KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 41 lg-ga 1, Euroopa Vanglareeglistiku punktidega 18.1, 19.3 ja Inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni artikliga

1. Vastustaja ei esitanud halduskohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kardina puudumine kambris võis olla tingitud kinnipeetute endi tegevusest. Kaebaja väidab, et väljendas pidevalt pretensioone musta voodivarustuse kohta ja palus kambrisse puhastusvahendeid. Kaebaja pretensioonidele vastati, et voodipesu on selline, nagu ta on ja teist ei ole; ning koristusvahendeid ei ole ja need ei ole kambris ette nähtud. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja ei ole nimetatud nõudmistega ametnike poole pöördunud. Kaebaja sõnul nähtub tema invaliidsus ning allergia tolmu vastu arstitõenditest. Kohus ei ole aga midagi teinud, et neid tõendeid asja juurde võtta, ega välja selgitanud, millal kaebajal invaliidsus ja allergia tuvastati.
2. 05.02.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule täiendava avalduse (tl 96, tõlge tl 98). Kaebaja rõhutab avalduses, et vastustaja väide selle kohta, et tualett oli plastikkardinaga ülejäänud kambrist eraldatud, on väär. Kambris valitsenud tingimuste tõendamiseks palub kaebaja kohtul tunnistajatena üle kuulata temaga kambris nr 5 koos viibinud kinnipeetud. 06.03.2012 esitas kaebaja kohtule järjekordse avalduse (tl 106, tõlge tl 108), milles juhib kohtu tähelepanu teistes haldusasjades sarnastel asjaoludel tehtud lahenditele.
3. Vastustaja palub oma ringkonnakohtule esitatud vastuses (tl 111-113) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebajat koheldud võrdselt kõigi teiste arestimaja kinnipeetutega. Kaebaja väited kinnipidamistingimuste eluohtlikkusest on kunstlikult esile toodud ning ebarealistlikud. Viibimine Narva arestimajas ei ole kinnipeetule mingit tervisekahju tekkinud. Lisaks on kaebaja kinnipidamine olnud oluliselt lühema kestvusega kui õiguskantsleri soovitatud maksimaalne aeg, mistõttu riivet tema õigustele ei ole see kaasa toonud. 4 Vastustaja leiab, et ei saa vastutada kaebaja mugavuste puudumise eest Ida prefektuuri arestimajas viibimise ajal, sest vastustaja ei vastuta kaebaja õiguskuulekuse eest. Võttes arvesse, et kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõusid ja distsipliini, ei saa kinnipidamisasutus kinnipeetule tagada sellist elukvaliteeti, milline oleks võimalik vabaduses viibimise ajal. Nii ei ole võimalik värskes õhus viibimiseks mõeldud avatud jalutusruumi puudumisel muul viisil kinnipeetutele nimetatud õigust realiseerida ega seda tehniliselt teisiti korraldada. Vastustajat ei saa süüdistada arestimaja ehituskonstruktsiooniliste tehniliste lahenduste vajakajäämiste eest ja tal puudub antud küsimuses pädevus kaasa rääkida. Vastustaja rõhutab, et ei ole võimalik esitada tõendeid selle kohta, mida ei ole toimunud, s.h tõendeid kinnipeetu mittepöördumiste, meditsiiniabi mittevajamise jms kohta. Samuti ei ole võimalik tõendada kambriruumide fotografeerimisega kambri ruumide tingimusi. Vastustaja lükkab ümber kaebaja väite, et vastustaja on tõendanud WC-d eraldava kardina katkirebimist kaebaja kambrikaaslaste poolt. Vastustaja ei ole rääkinud sellisest konkreetsest faktist, vaid selgitanud, et arestimajas on WC kambrikaaslaste pilkude eest eraldatud läbipaistmatust plastikust kardinaga. Aeg-ajalt esineb olukordi, kus keegi kinnipeetutest selle katki rebib. Sellisel juhul asendatakse nimetatu esimesel võimaluse uuega. Vastustaja hinnangul ei ole kambris valitsenud keskkond ja tingimused, s.h kinnipeetu piiratud võimalused värskes õhus viibimiseks, isiku organismile negatiivset mõju avaldanud.
