← Eesti

2-12-44393/11

Obsah (6)§ 487§ 489§ 4891§ 1741§ 168§ 372

2-12-44393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Ingrid Niinemägi 06. mai 2013.a., Paide kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-44393 Bigbank AS avaldus kiirmene

) § 486 lg 1 p 1 järgi, makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, 1 2-12-44393 kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.

§ 487

lg 1¹ kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Rain Leppoja on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud nõuet osaliselt summas 3800 eurot. 10.04.2013 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja

§ 487

lg 1 järgi oma nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 24.04.2013 esitas hageja kohtule avalduse, milles palus teha maksekäsk kostja poolt tunnistatud nõude osas ning mõista kostjalt välja 3800 eurot, millest 2300 eurot on põhinõue ja 1500 sissenõutavaks muutunud tasumata intress. Avaldaja märgib, et ülejäänud nõude osas ta hetkel hagi ei esita, kuid see ei tähenda, et avaldaja osaliselt nõudest loobuks. Bigbank AS jätab endale õiguse hageda ülejäänud nõuet tulevikus. Kuivõrd võlgnik on tunnustanud nõuet osaliselt, s.o summas 3800 eurot, tuleb teha nimetatud summa osas maksekäsk vastavalt

§ 487lg 11.

Kuna ülejäänud nõude osas avaldaja Bigbank AS nõude põhjendust ei esitanud, keeldub kohus ülejäänud nõude osas s.o. summas 2792 eurot avaldust

§ 487lg 3 alusel menetlusse võtmast.

Kohtu selgitused Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule (

§ 489lg 7).

Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 4891

lg 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Sama paragrahvi lõige 21 kohaselt maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Kui võlgnik ei täida maksekäsku vabatahtlikult, siis võib avaldaja esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Avaldus tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtutäiturile.

§ 1741

lg 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse järgi on avaldaja tasunud 01.11.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 192 eurot riigilõivu. Kuna kohus teeb maksekäsu 3800 euro sissenõudmise osas ning taolise nõude esitamisel oleks avaldajal tulnud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 6 alusel tasuda 114 eurot riigilõivu, siis tuleb

§ 1741

lg 2 kohaselt võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõiv 114 euro ulatuses. 2 2-12-44393 Avaldaja poolt rohkem maksekäsukiirmenetluses tasutud riigilõivu osa – 78 (192-114) eurot – jääb tulenevalt

§ 168lg 1 avaldaja kanda.

Kuna avalduse esitamise ajal (30.11.2012) kehtinud

§ 1741

lg 2 ei näinud ette maksekäsus avaldaja menetluskulude katteks 20 euro hüvitamist, siis kohus eelnimetatud menetluskulu tasumise kohustust võlgnikule panna ei saa.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.