← Eesti

3-12-2545/20

Obsah (4)§ 212§ 201§ 62§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. I. Jatsõšõn on vaidlustanud 01.09.
  2. a lõunasöögi ajal kisselli andmata jätmise ja plasttopsi põrandale viskamise ning nõuab sellega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 150 eurot.
  3. Tartu Vangla 05.11.
  4. a vastuses kahju hüvitamise taotlusele (tl 6), 28.12.
  5. a vastuses kaebusele (tl 23-24), Tartu Halduskohtu 19.02.
  6. a otsuses (tl 37-39) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 61) on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt, alandanud kaebaja väärikust ega tekitanud kaebajale mittevaralist kahju. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
  7. Apellatsioonkaebuses toodud väited seoses kaebaja ja tema poolt esitatud tunnistajate ütluste arvestamata jätmisega on asjakohatud. Halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud kaebaja poolt kohtuistungil antud selgitusi, esitatud kaebuse põhjendusi ning tema 03.09.
  8. a kaebust Tartu Vanglale. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud halduskohtult tunnistajate ülekuulamist 22.01.
  9. a istungil. Seega ei ole halduskohus ka ühtegi kaebaja poolt esitatud tunnistajat üle kuulanud ning puudub alus väita, et halduskohus oleks jätnud üle kuulatud tunnistajate ütlused põhjendamatult arvesse võtmata. Kaebaja poolt kaebusele lisatud kaaskinnipeetavate seletuskirju ei saa TsMS §-de 251 või 253 alusel tunnistajate ütlusteks lugeda. Poolte vahel ei ole iseenesest olnud vaidlust selle üle, et kaebaja jättis kasutamata võimaluse saada kisselli plekk-kruusi või plekk-kaussi ning jättis toiduluugilt eemaldamata plasttopsi, kuigi valvur oli palunud kaebajal plasttops luugi pealt ära võtta enne toiduluugi kinni panemist. Halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud kogutud tõendeid kogumis ning T. S.i ja M. Ä. kirjalike seletuste eraldi käsitlemiseks puudus

§ 62

lg 2 järgi põhjus, kuna need ei ole vastuolus ülejäänud tõenditega ega lükka halduskohtu poolt tõendite kogumi alusel tuvastatut ümber. Kaebajal ei olnud subjektiivset õigust nõuda toidu panemist plasttopsi. Seega oli valvuri käitumine õiguspärane, kaebaja jäi kissellist ilma enda tegevusetuse tõttu ning kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju vastustaja tegevuse tulemusel. 5. Ringkonnakohus märgib veel, et kahju hüvitamise nõudes sisaldub ka toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue ning eraldi tuvastamisnõude rahuldamine on käesoleval juhul välistatud tulenevalt

§ 45lg-st 2, kuna hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.