4. Ringkonnakohus teatas 24.01.
5. a määrusega, et otsus käesolevas asjas tehakse teatavaks 08.03.
6. Otsuse kirjutamisel selgus, et asjas on tarvis koguda täiendavalt tõendeid. Seetõttu uuendas ringkonnakohus 08.03.
7. a määrusega menetluse ja kohustas vastustajat esitama kohtule Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja tööarvestuse raamatu väljavõtted perioodide kohta, mil kaebaja seal viibis. 15.03.2013 saabusid ringkonnakohtusse nõutud väljavõtted. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambris nr 5 valitsenud tingimustes ajavahemikel 20.10.–23.10.2008, 11.12.–16.12.2008, 03.03.–05.03.2009, 12.03.– 23.03.2009 ja 05.05.–11.05.2009, kokku 31 päeva. Samuti tuleb tunnistada õigusvastaseks kaebajale Narva arestimajas viibitud ajavahemikel 11.08.–14.08.2008, 09.09.–16.09.2008, 25.09.–29.09.2008, 20.10.–23.10.2008, 11.12.–16.12.2008, 03.03.–05.03.2009, 12.03.– 23.03.2009, 05.05.–11.05.2009 ja 19.05.–28.05.2009 (kokku 40 päeva) talle igapäevase vähemalt ühetunnise värskes õhus viibimise mittevõimaldamine.
9. Ringkonnakohus tõlgendab kaebust ja märgib, et kaebaja on soovinud üksnes Narva arestimaja kambri nr 5 tingimuste õigusvastaseks tunnistamist, kuid kogu Narva arestimajas viibitud aja suhtes tema värskes õhus viibimise mittevõimaldamise õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus on võtnud kaebuse menetlusse Narva arestimaja poolt järgmistel perioodidel sooritatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes: 11.08.–14.08.2008 (4 päeva, kamber nr 10), 09.09.–16.09.2008 (8 päeva, kamber nr 12), 25.09.–29.09.2008 (5 päeva, kamber nr 8), 20.10.–23.10.2008 (3 päeva, kamber nr 5), 11.12.–16.12.2008 (6 päeva, kamber nr 5), 03.03.–05.03.2009 (3 päeva, kamber nr 5), 12.03.–23.03.2009 (12 päeva, kamber nr 5), 05.05.–11.05.2009 (7 päeva, kamber nr 5), 5 19.05.–28.05.2009 (10 päeva, kamber nr 2). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on nii kaebuses kui halduskohtus toimunud istungil taotlenud vaid kambri nr 5 tingimuste õigusvastaseks tunnistamist. Ka halduskohus ei ole otsuses käsitlenud tingimusi kambrites nr 2, 8, 10 ja
10. Seetõttu on kaebuse esemeks käesolevas asjas üksnes Narva arestimaja kambri nr 5 tingimused, kuid värskes õhus viibimise nõude osas kogu Narva arestimajas viibitud aeg. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb huvis esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.
11. Käesoleva haldusasja raames vaadeldaval perioodil reguleerisid kinnipidamistingimusi arestimajades siseministri 08.01.
12. a määruse nr 3 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASkE v.r) ajavahemikul 21.01.2008–31.12.2009 kehtinud redaktsioon ning vangistusseaduse ajavahemikel 01.06.–31.12.2008, 01.–25.01.2009, 26.01.–28.02.2009 ja 01.03.–26.06.2009 kehtinud redaktsioonid.
13. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt Narva arestimaja kambri nr 5 tingimuste vastavust seaduse nõuetele (I) ning seejärel kaebaja värskes õhus viibimise küsimust (II). I
14. Kaebaja palub tunnistada tema pidamise Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambris nr 5 õigusvastaseks. Kaebaja viibis Narva arestimaja kambris nr 5 ajavahemikel 20.10.–23.10.2008 (3 päeva), 11.12.–16.12.2008 (6 päeva), 03.03.–05.03.2009 (3 päeva), 12.03.–23.03.2009 (12 päeva) ja 05.05.–11.05.2009 (7 päeva), kokku seega 31 päeva.
15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Narva arestimaja kambris nr 5 puudus aken.

