3-12-835/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. mai 2013, Tartu 3-12-835 Sulev Märsi kaebus Torma Vallavolikogu 27.03.
2. a otsuse nr 167 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.06.
3. a otsus Sulev Märsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (apellant) Sulev Märss Vastustaja Torma Vallavolikogu Kaasatud haldusorgan Torma Vallavalitsus Kaasatud haldusorgan Jõgeva maavanem RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. juuni
6. a otsus muutmata.
7. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.
8. Tagastada Sulev Märsile tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse lisad 17-l lehel. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 17.05.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Torma Vallavolikogu 27.03.
10. a otsusega nr 167 otsustati ümber korraldada Torma Vallavalitsuse hallatav asutus Sadala Põhikool. Ümberkorralduse sisuks oli
11. juuliks 2012 kaotada Sadala Põhikooli III kooliaste, so
12. –
13. klass. Otsusele on lisatud 22-leheküljeline seletuskiri.
14. Sulev Märss esitas 24.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Torma Vallavolikogu 27.03.
15. a otsuse nr 167 tühistamiseks. Kaebaja selgitab kaebuses ning selle 09.05.
16. a täiendustes, et tal on kaebeõigus tulenevalt Sadala Põhikoolis käiva lapse vanemaks olemisest. Sadala kooli ümberkorraldamine mõjutab kaebaja lapse haridusteed ning toob kaasa lisakulusid. Kaebaja õigus heale haldusele ei ole tagatud, kui kohalik omavalitsus paneb talle peale teadmata suurusega rahalisi kohustusi. Kaebuse kohaselt ei vasta vaidlustatav haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele. Otsusest ei selgu, miks oli vajalik Sadala Põhikool ümber korraldada. Selle koostamisel ei ole kaasatud puudutatud isikuid, kuulatud arvamusi, kaalutud alternatiive ega otsuse mõjusid. Kooli ümberkorraldamisel ei saa lähtuda ainult eelarvest tulenevatest põhjendustest. Vald ei ole otsuse tegemisel lähtunud avalikust huvist, vaid erahuvist seoses tühjaks jäävate ruumide kasutamisega. Torma valla 2011 – 2021 arengukavast tulenevalt on Sadala Põhikooli piirkonna elanikel õiguspärane ootus põhikooli tegevuse jätkumise suhtes. Volikogu liikmete hääletus vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel oli ebaõiglane, kuna volikogu liikmed ei olnud Sadala kooli olukorrast piisavalt teadlikud ning volikoguni pole jõudnud kooli hoolekogu töörühma seisukohad. Täitmata on jäetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 3, vaidlustatava otsuse p 3 ning rikutud PGS § 80 lg 5 nõuet kooli ümberkorraldamise aja osas.
17. Tartu Halduskohtu 28.06.
18. a otsusega jäeti Sulev Märsi kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt võivad kaebaja õigused olla vaidlustatava haldusaktiga riivatud. Põhiseaduse (PS) §-s 37 sätestatud õiguse haridusele ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei võiks koole ümber kujundada. Vaidlustatav otsus on antud pädeva organi poolt kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele ning diskretsioonipiiridest väljutud ei ole. Haldusakti põhjendused ja analüüs on esitatud otsuse osaks olevas seletuskirjas. Vaidlustatav otsus avaldati Torma valla dokumendiregistris koos seletuskirjaga ühe failina, seega kõigile koos kättesaadavana. Seletuskirjas on välja toodud otsusele eelnenud menetluskäik, vaidlustatava otsuse andmist tingivad faktilised asjaolud ja õigusaktid, millest lähtuti. Materjalidest nähtub, et kooli ümberkorraldamise otsuse tegemise tingisid õpilaste arvu vähenemine, vajaliku kvalifikatsioonita õpetajate osakaal, valla rahaliste vahendite kokkuhoiu vajadus. Torma valla arengukavas ja selle lisas 1 on ette nähtud Sadala Põhikooli reorganiseerimise võimalus, sellega pidid vallaelanikud arvestama. Väär on kaebaja väide, et puudutatud isikuid ei ole kaasatud ega neid ära kuulatud. Alates
