KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013. a., Tallinn Tsiviilasja num

) sätetest. Kõrvale tuleks kalduda abikaasade osade võrdsusest, sest xxxxxxxx elamumaa on omandatud kostja lahusvara arvel (

§ 19lg.

1 p. 3). Kinnistu tuleb jätta kostjale, sest see on tema elukoht. Pealegi ei ole enampakkumine väljapääs olukorrast, internetis olnud mõistliku hinnaga müügikuulutustele ei ole reageerinud ükski potentsiaalne ostja. Korteriomandi võõrandas hageja

1. jaanuaril
2. a., see on samal päeval, mil hageja lahkus oma abikaasast ja elukohast xxxxxx. Kostja sai sellest müügilepingust teada alles 2 aasta ja 10 kuu pärast. Korteriomandi omanikuks sai OÜ Oma Grupp, kelle osanikuks on hageja vend T K. Müügilepingus on tasaarvestatud laenud, millest kostja ei olnud teadlik. Kui korteriomandi hind oli 1.090.000 krooni, siis on kostja osa sellest 545.000 krooni ehk 34.831, 85 eurot. Abielusuhete lõppemise aja seisuga kuulus korteriomand poolte ühisvara hulka, seega tuleb seda ühisvara jagamisel arvestada. Võttes arvesse kostja arvestust hagejale tasuda tuleva hüvitise kohta ja tehes tasaarvestuse, puudub kostjal vajadus tasuda hagejale hüvitist. Kostja nõustus küll korteriomandi võõrandamisega, kuid mitte sellega, et sellega skeemitatakse ja kogu raha jääb hagejale. Kostjal puudub vajadus hakata tehinguid vaidlustama Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Korteriomand ei kuulu ühisvara hulka, kuna see on võõrandatud. Korteriomandi müügist ei saanud hageja tulu, sest tasaarvestati müüja ja ostja vastastikused nõuded. Hageja ei ole varjanud asjaolu, et korteriomandi omandas ta oma venna palvel, seda ei ole ta vallanud ja kasutanud ning selle omandamiseks sai ta laenu, kusjuures tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Kostja oli sellest teadlik, samuti oli ta andnud nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks. Samuti ei nõustu hageja ühisvara jagamise viisiga, seda eriti olukorras, kus kostja ise on toonud välja oma raske majandusliku olukorra, mistõttu osutub võimatuks hagejale hüvitise tasumine. Ka ei saa ühisvara jagamisel poolte võrduse põhimõttest kõrvale kalduda, kuna selleks puudub alus. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata vastuhagi. Kohus lõpetas K M ja O-J M ühisomandi xxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas, otsustas müüa asja avalikul enampakkumisel ja jagada saadu K M ja O-J M vahel võrdselt. Kummagi poole menetluskulud jäid vastava poole kanda. Vaidlus puudub selles, et poolte abielulised suhted kestsid
3. oktoobrist
4. a. kuni
5. jaanuarini
6. a. Seega lõppesid need enne
7. jaanuaril
8. a. jõustunud 3

) kehtima hakkamist. Järelikult kehtiva

§ 210lg.

2 alusel tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda kuni 30. juunini 2010. a. kehtinud

1. peatüki
2. jaost. Xxxxxxx asuv maa koos hoonega (vallasasi) on ostetud ja kinnistatud abieluliste suhete ajal. Pooled loevad nii hagis kui vastuhagis kinnistu ühisvara hulka.

§ 18lg.

2 teise lause alusel tuleb vara koosseis kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuna korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx võõrandati abieluliste suhete ajal, s. o.

1. jaanuaril
2. a., siis kohus ei loe seda jagatava ühisvara hulka. Seega kuulub jagatava ühisvara hulka ainult xxxxxxxxxxxx asuv kinnistu. Abieluliste suhete lõppemise ajal kehtinud

§ 19lg.

1 järgi tuleb lugeda abikaasade osad võrdseks.

§ 19lg.

2 lubab kõrvale kalduda poolte võrdsusest. Kostja on asunud seisukohale, et alus poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks on

§ 19lg.

2 p. 3, kuna kinnistu on abielu ajal omandatud tema lahusvara arvelt. Poolte abieluliste suhete ajal kehtinud

§ 15lg.