§ 90

lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama

§ 45

lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise.

§ 45

lg 1 on kolmelauseline: „Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.“ „Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.“ „Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.“ Riigikohtu halduskolleegium on seda normi tõlgendanud: „Kolleegium märgib, et

§ 45

lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid arestimaja kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ punkt
3. Sellisele järeldusele viitab ka vangistusseaduse
4. veebruarist 2007 kehtiva § 45 lg 1 teine lause.

§ 45lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC

§ 90lg-ga 4 koosmõjus § 45 lg-ga 1.

6

1. Kaebaja on väitnud, et vesiklosett asus kambris nr 5 nurgas ja oli täiesti avatud, samal ajal kui kambris viibis 6 inimest. Vastustaja on seevastu väitnud, et tualett on läbipaistmatu plastikkardinaga muust ruumist eraldatud. Kaebaja on taotlenud temaga samal ajal kambris viibinud kinnipeetute kutsumist tunnistajateks. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate kutsumine ei ole käesoleval juhul eesmärgipärane nii ajalise distantsi kui ka tunnistajaks pakutud isikute usaldusväärsuse tõttu. Ringkonnakohus tutvus õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtetega. Kui 01.02.2007 aset leidnud kontrollkäigu kokkuvõttes märgib õiguskantsler, et Narva arestimaja kambris oli klosett eraldatud muust kambrist vaid ülesriputatud riidetükiga, siis 03.12.2009 läbiviidud kontrollkäigu kokkuvõttes on märgitud, et kambrites olid muust kambrist eraldamata hügieeninurgad (mõlemad kättesaadavad õiguskantsleri kodulehel: http://www.oiguskantsler.ee). Vastustaja poolt väidetud plastikkardinat ei kinnita kumbki õiguskantsleri poolt läbi viidud asjaolude tuvastamine. Ringkonnakohus ei pea sellest lähtuvalt vastustaja väidet usutavaks, et tualett oli kogu kaebaja kambris nr 5 viibimise ajal eraldatud muust ruumist plastikkardinaga, ning asub seisukohale, et vastustaja ei ole esitanud piisavaid tõendeid kinnitamaks, et tualett oli kambris kaebaja seal viibimise ajal muust ruumist eraldatud. Riigikohtu halduskolleegium on osutanud sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et vaheseinata tualeti kasutamine ei ole iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav. Tualettruumi avatust on Euroopa Inimõiguste Kohus võtnud arvesse ühe komponendina asjaolude kogumist, mille alusel kohus on hinnanud, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad minimaalse raskusastme, et tegemist oleks isiku väärikust alandava kohtlemisega (RKHKo 17.06.2010, 3-3-1-95-09, p 36). Ringkonnakohus osutab ka Euroopa vanglareeglistiku p-le 19.3, mille kohaselt peab vangidel olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et WC kasutamine kambrikaaslaste juuresolekul on arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasnev ebamugavus, vaid leiab eelnevast tulenevalt, et ka nurgas olevat sanitaarsõlme tuleb kambris, kus viibib pidevalt mitu kinnipeetut, võtta arvesse, kui tuleb anda hinnang, kas kambri tingimused rikkusid kinnipeetud isiku väärikust.
2. Kaebaja on väitnud, et talle antud magamistarbed (madrats, tekk, padi) olid halvas ja antisanitaarses seisukorras: madrats oli vana, must, katkine ja tolmune; padi ja tekk olid vanad, mustad ja tolmused ning kõik asjad haisesid vastikult. Vastustaja on selgitanud, et kinnipeetutele, keda võetakse arestimajja vastu, väljastatakse puhas voodipesu. Juhindudes ASkE v.r § 27 lg-st 3 vahetatakse kinnipeetutele voodipesu kord nädalas. Kord kuus viiakse kogu arestimajas läbi desinfektsioon. Ringkonnakohus tutvus asjaolude selgitamiseks ka õiguskantsleri nimetatud kontrollkäikude kokkuvõtetega. 01.02.2007 aset leidnud kontrollkäigu kokkuvõttes tõdeb õiguskantsler, et madratsid ja muu voodivarustus on kõikides kambrites kulunud ja auklik. 03.12.2009 aset leidnud õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttes ei kritiseeri õiguskantsler Narva arestimaja voodipesu ja madratsite olukorda, vaid tõdeb üksnes üldiselt, et arestimaja üldine mulje on rusuv ning ebahügieenilist ilmet jättev. Ringkonnakohus peab usutavaks nii seda, et arestimaja voodipesu ei vasta hotelli standardile, kui ka seda, et vastustaja puhastas ja vahetas voodipesu reeglipäraselt. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et voodipesu ja madratsite osas ei ole tõendatud Narva arestimaja õigusvastane käitumine.