19. a novembrist on Sadala Põhikooli ümberkorraldamise küsimust arutatud nii Torma Vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoniga, vallavanema, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori, Sadala kooli õpetajate, lapsevanemate ja hoolekogu liikmetega. Kooli hoolekogu oli nõus 6-klassilise Sadala kooliga, otsus võeti vallavolikogus vastu suure häälteenamusega ning selle on vaidlustanud vaid üks lapsevanem. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
20. Sulev Märsi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Tartu Halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme ning hinnanud valesti asjaolusid ja tõendeid, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Apellatsioonkaebuse kohaselt puuduvad vastavad analüüsid või arengudokumendid, millest nähtuksid kooli reorganiseerimise põhjused ning tagajärjed. Puudub ka hinnang arengukavas ettenähtud Sadala lasteaia või lastehoiu loomise kohta. Seega pole kaalutud kõiki valla haridusvõrgu ümberkorraldamisega seotud aspekte. Kaalutud ei ole lapsevanemate ja õpilaste huvide riivet kooli ümberkorraldamisel. Kaebaja leiab, et PGS § 80 lg 3 täitmist polnud võimalik tagada juba otsuse vastuvõtmise hetkel ning lapsevanemad ja õpilased ei ole apellatsiooni esitamise ajani saanud kirjalikku teadet kooli reorganiseerimise kohta. 2 Jääb arusaamatuks, mille põhjal kohus väidab, et klasside väike täituvus võib mitte tagada mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse andmist. Samuti on kohus valesti pidanud usaldusväärseks otsuse seletuskirjast nähtuvat statistikat. Sadala koolis annab kvalifitseeritud personal 89% tundidest ning kvalifikatsioonita õpetajatest suur osa on hoopis Torma kooli pedagoogid. Kohtu väide, et õpetajate vähese koormuse tõttu ei ole kooli pidaja Torma vald rahaliselt suuteline kaht põhikooli (Torma ja Sadala) ülal pidama, on paljasõnaline. Torma Vallavolikoguni pole jõudnud kooli hoolekogu töörühma ettepanekud ega seisukohad, mis esitati haridus- ja noorsookomisjonile 26.01.2011, 16.02.2012 ja 12.03.2012 koosolekutel. Haridus- ja noorsookomisjoni 08.12.2011 koosolek, kus valmistati ette otsuse eelnõud Sadala kooli reorganiseerimise kohta, olid valla põhimäärusele tuginedes kinnised, kaebajal keelati haridus- ja noorsookomisjoni istungile kaasata Sadala kooli hoolekogu liiget T.P. . Kuna kohus on viidanud, et kaebuse esitas antud asjas vaid üks lapsevanem, siis lisab kaebaja avaliku huvi näitamiseks tõendi, kus on kogutud allkirju Sadala Põhikooli toetuseks.
21. Jõgeva maavanem vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maavanem jääb Tartu Halduskohtule 23.05.
22. a kirjaga nr 3-2/1205-7 esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus on järginud tõendite hindamise norme, kontrollinud vaidlustatava otsuse andnud organi pädevust ning analüüsinud otsuse vastavust kehtivale õigusele. Vaidlustatavas haldusaktis õiguslike alustena PGS § 80 lg-te 3 ja 5 märkimine oli õigustatud, sest nii teavitamiskohustus kui ümberkorralduste lõpuleviimise tähtaeg olid otsusega kehtestatud. Vastavate otsusepunktide täitmata jätmine ei muuda otsust õigusvastaseks. Ümberkorralduste lõppkuupäevaks 01.07.2012 märkimine ei lähe PGS § 80 lg-ga 5 vastuollu. Kohus on õigesti jätnud hindamata diskretsiooniotsuse otstarbekuse ning diskretsioonivigu tuvastatud ei ole. Kohtu ülesanne ei ole kontrollida seletuskirjas toodud faktide tegelikkusele vastavust ning kaebaja pole esitanud neid fakte ümberlükkavaid tõendeid. Ümberkorraldamise otsustamisse kaasamata jätmise väited on paljasõnalised. Kaebaja poolt avalikule huvile tuginemine on vastuolus HKMS § 44 lg-tega 1 ja
23. Apellandi poolt esitatud toetusallkirju Sadala põhikoolile ei saa uue tõendina arvestada, kuna allkirjade kogumisel aluseks võetud S. Märsi pöördumisest jääb mulje nagu Sadala kool suletaks, kuid tegelikult jätkatakse hariduse andmist kooli I ja II astmes. Kogutud allkirjad tagastati kaebajale juba halduskohtu istungil, sest nimetatud allkirjalehti Torma Vallavalitsusele ega -volikogule esitatud ei ole, seega ei saanud volikogu neid vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel arvestada.
