TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamine 3-13-1062 Määruse kuupäev 28.05.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M. S. (S.) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 600 euro nõudes ja Tartu Vangla vabandamiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Tagastada M. S. (S.) kaebus haldusasjas nr 3-13-
- Kohtumäärus saata kaebuse esitajale ja Tartu Vanglale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 20.05.2013 on saabunud Tartu Halduskohtule edastatuna Tartu Maakohtust kinnipeetava M.S. kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et 07.04.2013 jalutuskäigult tulles süüdistati teda valvurite käskluste eiramises ja millegi allaneelamises. Kaebaja väidab, et vangla valvurid on avaldanud teistele kinnipeetavatele negatiivset informatsiooni, mis kaebajat alavääristab. Kaebuses märgitu kohaselt on kaebaja esitanud kaebuse, teinud näljastreiki, kirjutanud märgukirju, kuid kaebaja probleem on ikkagi lahendamata. Kaebaja tunneb eeltoodu tõttu alaväärsust ja stressi. Kaebaja on teavitanud julgeolekutöötajaid, et teda viidaks üle teise üksusesse, kuid on keeldutud. Olukord on kaebaja jaoks piinav. Kaebaja pöördub oma õiguste kaitseks kohtu poole ning taotleb mittevaralise kahju hüvituseks 600 eurot ja Tartu Vangla poolset kirjalikku vabandust. Kaebaja on lisanud kaebusele 09.04.2013 Tartu Vanglas registreeritud kaebuse (registreerimise nr 2-3/1187) ja Tartu Vangla vastuse 08.05.2013 nr 2-3/1187-
- Lisatud 08.05.2013 vastuses on vangla kaebajat teavitanud, et vanglateenistujate Mart Andressoni 1 ja Ivo Lepa selgituste kohaselt ei ole nemad kaebaja kohta teistele kinnipeetavatele negatiivset informatsiooni avaldanud. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist rahaliste vahendite puudumise tõttu. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 23.05.2013 e-kirjaga, et M.S. ei ole esitanud vanglale antud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Lisaks järelepäringus märgitud pöördumisele nr 2-3/1187 on ta esitanud samal teemal veel kaks pöördumist, nr 2-3/1262 ja 2-3/1263, millest esimesele on ta saanud vastuse ning teisele on ta omakäeliselt märkinud, et kirjalikku vastust ei soovi. Nimetatud pöördumised on lisatud vastusele. Vastuseks kohtu täiendavale telefonilisele järelepärimisele teatas Tartu Vangla 24.05.2013 e-kirjaga, et M.S. ei ole taotlenud vanglalt vabandamist. Vangla märgib, et lisaks eelnevalt kohtule esitatud kaebaja pöördumistele on M. S. antud teemat käsitlenud veel oma 13.05.2013 vaides nr 1-11/257, mida praegu menetletakse. Nimetatud vaides taotleb M. S. distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Vastusele on lisatud Tartu Vangla 07.05.2013 käskkiri nr 6-2/680 M. S. distsiplinaarkorras karistamise kohta 07.04.2013 kella 16.10 ajal toime pandud distsipliinirikkumise eest, mis seisnes vanglateenistuse ametniku korralduse käsi ette näidata koheses mittetäitmises ja distsiplinaarmenetluse materjalid ning M. S. 13.05.2013 vaie nr 1-11/257 eelpoolnimetatud käskkirja tühistamise nõudes. Kohtu seisukoht
- Mittevaralise kahju 600 euro nõue Tartu Vangla kinnipeetav M.S. on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on 07.04.2013 jalutuskäigult tulles teostatud vanglateenistujate Mart Andressoni ja Ivo Lepa poolt kaebaja läbiotsimine. Kuna läbiotsimine oli tulemusteta, on kaebaja väitel valvurid süüdistanud kaebajat millegi allaneelamises ning levitanud kaebaja kohta alavääristavat infot ka teistele kinnipeetavatele. Eeltoodu tõttu on kaebaja loobunud väljas jalutamas käimast ning on alustanud näljastreiki. 08.05.2013 kirjaga nr 2-3/1187 on vangla kaebajale vastanud, et ametnike poolt valesti käitumist ei ole tuvastatud ning 13.05.2013 kirjaga nr 2-3/1262-1 on vangla selgitanud, et vangla on teadlik, et kaebaja alustas näljastreiki, mis on käesolevaks ajaks lõppenud. Kohus on seisukohal, et M. S. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 600 euro nõudes 07.04.2013 intsidendiga seoses kaebaja väidetavate õiguste rikkumise ja kaebaja kohta teistele kinnipeetavatele negatiivse informatsiooni avaldamisega kaebaja alandamise eest haldusasjas nr 3-13-1062 kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. 