1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja ei ole tõendanud, et xxxxxxxx omandati tema lahusvara arvel. Ainuüksi asjaolu, et kostja ema kandis 1998. a. oma tööaastad EVP-des müüja kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks. Sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg. 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vaidlus puudub selles, et kinkeleping ei olnud vastavas vormis sõlmitud. Samuti ei anna alust poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks kostja väited, et tema panustas lahusvara arvelt ühise kodu parendamisesse enam kui hageja. Kostja esitatud tõendid ei tõenda seda. Puudub alus ka kehtinud

§ 19lõikes 2 sätestatud teistel alustel kõrvalekaldeks, m.

h. puudub selleks abikaasa või alaealise lapse eriline tähelepanuvääriv huvi. Ainuüksi kostja väide, et poolte täisealne poeg elab seal, kuna see on tema registrisse kantud elukoht, ei anna selleks alust. Tulenevalt eelnenust tuleb poolte ühisvara osade suurus lugeda üldreegli (

§ 19lg.

1) järgi võrdseks. Kuna kohus jagab vara 2013. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva

§ 37lõiget 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikega 2.

Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja taotleb asja jagamist müügi teel avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist võrdselt poolte vahel. Kostja taotleb asja andmist endale, pannes talle kohustuse maksta välja teisele poolele tema osa rahas. Põhjendatud ei ole kinnisasja jätmine kostjale ainuüksi sel põhjusel, et kostja elab seal väidetavalt koos poolte täisealise pojaga. Asja kostjale jätmisel tuleb m. h. kaaluda kostja suutlikkust hagejale tema osa rahas hüvitada. Kostja on menetluse käigus korduvalt rõhutanud oma rasket majanduslikku olukorda, see nähtub ka esitatud menetlusabi taotlusest koos lisadega. Seega poolte huvisid kaaludes tuleb kaasomand lõpetada müügi teel avalikul enampakkumisel. Kehtiva

§ 38alusel tuleb kinnistul lasuvad kohustused täita kaasomandi lõpetamise käigus.

Kostja on m. h. palunud jagada poolte vahel võrdselt ühine võlg AS-i SEB Pank ees, mis oli

1. jaanuari
2. a. seisuga 5241 eurot. Kuna kostja ei ole selles osas tõendeid esitanud, jääb kohustus jagamata. Hinnangut ei ole vaja anda tõenditele, mis on seotud ühisvarasse mittekuuluva koretriomandiga ja vara väärtusega. Samuti ei ole vaja hinnata hageja esitatud tõendeid ühisvara parendamiseks lahusvara arvelt, kuna hageja ei ole taotlenud poolte võrdsusest kõrvalekaldumist, samuti asjasse puutumatuid tõendeid – väljavõtet aktist, töölepingut koos selle juurde kuuluvate dokumentidega, fotosid. Apellatsioonkaebus Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega vastuhagi rahuldada ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotusega kostja nõustus. 4

kehtima hakkamist. Kohus pidas nähtavasti silmas

1. juulil
2. a. kehtima hakanud

-i. On teisigi eksimusi. Väär on kohtu järeldus, et ühisomandi hulka kuuluv korteriomand Mustamäe tee 51 - 2 võõrandati abielusuhete ajal

1. jaanuaril
2. a., see on asja lahendamise seisukohalt oluline eksimus. Lahkumist
3. jaanuaril
4. a. hageja ise ei eita ja sellest ta teatas ka oma kirjas kostja emale A M M. Seega võõrandati korteriomand ajal, mil abielusuhted olid lõppenud ja jagatava ühisvara hulka kuuluvad nii xxxxxxxxxxx korteriomand kui ka xxxxxxxxxxx kinnistu. Riigikohtu lahendi 3-2-1-36-11 seisukohtade kohaselt saab

§ 210lg.

2 järeldada, et enne

1. juulit
2. a. tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne
3. juulit
4. a. kehtinud

-i alusel. Kuni

1. juunini
2. a. kehtinud

§ 19lg.

2 p. 3 võimaldas kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. xxxxxx on omandatud kostja lahusvara arvel ja kostja on seda ka tõendanud. Kostja kasutas kinnistu erastamiseks RKO arvestuskaardile kantud tööaastaid, mille kinkis talle ja vennale tema ema A M M Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et ta kandis erastamiseks Harju Maavalitsuse kontole

1. a. oma RKO tööaastad, mis võimaldasid maa erastada. Hageja pole kunagi vastu vaielnud sellele, et xxxxxxx erastati kostja ema RKO tööaastate eest ja pole kunagi nendele pretendeerinud (
2. detsembri
3. a. protokoll). Ema kinkis need kostjale
4. a. kinkelepingu alusel, mille sõlmis oma parimal äranägemisel lihtkirjalikus vormis. Kuna notariaalse vormi nõudeid ei olnud järgitud, siis võis võlaõiguslik kinkeleping olla tühine. Samas ei too võlaõigusliku kinkelepingu tühisus kaasa käsutuslepingu tühisust. Osamaksu kui vallasasja käsutustehingule ei olnud kehtestatud kohustuslikke vorminõudeid. Riigikohus asus lahendis 3-2-1-18-06 seisukohale, et omandi võis üle anda poolte valitud vormis, ka suulise kokkuleppega. Kolleegium selgitas, miks võlaõigusliku kinkelepingu tühisus ei too kaasa käsutuslepingu tühisust - tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutuslepingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu 5