24. Torma Vallavolikogu ja Vallavalitsus paluvad oma vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan toovad välja, et Torma Vallavolikogu otsus Sadala Põhikooli reorganiseerimise kohta on jõustunud, sellega kaasnenud toimingud teostatud ning 3 pedagoogi koondatud. III kooliastme õpilastele väljastati dokumendid õpingute jätkamiseks teistes koolides, Haridus- ja Teadusministeerium väljastas vastava koolitusloa ning kooliaasta algas 01.09.
25. Kooli ümberkorraldamine oli vajalik seoses õpilaste arvu vähenemise, hariduse rahastusmudeli muutusega ning hariduse kvaliteedi kindlustamisega. Vastuses selgitatakse veel kord otsuse kaalutlusi ning seda, et Torma valla eesmärk on kvaliteetse hariduse pakkumine. Torma Vallavolikogu ja –valitsus leiavad, et seletuskiri on vaidlustatava otsuse lahutamatu osa ning see kajastab Sadala kooli ümberkorraldamise analüüsi. Vastustaja on täitnud otsuse p
26. Väide isikute kaasamata jätmise kohta on paljasõnaline. Laiendatud ümarlaual 13.01.2011 oli kaasatud suur isikutering. Tõele ei vasta, et T.P. ei lubatud haridusja noorsookomisjoni istungile. Väär on väide, et hoolekogu töörühma ettepanekuid volikogule ei esitatud – komisjoni esimees esitas need volikogule 15.03.2011 ja 20.12.
27. Torma 3 valla haridusvõrgu hetkeolukorra analüüs maist 2011 on olemas Torma valla arengukavas aastateks 2011 –
28. Arengukava koostamine oli avalik protsess ning seal pakuti kõigest võimalustena välja erinevad reorganiseerimise variandid, kuid volikogu otsustas 6-klassilise kooli kasuks. Sadala Põhikoolil puudub arengukava, seega pole täidetud PGS § 95 lg-st 2 tulenevat kohustust. Torma vallas on tagatud põhihariduse omandamine ning III kooliastme õpilaste haridustee jätkamine Torma Põhikoolis ei too kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud allkirjalehed, sest osa neist on juba halduskohus põhjendatult 14.06.
30. a istungil tagastanud ning ka ülejäänud allkirjalehtede ja allkirjade asja materjalide juurde võtmiseks tõenditena puudub vajadus.
31. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on
32. juuni
33. a otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi ning ebaõigesti hinnanud käesoleva haldusasja asjaolusid ja tõendeid, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Lähtudes toimiku materjalidest ja vaidlustatud otsuse motiividest leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole S. Märsi poolt Torma Vallavolikogu 27.03.