3. Kaebaja on väitnud, et Narva arestimaja kamber nr 5 oli väga must ning et kambris vajalikud koristusvahendid puudusid, et talle neid ei antud ja et teise isikute poolt ei koristatud samuti. Kaebaja väidab, et pöördumise peale vastati talle, et koristusvahendeid ei ole ja neid ei ole kambris ette nähtud. Vastustaja on osutanud kinnipeetu kohustusele hoida puhtust ja hoolitseda isikliku hügieeni eest, mis on sätestatud ASkE v.r § 32 lg 1 p-s 6, ning 7 samuti väitnud, et kaebaja ei näidanud puhastusvahendite saamiseks üles enda initsiatiivi ega andnud vajadustest arestimaja ametnikule märku. Samuti osutab vastustaja sellele, et lisaks tavapärasele koristusele viiakse arestimajas läbi igakuiselt kõikide kambrite desinfektsioon võimaliku nakkuste leviku vältimiseks. Ringkonnakohus uuris ka selle küsimuse osas õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõtteid, kuid leidis vaid 01.02.2007 läbi viidud kontrollkäigu kokkuvõttest üldise tõdemuse, et Narva arestimaja kambrid on endiselt äärmiselt ebasanitaarses olukorras. Vastustaja poolt kohtule edastatud Ida Politseiprefektuuri arestimaja korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise registreerimise raamatu väljavõtetest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud koristusvahendeid. Kohtul ei ole võimalik tagantjärele üheselt välja selgitada, millises seisukorras oli kamber nr 5 kaebaja seal viibimise ajal, ning kas kaebaja nõudis koristusvahendeid, nagu väidab. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus olemasolevate tõendite pinnal usutavamaks vastustaja väiteid, mille kohaselt sooviavaldajaile koristusvahendeid väljastatakse.
4. 20.12.2011 halduskohtus toimunud kohtuistungil väitis kaebaja täiendavalt, et duši alla pääses ta 10 päeva tagant, kuigi seaduse järgi peab saama dušši kasutada kolm korda nädalas. Vastustaja sellele vastu ei vaielnud. Halduskohus ei pidanud seda määravaks, kuna kaebaja on ainult ühe korra viibinud Narva arestimajas üle 10 päeva. Ringkonnakohus märgib, et ASkE v.r § 27 lg 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul kord nädalas kasutada sauna, dušši või vanni ning vahetada voodipesu. Kaebaja viibis Narva arestimaja kambris nr 5 kauem kui seitse päeva ajavahemikul 12.03.–23.03.2009 kokku 12 päeva. Kuna Narva arestimaja ei täitnud selles osas arestimaja sisekorraeeskirjaga kehtestatud kohustust, siis on Narva arestimaja tegevus selles osas õigusvastane.
5. Vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et kaebaja hoidmine ajavahemikel 20.10.– 23.10.2008, 11.12.–16.12.2008, 03.03.–05.03.2009, 12.03.–23.03.2009 ja 05.05.–11.05.2009 Narva arestimaja kambris nr 5 valitsenud tingimustes on õigusvastane. Lisaks tuleb tualeti kambrist mitteeraldatust võtta arvesse, kui tuleb anda hinnang, kas kambri tingimused rikkusid kinnipeetud isiku väärikust. II
6. Kaebaja palub tunnistada talle Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimajas viibitud ajal värskes õhus viibimise mittevõimaldamise õigusvastaseks. Kaebaja viibis Narva arestimajas ajavahemikel 11.08.–14.08.2008 (4 päeva), 09.09.–16.09.2008 (8 päeva), 25.09.– 29.09.2008 (5 päeva), 20.10.–23.10.2008 (3 päeva), 11.12.–16.12.2008 (6 päeva), 03.03.– 05.03.2009 (3 päeva), 12.03.–23.03.2009 (12 päeva), 05.05.–11.05.2009 (7 päeva) ja 19.05.– 28.05.2009 (10 päeva). Kokku viibis kaebaja kõnealusel perioodil Narva arestimajas seega 58 päeva, millest tuleb maha arvata 18 etapeerimispäeva, kuna teda nendel päevadel teda viidi välja, mis teeb niisiis 40 päeva.
7. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja ei saanud kordagi Narva arestimajas veedetud ajal viibida värskes õhus. Õiguskantsler on 01.02.2007 läbiviidud kontrollkäigu kokkuvõttes märkinud, et Narva arestimajas kinni peetud isikutel puudub igasugune võimalus vangistusseaduses ettenähtud tunniajaliseks jalutuskäiguks värskes õhus, ning 03.12.2009 läbiviidud kontrollkäigu kokkuvõttes märkinud, et Narva arestimajas ei ole olemas jalutushoovi.
8. Ringkonnakohus osutab

