Obsah (5)
§ 44§ 121§ 45§ 249§ 104MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1184 Haldusasi Elisa Eesti AS kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti
§ 44lg 1 tähenduses.
Puudub alus ja vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 8. AS EMT palus 05.06.2013 tagastada kaebus
§ 121
lg 2 p 1 ja 2 alusel Elisa Eesti ASle ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. TJA 03.06.2013 kirja näol ei ole tegemist haldusakti vaid toiminguga, mistõttu ei saa taotleda selle tühistamist. Elisa Eesti AS-i enda 31.05.2013 kirjas nr 1-1/140, mille vastuseks TJA kiri oli koostatud, ei sisaldunud nõudeid vaid ainult üksnes soovitus väljastada sagedusluba kõrvaltingimusega. Keelamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna TJA väljastas juba 03.06.2013 AS-le EMT sagedusloa I. Kaebus esitati kohtule 04.06.2013, mistõttu on taotletud esialgset õiguskaitset hilinenult. Puudub igasugune seaduslik alus ette kirjutada TJA-le kui haldusorganile, milliseid kõrvaltingimusi ta oma diskretsiooni teostamisel peab haldusaktis sätestama. Esialgse õiguskaitse andmiseks ei oleks alust ka siis, kui haldusakti veel poleks välja antud. Kaebajal ei teki õigust saada küsimuse all olevat sagedusluba endale isegi juhul, kui AS-ile EMT väljastatud luba tühistatakse. Kogu kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus põhineb Elisa Eesti AS-i paljasõnalisel kahtlusel, et AS EMT ei jõua 16.06.2013 ehitada valmis vajalikul hulgal tugijaamasid. Nimetatud andmete puudumist on kaebaja kinnitanud 31.05.2013 kirjas TJA-le paludes väljastada need Elisa Eesti ASle, et kontrollida, kas AS EMT võrk on rajatud nõuetekohaselt, õigeaegselt ja täies mahus. TJA ei esitanud küsitud andmeid 03.06.2013 kirjaga Elisa Eesti AS-le. Asjaolu, et AS-i EMT võrk valmib õigeaegselt, seadmed on ostetud ning paigaldustöid teostatakse piisava kiirusega kinnitab 3
(5)koostööpartner Ericsson Eesti AS. Ühtlasi on TJA tuvastanud, et AS EMT võrk valmib õigeaegselt. Seega ei ole alust kahelda AS-i EMT võimekuses rajada võrk õigeaegselt. Isegi, kui AS EMT mõne ettenägematu takistuse tõttu ei jõuaks kogu võrku valmis 16.06.2013 ning mõni tugijaam jääks veel teha, on ilmne, et igal juhul jõuaks AS EMT puuduolevad tugijaamad rajada enne Elisa Eesti AS-i nimetatud tähtaega 26.07.
- Pole mingisugust põhjust lükata sagedusala kasutuselevõttu minimaalselt edasi rohkem kui kuu võrra, kui kogu võrgu vajalikus ulatuses kasutuselevõtt oleks võimalik paari päevaga. Ainetu on ka kaebaja väide, nagu esineks mingi õiguslik lünk juhuks, kui ilmneb viivitus võrgu valmimisel. Sellisel juhul kohaldub nii HMS-ist kui ka EES-ist tulenev menetluslik kord. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud üksnes selleks, et saavutada sagedusloa andmist Elisa Eesti AS-le, vaatamata sellele, et Elisa Eesti AS kaotas konkursil. Sellise motiivi kaitsmine esialgse õiguskaitse korras ei saa olla õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Tulevikku suunatud ja ennetava iseloomuga keelamiskaebuse esitamine eeldab, et isiku õigusi rikkuvat haldusakti pole veel välja antud (
§ 45lg 1).
Kuna TJA väljastas AS-ile EMT sagedusloa 03.06.2013 ning kaebus esitati kohtule 04.06.2013, ei ole kaebajal kaebeõigust keelamiskaebuse esitamiseks ning see tuleb
§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult.
Kaebuse tagastamise tõttu ei saa tekkida kohtuotsuse täitmise raskendatuse probleemi, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (
§ 249lg 1 ls 1).
Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus leiab, et kaebajale ei ole tarvis soovitada tühistamiskaebuse esitamist TJA 03.06.2013 otsuse peale motiivil, et see ei sisalda sellist kõrvaltingimust, mille kaebaja soovitas oma 28.05.2013 ettepanekus TJA-l seada. Selline kaebus oleks õiguslikult perspektiivitu. Kohus nõustub TJA argumentatsiooniga, et sagedusloa kehtetuks tunnistamise regulatsioon juhtumiks, kui loa saaja ei ole lasknud pakkumuses esitatud tähtpäevaks 16.06.2013 eetrisse vähemalt 199 välitingimustesse paigaldatud baasjaama, millega on kaetud vähemalt 95% Eesti Vabariigi territooriumist, sisaldub ESS § 18 lg-s
- Kaebajal on sellisel juhul kohtus kaitstav subjektiivne õigus nõuda loa kehtetuks tunnistamist motiivil, et konkursil võidu toonud pakkumine oli ebarealistlik ning võttis kaebajalt võimaluse konkurss võita. Vaieldamatult tuleb loa kehtetuks tunnistamise otsustamisel arvestada konkreetseid asjaolusid ja kaaluda huve, kuid kohtu arvates saavad sagedusloa kehtetuks tunnistamise välistada üksnes ettenägematud ja loa saajast täiesti sõltumatud asjaolud, mille mõjutamine ei kuulunud ega saanud kuuluda loa saaja mõjusfääri. Või kui on tegemist täiesti ebaolulise ja vähetähtsa kõrvalekaldumisega. Kui AS EMT riskis pakkuda konkursil võidu toonud väga lühikest tähtaega, siis jäävad võrgu rajamisel tekkivad ehituslikud, tehnilised jms takistused ja sagedusloa kehtetuks tunnistamisest tulenevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed tema riisikole. Kohtul ei ole alust hakata analüüsima (oletama), kas AS EMT püsib võrgu rajamisel graafikus ja suudab selle lõpetada lubatud tähtajaks. Kaebaja paljasõnaline spekulatsioon, et AS EMT ei pruugi graafikus püsida, ei anna alust pidada kõrvaltingimuseta sagedusluba õigusvastaseks ega peatada selle kehtivust esialgse õiguskaitse korras.
- Kui kaebaja peab TJA 03.06.2013 luba õigusvastaseks mingil muul põhjusel kui automaatse kehtetuks muutumise kõrvaltingimuse kehtestamata jätmine, ei takista käesolev määrus tal selle haldusakti peale eraldiseisvalt tühistamiskaebust esitada
-is sätestatud korras. 12. Kuna kohus ei lahenda asja kaebaja kasuks, ei ole alust tema menetluskulude hüvitamiseks.
§ 104lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata ka kaebuse pealt tasutud riigilõivu. 4
(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5
(5)