← Eesti

3-12-1454/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. mai 2013, Tartu 3-12-1454 Raino Oti kaebus Tartu Vangla
  2. mai
  3. a käskkirjade nr 6-2/895, nr 6-2/896, nr 6-2/897, nr 62/898 ning
  4. juuni
  5. a käskkirjade nr 6-2/927 ja nr 6-2/928 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus Raino Oti apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Raino Ott Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
  10. juunini
  11. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Raino Ott soovib Tartu Vangla
  13. mai
  14. a käskkirjade ja
  15. juuni
  16. a käskkirjade tühistamist, millega kaebajat karistati vastavalt 20 ja 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna kaebaja eiras vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust näidata pärast ravimite manustamist suuõõnt. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 61–62), Tartu Vangla vaideotsuses (tl 11–12), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 38–39) ning vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et korraldus avada pärast ravimi manustamist suu, oli õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on seadusliku korraldusega ning korralduse andmise hetkel lähtuti toona kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-dest 7.2.
  17. ja 18.6., mille kohaselt ei võinud kinnipeetav jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimeid ja hoida neid enda kambris. Ravimi manustamise kontrollimise eesmärgil oli kinni peetav isik kohustatud peale ravimi manustamist vangla teenistuja nõudmisel suu avama. Kuna tegemist oli kehtiva regulatsiooniga, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, oli ravimeid andval valvuril õigus nõuda nimetatud korralduse täitmist. Erinevalt Euroopa Vanglareeglistikust ei ole Tartu Vangla kodukorra näol tegemist soovitusliku regulatsiooniga, vaid see on täitmiseks kohustuslik kõigile Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele. Ka Tartu Vangla hetkel kehtiva kodukorra p 7.1.
  18. kohaselt on ravimid keelatud esemete nimekirjas ning tulenevalt p-st 20.
  19. on ravimi manustamise kontrollimiseks kinnipeetav kohustatud oma suu avama. Ringkonnakohus möönab, et tegu võib küll olla isiku füüsilise puutumatuse riivega, kuid tegemist ei ole absoluutse põhiõigusega. Ravimite väärtarvitamise ohu vältimiseks on igati õigustatud regulatsioon, mis võimaldab kontrollida, kas kinnipeetavad ikka manustavad neile määratud ravimeid või mitte. Lisaks ei ole tegemist niivõrd ulatusliku riivega kui näiteks kriminaalmenetluses isiku läbivaatust teostades, kus tegemist on tunduvalt ulatuslikuma isiku kehalisse puutumatusse sekkumisega kui antud juhul. Ringkonnakohus märgib, et vabadusekaotusliku karistuse kandmine toob paratamatult isiku jaoks kaasa ebameeldivusi, kuid see ei tähenda, et kõik vangistuse jooksul põhjustatud ebameeldivused peaksid päädima vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisega.
  20. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel 2 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.