§ 19lõikes 2 toodud teistel alustel kõrvalekaldeks, m.

h. ka abikaasa või alaealise lapse erilise tähelepanuvääriva huvi tõttu. Kohus on varem kehtinud

-i teksti täiendanud, juurde on tulnud sõnad ,,alaealise“ ja ,,eriline“ tähelepanuvääriv huvi. Otsuse sõnastusest võib järeldada, et nähtavasti kahtles kohus selles, et poeg elab xxxxxxxxxx elamus. Toimikus on olemas väljavõte rahvastikuregistrist, mis näitab ära selle, et S M elukoht on aadressil xxxxxxxxxx. Et S elab seal isa juures, teab väga hästi ka hageja, kes ei ole seda ka vaidlustanud. Poeg S on küll juba 25-aastane, kuid ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis infotehnoloogias küberkaitset magistriõppes, mida saab õppida ainult päevaõppes. Seetõttu on ta kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja pole kogu oma kodust lahkumise perioodil pojale mingit ülalpidamist andnud. Seega on tõendamist leidnud, et põhjendatud on kostja huvi kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Kostja on taotlenud kinnistu jätmist enda ainuomandisse ja seda ka põhjendanud. Oma seisukohta müüa kinnistu avalikul enampakkumisel on kohus põhjendanud sellega, et sellest, et kostja elab koos pojaga väidetavalt xxxxxxxx elamus, ei piisa. Kohus leidis, et kaaluda tuleb kostja suutlikkust hagejale tema osa rahas hüvitada. Kuna kostja on menetluse käigus korduvalt rõhutanud oma rasket majanduslikku olukorda, mis nähtuvat ka menetlusabi taotlusest, siis poolte huvisid kaaludes tuleb kaasomand lõpetada müügina avalikul enampakkumisel. Niisugune kohtu seisukoht on sügavalt väär ja ei ole ka õiglane ning ei põhine asja materjalidel, kogutud tõenditel. Seejuures kohus on jätnud analüüsimata ja hindamata tõendid, mis tema arvates kajastavad rasket olukorda. Ainult toimiku lehtedele viitamisest ei piisa. Kostja vaidleb sellele vastu. On õige, et kostja oli töötu, kuid sel ajal pidas ta üleval veel oma tütart ja poega (mida ta teeb ka seniajani) ja suutis maja korras hoida ning kandis selle kulud. Menetlusabi taotles kostja riigilõivu jaoks siis, kui ta oli töötu. Arvestatud ei ole sellega, et kostja ei saanud menetlusabi, kuna kohus leidis, et tal on piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kohus uuris üle kõik kostja vararegistrid ja pangakontod ning leidis, et töötu peab riigilõivu tasuma. Seega leidis kohus, et kotjal ei olnud mingit rasket majanduslikku olukorda. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Nüüdseks on xxxxxxx kinnistu ja kostjaga seotud õiguslikku tähtsust omavad asjaolud oluliselt muutunud. Kostja ei ole enam töötu, ta töötab OÜ-s Retitrasys juhatuse liikmena, arendades koostööd farmaatsiatehasega AIM Ltd. Kostja on abiellunud, abikaasa K M elab koos temaga aadressil xxxxxxxx, teist elamispinda neil ei ole. Abikaasa alaealine laps R S, kes õpib Hollandis Haagis ja elab sel ajal oma isa R S juures, veedab Eestis kõik vaheajad ja sel ajal elab ta oma ema juures Nõva 1. Kokku elab nüüd xxxxxxx elamus 4 isikut. Lisaks veedab seal oma vaheajad kostja abikaasa tütar, kes on üliõpilane Amsterdamis. Kostja abikaasa on pöördunud ka SEB Panga poole, et saada laenu ja maksta teisele poolele õiglane hüvitis rahas. Pank, võttes arvesse laenutaotleja kõrget sissetulekut, vastas laenupakkumisele positiivselt ja väljastas laenupakkumise. Seega on kostja astunud samme, et leida lahendus kujunenud olukorrale ja säilitada kodu kõigile xxxxxxx elavatele. Kostjal on võimalus 6