§ 156

lg-le 3, mis sätestab, et isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta.

§ 93lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida 8 vabas õhus. Ka ASk

E v.r § 31 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. Vastustaja esitas ringkonnakohtu nõudmisel kohtule Ida Politseiprefektuuri arestimaja korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise registreerimise raamatu väljavõtted kaebaja Narva arestimajas viibitud aja kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtule esitatud väljavõtetes puuduvad kanded kinnipeetud isikute jalutussoovide kohta. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasus eelnevast tulenevalt vastustajal. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kui seaduse või määrusega on ettenähtud nii haldusorgani kohustus kui ka isiku subjektiivne õigus ning selle õiguse kasutamise soov on poolte vahel vaieldav, siis peab haldusorgan tõendama, et isik ei soovinud oma õigust kasutada. Kui arestimaja tööarvestuse raamatus puudub märge, et kinnipeetu ei soovinud jalutada, siis loeb kohus tõendatuks, et ta soovis oma õigust kasutada. Eelnevale tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vastustaja rikkus kaebaja Narva arestimajas viibitud ajal tema

§ 93lg-st 5 ning ASk

E v.r § 31 p-st 4 tulenevat õigust. 25. Eelnevast tulenevalt tunnistab kohus õigusvastaseks ka kaebajale igapäevase vähemalt ühetunnise jalutuskäigu mittevõimaldamise ajavahemikel 11.08.–14.08.2008, 09.09.– 16.09.2008, 25.09.–29.09.2008, 20.10.–23.10.2008, 11.12.–16.12.2008, 03.03.–05.03.2009, 12.03.–23.03.2009, 05.05.–11.05.2009 ja 19.05.–28.05.2009 (kokku 40 päeva). Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/