KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 15.05.2013, Tallinn 2-12-26226

§ 71lg 4 kohaselt on hagejal ühise asja suhtes kostja ees kõik omaniku õigused.

Asja kasutamisest tuleneva nõude kostja vastu saab esitada iga kaasomanik, sõltumata, milline on kaasomanike omavaheline kokkulepe sisesuhtes kasutusõiguse, tulu ja kulude jaotamise kohta. Seega ühe kaasomaniku teovõime piiratus või pärimismenetlus ei peata kaasomanike nõude aegumist. Hagi on esitatud

1. Tulenevalt TsÜS §-st 154 omab tähtsust nõuete sissenõutavus aastate kaupa. Eelneva põhjal on aegunud kõik nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.
2. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kokku oleks lepitud VÕS §-st 294 erinev tasumise tähtaeg. Seega muutus iga kuu eest nõutava üüri või hüvitise nõue sissenõutavaks järgneva kuu
3. kuupäeval ja 01.01.2009 muutus sissenõutavaks nõue 2008 detsembri eest. Järelikult on aegunud hageja nõue 2007 oktoobri ja novembri eest nõutava üüri, samuti 2007 detsembri ja 2008 jaanuari kuni novembri eest nõutava hüvitise osas. Apellatsioonkaebus
4. 16.01.2013 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus vaheotsuse osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta rahuldamata nõude aegumine ajavahemikus 01.12.2007 – 01.04.
5. 2 TsÜS § 154 ei ole kohaldatav kogu hageja nõude osas. Üürilepingu perioodi 01.
6. – 01.12.2007 eest tulenev nõue oli VÕS § 271 kohaselt lepingujärgne kohustus, mille aegumise osas hagejal vastuväiteid ei ole (TsÜS § 154). Perioodi 01.12.2007 – 01.07.2009 eest tulenev nõue tugines asjaolule, et kostja jätkas korteri kasutamist peale lepingu lõppemist. Seega on hagejal kostja vastu seadusest tulenev rahaline nõue vastavalt VÕS §-le
7. Antud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Kohus on ekslikult leidnud, et 01.12.2007 – 01.07.2009 eest esitatud nõude osas tuli makseid tasuda igakuiselt, mistõttu kohaldus aegumisele TsÜS §
8. Kuna kokkulepped tasu maksmise osas poolte vahel puudusid, siis pidi kostja maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel, so 01.07.
9. Seega antud nõue oleks aegunud alles 01.07.
10. Avaldus üürikomisjoni esitati enne 01.07.2012 ja seega ei ole nõue 01.12.2007 – 01.07.2009 aegunud. Kostja sai kasutuseelise korteriomaniku arvelt, kasutades eluruumi ilma selle eest tasumata ning on selle võrra alusetult rikastunud. Kohus jättis arvestamata, et aegumine oli vahepeal peatunud. Hageja ei nõustu, et nõude kostja vastu oleks võinud esitada iga maja kaasomanik, mitte üksnes hageja õiguseellane (

§ 71lg 4).

Kaasomanikud on kohtus kokku leppinud kasutuskorra, mille kohaselt korter 5 kasutusõigus ja üüritulu saamise õigus oli ainult ühel kaasomanikul. Teistel kaasomanikel puudus õigus ja kohustus pöörduda kohtusse ühe kaasomaniku üürivõlgnevuse osas. Kuna kohus on asunud seisukohale, et teistel kaasomanikel oli õigus esitada nõue kostja vastu, siis oleks tulnud tuvastada aeg, mil teised kaasomanikud said teada või pidid teada saama õigusrikkumisest. Aegumine ei hakka jooksma nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata aegumise peatumise. Vastustaja seisukoht

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevanud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtuotsust osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue 01.10.2007-01.12.2007 eest üüri saamiseks on TsÜS § 154 järgi aegunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus luges hageja nõude perioodi 01.12.2007-01.11.2008 eest aegunuks. Hageja palub selles osas otsuse tühistada ja lugeda, et nõue ajavahemiku alates 01.12.2007 hüvitise saamiseks ei ole aegunud. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.12.2012 vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 3 Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt on üürilepingu järgselt sama asja kasutamise eest nõutav hüvitise nõue seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka nimetatud hüvitise nõue muutus sissenõutavaks VÕS § 294 järgi iga järgneva kuu
3. kuupäeval, kuna pooled ei tõendanud maakohtus, et kokku oli lepitud seadusest erinev tasumise tähtaeg. Nõustuda ei saa apellandiga, et nõude aegumine ei alga nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil kostja väidetavalt vabastas tema kasutuses olnud eluruumi, so 01.07.
4. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et nõude aegumine ei olnud peatunud. Apellandi väited erinevatel alusel aegumise peatumisest ei ole õiged ja neile väidetele on maakohus otsuses vastanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutuses olnud eluruum asus elamus, mis oli hageja õiguseellase ja teiste isikute kaasomandis. Kolmandate isikute, st kostja vastu, sai asja kasutamisest tuleneva üüri ja hüvitise nõude esitada iga kaasomanik, sõltumata kaasomanike omavahelisest kokkuleppest sisesuhtes.

§ 71

lg 4 kohaselt oli kaasomanikel ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgita vaheotsuses menetluskulude jaotust. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 4