3-13-1026/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1026 Määruse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku kohustamiseks teha kaebajale liigeseoperatsioon Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada XXX kaebus.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.
4. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. Tartu Halduskohtule saabus 15.05.2013 Tartu Vanglas kinni peetava isiku XXX kaebus. Kaebaja märgib, et talle on vajalik teha parema käe küünarliigese operatsioon. Kaebaja sõnul pöördus ta sellega seoses Tartu Vangla peaarsti P. Kooli poole, kes suunas ta 27.04.2012 uuringute tegemiseks vastuvõtule SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedi M. Kelviste juurde. Ortopeed teavitas kaebajale, et talle on vajalik teha operatsioon ning kui ta seda soovib, siis tuleb sellest vangla peaarsti kaudu teada anda, misjärel pannakse kaebaja operatsiooni järjekorda. Kaebaja pöördus peale seda uuesti vangla peaarsti P. Kooli poole, kes tutvustas kaebajale aga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi konsiiliumi protokolli nr VKL-116 arstide S. Pauli, J. Villemsoni, T. Haviko, H. Kolki arvamusega, et kaebajale ei ole vanglas viibimise ajal (s.o kuni
6. aasta detsembrikuuni) operatsiooni tegemine vajalik. Kaebaja sõnul kirjutas ta peale seda 10.03.2012 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ortopeedia osakonnale avalduse, millele vastati 15.03.2012 kirjaga nr 15.8-1/TO2387-1, et käe trauma on väga vana ning operatsioon enam ei aita. Kaebaja kirjutas 09.07.2012 korduva avalduse, et miks teda ei panda operatsiooni järjekorda, millele vastati 13.07.2012 kirjaga nr 15.8-1/6252-1, et kaebajat operatsiooni järjekorda ei panda. Kaebaja sõnul on talle operatsiooni vajalikkusest antud vastandlikku informatsiooni. Kaebajale on vastatud, et ta võib teha operatsiooni vabaduses ning samuti on vastatud, et talle ei ole operatsiooni tegemise üldse vajalik. Kaebaja arvates seisneb rikkumine selles, et talle ei ole meditsiinilist abi osutatud ning palub kohtul SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliinikut kohustada kaebajale tegema liigeseoperatsioon. 1 Kohtu seisukoht
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus on seisukohal, et XXX kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.
8. Esitatud kaebuses soovib XXX, et talle tehtaks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku poolt liigeseoperatsioon. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-169-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
9. peatükk) ja valdkonnaseadused. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kaebajale operatsiooni mittevõimaldamise näol tegemist meditsiinilise otsustusega, seega on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, siis on XXX kaebuse näol tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
10. Ehkki käesoleval juhul ei ole kaebaja vangla arsti tegevust vaidlustanud, selgitab kohus lisaks, et ka vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte avaliku võimu ülesandeid täites, ehkki tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega.
11. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus XXX kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. XXX on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda maakohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 2