Kostja viitab asjaolule, et ta omab nõuet hageja vastu ja soovib tema vastu esitatud nõuet nimetatud nõudega tasaarvestada, kuid tulenevalt
lg-st 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja väitel ei ole ta nõude aluseks olevat arvet näidud ja pole saanud esitada sellele vastuväiteid. Seega kostja pole hageja vastu esitatavat nõuet teatavaks teinud ja sellele nõudele on võimalik esitada vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 7. Kohus on jätnud otsuse kirjeldavas osas täies ulatuses märkimata kostja menetluse käigus esitatud tasaarvestuse teate. Nimetatud dokumendis kirjeldas kostja detailselt oma nõuet kostja vastu, milline tulenes 17.04.2009 arvest nr 2 ning teatas, et teostab hageja hagis esitatud nõude, s.o 340,74 euro ulatuses tasaarvestuse hageja poolt kostjale esitatud 17.04.2009 arvest nr 2 tuleneva põhivõla (703,03 eurot) osas, mille tulemusena lõpeb hageja nõue kostja vastu täies ulatuses. Tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 18 on Riigikohtu tsiviilkolleegium sedastanud, et
lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Seega pidi kohus otsuse tegemisel kosja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust igal juhul arvestama ning kohtul oli kohustus hinnata, kas kostjal on olemas kehtiv nõue hageja vastu, mille arvel oleks võimalik teostada tasaarvestus. Eeltoodu väljaselgitamata jätmisega on kohus ebaõigesti kohaldanud
MS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut, kuna kohus on jätnud arvestamata kostja esitatud tõendid ega ole põhjendanud, miks kohus ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega arve tunnistamise ja selle osalise tasumise osas. Kostja on esitanud tõendina kohtule 30.06.2009 kostja nimel hagejale esitatud nõude 17.04.2009 arvest nr 2 tuleneva kohustuse täitmiseks. 02.06.2012 istungil avaldas hageja esindaja, et nimetatud nõudega peab ta tutvuma. Seisukohta selle nõude osas, eelkõige hageja poolt arve mittekättesaamise osas hageja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitanud vastuväiteid asjaolule, mille kohaselt pöördus kostja juba 30.06.2009 arvest nr 2 tuleneva kohustuse täitmise nõudega hageja poole. Arvestades eeltoodut ning ka kostja 20.03.2012 ja 02.06.2012 menetlusdokumentides esitatut, jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja oma nõuet hagejale teatavaks teinud. 3
lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ja lg 2 näeb ette, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Avalduse võib teha ka kohtumenetluse käigus. Kostja on tasaarvestuse avalduse esitanud 02.07.2012 menetlusdokumendis (lk 47-48) ja hageja on selle kätte saanud.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses
lg 4 ebaõigesti tõlgendanud, tõdedes, et kuna hageja ei ole kostja poolt esitatud arvet näinud, siis pole tal olnud võimalust esitada sellele vastuväiteid ja eeltoodu tõttu on tasaarvestatavale nõudele võimalik esitada vastuväiteid. Kolleegium leiab, et
lg-s 4 toodu tähendab, et nõuet ei saa tasaarvestada juhul, kui on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Maakohtul oli kohustus hinnata, kas kostjal on olemas kehtiv nõue hageja vastu, millega oleks võimalik teostada tasaarvestus. Tasaarvestava nõude aluseks olevad asjaolud peab esile tooma ja vajadusel nende esinemist tõendama kostja, kes tasaarvestuse avalduse esitas. Kostja selgitas, et ta teostas hageja kinnistul 2009. aastal metsaraietöid ja esitas nende kohta hagejale 17.04.2009 arve nr 2 78 000 krooni tasumiseks. Hageja tasus arve alusel osaliselt ja maksmata on 703,03 eurot (11 000 tuhat krooni), millele lisanduvad viivised. Hageja on väitnud, et ta ei ole arvet saanud ja samuti ei ole ta kostja poolt tehtud tööga täies ulatuses nõustunud, mistõttu ta ei nõustu kostja nõudega ning seeläbi ka tasaarvestusega. Kolleegium leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest järelduks, et kostjal on hageja vastu nõue. Kostja on üldsõnaliselt väitnud, et ta teostas hageja kinnistul metsaraie töid, mille kohta ta esitas arve. Eeltoodust järeldub, et poolte vahel võis olla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.