34. a otsuse nr 167 tühistamiseks esitatud kaebuse arutamisel ja otsuse tegemisel kohtumenetluse norme rikkunud ning esimese astme kohus on täitnud HKMS §-des 157 ja 158 sätestatud nõuded. Halduskohus on otsust tehes tuginenud asjas kogutud tõenditele, mida pooltel, kaasatud isikutel ja kohtul oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kaasatud isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Halduskohus ei ole oma otsust rajanud tõendile, mida istungil ei uuritud. Samuti on halduskohus kontrollinud, kas vaidlustatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt ning põhjendatult leidnud, et haridusseaduses, PGS-is ning KOKS-is sätestatu kohaselt sai kooli ümberkorraldamise otsuse teha ainult kooli pidaja, s. o kooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Vaidlustatud kohtuotsuses on analüüsitud ka haldusakti vastavust kehtivale seadusele ning õigesti leitud, et vallavolikogu otsus on antud kehtiva seaduse alusel. Apellatsioonkaebuses toodud väited selle kohta, et haldusakti vastuvõtmisel PGS § 80 lg-te 3 ja 5 aluseks võtmisega on volikogu eksinud õigusnormide ja üldiste õiguspõhimõtete vastu, on asjakohatud. PGS § 80 lg-ed 3 ja 5 sätestavad teavitamise nõude ja ümberkorralduse lõpuleviimise tähtaja ning on volikogu otsuse õiguslike alustena seega ka asjakohased. PGS § 80 lg-es 5 on selgelt sätestatud, et kool korraldatakse ümber ajavahemikus
35. juulist sama aasta
36. augustini. Järelikult võib volikogu määrata kooli ümberkorraldamiseks kuupäeva, mis jääb nimetatud ajavahemikku, s. o ka
37. juuli. Kuna vaidlustatud vallavolikogu otsuse näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, on halduskohus kontrollinud ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist vallavolikogu poolt. Halduskohus on õigesti rakendanud HKMS § 158 lg-t 3 ning ei ole asunud hindama kaalutlusotsuse otstarbekust ega ole teostanud vaidlustatud vallavolikogu otsuse õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust vallavolikogu eest. Halduskohus lähtus põhjendatult Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditest tulenevast seisukohast, mille kohaselt halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud - kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (vt. näiteks RKHK
38. oktoobri
39. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). 4 Kohtuotsuses on ka selgitatud, et diskretsiooniveaga on tegemist juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Ühtegi sellist diskretsiooniviga halduskohus käesoleval juhul ei tuvastanud ja sellistele kaalutlusvigadele ei ole osundatud ka apellatsioonkaebuses. Halduskohtu 28.06.
40. a otsuses on samuti põhjalikult analüüsitud vaidlustatud vallavolikogu otsuse vastavust HMS-is sätestatud vorminõuetele ning selgitatud, miks koos vallavolikogu otsusega avalikustatud seletuskirjas toodut saab käsitleda otsuse motiveeringuna. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et seletuskiri oli kättesaadav võrdselt volikogu otsusega olles selle osa ning selles toodud faktilised asjaolud ja põhjendused on andnud ka kaebajale piisavat informatsiooni otsuse halduskohtus vaidlustamiseks. Halduskohtu vaidlustatud otsus ja menetluse käik esimese astme kohtus vastavad seega igati seaduses sätestatud nõuetele ja halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlustatud vallavolikogu otsus on antud pädeva haldusorgani poolt otsuse andmise ajal kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab HMS-is sätestatud vorminõuetele.
41. Kuigi esitatud apellatsioonkaebuses korratakse suures osas halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi ja halduskohus on oma 28.06.
42. a otsuses neile väidetele juba vastanud, käsitleb ka ringkonnakohus siiski lühidalt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
43. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse sisuliselt vallavolikogu otsuse vastuvõtmisel aluseks olnud faktilisi asjaolud – õpilaste vähenemist, õpetajatel III kooliastmes õppetöö läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni puudumist ja valla rahaliste võimalustega arvestamist ning leitakse, et need ei saa olla kooli ümberkorraldamise aluseks, kuid mingeid tõendeid vallavolikogu poolt otsuse vastuvõtmisel aluseks võetud faktiliste asjaolude ebaõigsuse kohta kaebaja ka apellatsioonkaebuses esitanud ei ole. Kohtuotsuses on samuti põhjendatult selgitatud vaidlustatud vallavolikogu otsuse seost Torma valla arengukavaga aastateks 2011-2021 ning valla tegevuskavaga. Torma valla arengukava tegevuskavas (vallavolikogu määrus nr 48, 20.09.2011) hariduse ja noorsootöö valdkonnas punktis 2.2 on märgitud ühe tegevusena Sadala Põhikooli reorganiseerimine. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et valla arengukava ja tegevuskava kinnitamise haldusmenetlus ja selleks vastuvõetud otsused ja nende vastavus seaduse nõuetele ei ole käesoleva kohtuasja esemeks.