2 Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 07.04.2013 intsidendiga seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud. Tartu Vangla 23.05.2013 vastusest nähtub, et M.S. ei ole pöördunud Tartu Vangla poole kahjunõudega seoses sellega, et kaebaja õigusi oleks rikutud 07.04.2013 jalutuskäigult saabumisel teostatud läbiotsimisega seonduvalt. Samuti ei ole kaebaja ise kaebuses tõendanud kahjunõude osas vaidemenetluse läbimist. Kaebaja on küll maininud mitmeid vanglale esitatud pöördumisi, kuid kohtu andmetel ei ole üheski nendes taotlenud kahju hüvitamist summas 600 eurot. Kaebaja on vaid maininud 12.04.2013 märgukirjas (registreeritud vanglas 15.04.2013 nr 2-3/1263), et esitab edaspidiselt argumenteeritud väite, mille järgselt nõuab Tartu Vanglalt endale tekitatud kahju eest kahjutasu, kuid kahju hüvitamise taotluse esitamine vanglale ei ole leidnud tõendamist. Kohus asub seisukohale, et M. S. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 600 euro nõudes 17.04.2013 intsidendiga seoses kaebaja õiguste väidetava rikkumisega (kahjustamisega) kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8). Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 43 lg 2 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist.
- Tartu Vangla vabandamiseks kohustamise nõue Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesolevast kaebusest nähtuvalt nõuab M.S. ka ettekirjutuse tegemist, et Tartu Vangla vabandaks kaebaja eest. Kohus on seisukohal, et M. S. kaebus antud nõude osas kuulub tagastamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel. Tartu Vangla e-kirjadega 23.05.2013 ja 24.05.2013 kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kinnipeetava M. S. kohta on Tartu Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetlus seonduvalt asjaoluga, et M. S. 07.04.2013 kella 16.10 ajal jalutuskäigult saabumisel täieliku läbiotsimise käigus ei allunud koheselt vanglaametniku seaduslikule korraldusele käed ette näidata ja avada suu. Vanglateenistuse ametniku korraldusele koheselt käsi ette näidata mitteallumise eest määrati M. S. (M.S.) Tartu Vangla 07.05.2013 käskkirjaga nr 62/680 distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine kaheksaks ööpäevaks 4 kuulise katseajaga. Kaebaja on esitanud vanglale vaide, milles taotleb käskkirja tühistamist. Vabandamisnõudega ei ole kaebaja vangla poole pöördunud. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on M. S. esitanud kaebuses ka vabandamisnõude taotledes, et kohus kohustaks Tartu Vanglalt kirjalikult vabandama kaebaja ees kaebaja 3 kohta eelpoolkäsitletud 07.04.2013 intsidendiga seonduvalt teistele kinnipeetavatele kaebajat alavääristava info avaldamise eest. Kohus leiab, et M. S. kaebus vabandamiseks kohustamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu. Kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutus – Tartu Vangla – vabandaks kaebaja ees. Ka Tartu Ringkonnakohus on 08.06.2012 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-10-2847 (p 10) osutanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt puudub vabandama kohustamiseks õiguslik alus. (RKTKo 13.05.2005, 3-2-1-17-05, p 27-28). Riigikohtu halduskolleegium on 13.05.2005 otsuses nr 3-2-1-17-05 (p 29) märkinud, et kahju tekitaja vabandamine võib omada tähtsust isiku au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalise hüvitamise nõude lahendamisel, kuna igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile võib kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahju tekitaja vabandusega. Kuna käesoleva määrusega tagastab kohus kaebaja mittevaralise kahju nõude kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu, ei ole antud juhul tegemist situatsiooniga, millal oleks kohtul võimalik kaaluda moraalse kahju rahalises väljenduses vabandamisega asendamise otstarbekust. Kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastada kui kaebuse alusena esitatud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus M. S. (S.) kaebuse vabandamiseks kohustamise nõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on otstarbekas ära oodata distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale esitatud vaide lahendamise tulemused ning kui kaebajat vaidemenetluse tulemused ei rahulda, on võimalik esitada käskkirja vaidlustamiseks kaebus halduskohtule ning selles asjas igakülgselt oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et seoses M. S. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas antud haldusasjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 4