikohal perioodil 15.01.
3. a – 06.09.
4. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes. Ülaltoodu alusel kuulub H. Kasesalu kaebus rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 9