44. Kaebaja väited selle kohta, et asjasse puutuvaid isikuid ei ole piisavalt Sadala Põhikooli ümberkorraldamise menetlusse kaasatud ning asjaosalistel ei ole olnud võimalik asjasse puutuvate dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada, on endiselt paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks jõudis halduskohus järeldusele, et volikogu otsuse vastuvõtmisele eelnenud haldusmenetlus vastab asjassepuutuvate isikute kaasatuse osas halduse heale tavale. Lisaks sellele nähtub ka toimiku materjalidest, et seoses õpilaste arvu vähenemisega alustati Sadala kooli olukorra analüüsimist volikogu haridus- ja noorsookomisjonis esmakordselt novembris
45. Laiendatud ümarlaud teemal “Sadala kool eile, täna ja homme” toimus Sadala Põhikoolis 13.01.2011, kus osalesid komisjoni liikmed, õpetajad, lapsevanemad, vallavanem, volikogu esimees ja kohalikud elanikud. Ümarlaual tõdeti, et kaasaegne koolivõrk ei saa enam vanadel alustel püsida. 26.01.2011 toimus haridus- ja noorsookomisjoni ning Sadala Põhikooli hoolekogu poolt moodustatud komisjoni ühisarutelu ning vastustaja selgituste kohaselt edastas komisjoni esimees informatsiooni volikogule 15.03.2011 ja 20.12.
46. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kooli hoolekogu omapoolseid sisulisi ettepanekuid kooli pidajale ja koolile esitatud enne 5
47. a märtsis toimunud volikogu istungit ning kooli töötajate üldkoosoleku protokollist selgus, et kooli tuleviku suhtes avaldas 13-st koosolekul osalenust oma arvamust ainult 3 inimest.
48. Apellatsioonkaebuse punktis 1.2.12 on märgitud, et Torma Vallavolikogu 27.03.
49. a otsuse nr 167 tühistamiseks esitatud kaebuse puhul on tegemist kogukonna kaebusega, kuna asjasse puutuvad materjalid on läbi töötatud koos lastevanemate ja teiste külaelanikega. Nimetatud väide ei ole õige, kuna see on vastuolus HKMS § 44 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. HKMS § 44 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuna seaduses ei ole sätestatud kooli ümberkorraldamise otsuse peale avaliku huvi kaitseks tühistamiskaebuse esitamise võimalust, jätab ringkonnakohus need apellatsioonkaebuse väited ja argumendid, mis ei puuduta kaebaja kui lapsevanema huvide kaitset, tähelepanuta.
50. Mis puudutab veel vaidlustatud vallavolikogu otsuse sisu, siis nähtub selle osaks olevast seletuskirjast, et Sadala Põhikooli ümberkorraldamise vajalikkus oli otseselt seotud õpilaste arvu vähenemisega, hariduse rahastusmudeli muutumisega ning hariduse kvaliteedi kindlustamisega. Vastavalt PGS § 10 lg 1 peab kohalik omavalitsus, antud juhul Torma vald, tagama koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Torma valla territooriumil, võimaluse omandada põhihariduse oma vallas ja seda tehakse selle kaudu, et vallas on olemas ka jätkusuutlik Torma Põhikool. Torma vallas on seega tagatud põhihariduse omandamine ja I ning II kooliastmes on see tagatud mõlemas, st nii Sadala kui ka Torma koolis. Sadala Põhikooli ümberkorraldamise eesmärgiks oli luua vallas tugev III kooliaste, kindlustades sellega ka õpetajatele motivatsiooni ja sissetuleku. Kohalikul omavalitsusel tuli leida sobiv koolitüüp igale piirkonnale, tuginedes kooli õpilaste arvule, majanduslikele võimalustele ja õpikvaliteedile. Kooli pidaja peab tagama lisaks kooli ülalpidamisele ka selle arengu. Õppekava elluviimiseks on muuhulgas vajalik kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õppekava täitmiseks peab kindlustama kvaliteetse õpikeskkonna. Sadala Põhikooli III kooliastmes ei ole vastustaja selgituste kohaselt kooli pidaja seda nõuet suutnud täita, kuna 2011/2012 õppeaastal töötas Sadala Põhikoolis 16 pedagoogi, neist 4 täiskoormusega. Ülejäänud pedagoogid töötavad osalise koormusega. Vastavalt õppekavale oli põhikooli III astmes vajadus erinevate aineõpetajate järele, kuid neile ei saanud kindlustada täiskoormust. Vastustaja selgituste kohaselt oli Sadala Põhikooli III kooliastmes ka 6 ilma vastava kvalifikatsioonita õpetajat, mis seadis hariduse kvaliteedi kahtluse alla. 6-klassilise kooli puhul on vastustaja selgituste kohaselt võimalik vastavaid nõudeid täita, kindlustades õpetajatele ka täiskoormuse. Vallavolikogu on otsuse tegemise alusena põhjendatult välja toonud ka selle, et õpilaste arv koolis on märkimisväärselt vähenenud juba alates
51. aastast. 2011/2012 õppeaastal õppis Sadala Põhikoolis 47 õpilast ja kuna pearahasüsteem on seotud õpilaste arvuga, siis jäi Sadala kooli õpetajate töötasudeks puudu 35 424 eurot, mis tuli katta valla eelarvest teiste tegevuste või investeeringute arvelt. Samuti oli õpilase tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta igal aastal suurenenud.
52. aastal oli õpilase õppekoha maksumus Sadala Põhikoolis 2155 eurot, Torma Põhikoolis aga 1102 eurot. Vabariigi keskmine õpilaskoha maksumus oli samal ajal 828 eurot. Lisaks sellele selgitas vastustaja, et rahvastikuregistri andmetel on Sadala Põhikooli teeninduspiirkonna elanike arv kolme viimase aasta jooksul vähenenud 60 elaniku võrra ja 01.01.2012 oli elanike arv
53. Vallavolikogu on otsuse tegemisel arvestanud ka õpilastranspordi korraldamise ja õpilaste toitlustamise vajadusega märkides, et Sadala Põhikooli III kooliastme õpilaste haridustee jätkamine Tormas puudutatud isikutele täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa ei too, kuna vallasisene õpilastransport on korraldatud ja ka vaba aja veetmise võimalused on olemas. 6 Tasuta koolilõuna on kindlustatud kõikidele õpilastele üks kord päevas ning lisakulutused laste toitlustamiseks tuleb lastevanematel endil kanda sõltumata sellest, millises valla koolis laps õpib. Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtu seisukohaga, et vallavolikogu otsuse vastuvõtmisel on kaalutud avalikku huvi kooli nõuetekohase pidamise ja selleks olemasolevate vahendite osas ning õpilaste ja nende vanemate huvide riivet kooli ümberkorraldamisel. Lisaks sellele nähtub volikogu istungi protokollist, et kooli ümberkorraldamise otsuse poolt hääletas 9 vallavolikogu liiget ja vastu oli 3, seega võeti otsus vastu suure häälteenamusega.
54. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses endiselt kooli sulgemisele ja sellega kaasnevatele ohtudele, kuid vastavalt volikogu 27.03.
55. a otsusele ei ole tegemist Sadala Põhikooli kooli sulgemisega üldse, vaid selle reformimisega, mille käigus kaotatakse põhikooli III aste. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et ei ole piisavalt analüüsitud valla kõigi haridusasutuste tegevust. Volikogu 27.03.
56. a otsus, mille tühistamist kaebaja nõuab, puudutab aga üksnes Sadala Põhikooli tegevuse ümberkorraldamist ja Torma valla haridusvõrgu hetkeolukorra analüüs, mis on koostatud
57. a mais, on olemas Torma valla arengukava (aastateks 2011-2021) sissejuhatavas osas.
58. Vastupidiselt kaebaja väitele on vastustaja täitnud ka vaidlustatava otsuse p-i 3 ning PGS § 80 lg 3 nõuded, edastades 28.03.2012 Sadala kooli direktorile volikogu otsuse koos volikogu esimehe korraldusega teavitada kooli ümberkorraldamisest hoolekogu, õpetajaid, lapsevanemaid ja õpilasi. Pärast direktori kohusetäitjalt vastavate algandmete saamist andis vallavalitsus 18.06.2012 korralduse nr 141 mis oli seotud konkreetsete tegevustega seoses töötajate koondamisega.
59. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest ja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/