Obsah (6)

§ 75§ 70§ 104§ 423§ 334§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-4026 Määruse tegemise aeg ja koht 11 juuni 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi AS SEB Pank hagi D. M. vastu 1718,60 euro võlgnevuse ja

) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus on seisukohal, et antud asja on rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt pädev lahendama tarbija (kostja) elukohajärgne kohus. Vastavalt

§ 75

lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse Eesti kohtule esitada ning seejärel kas asi allub kohtule, kuhu see esitati. Kui asi ei allu sellele kohtule kuhu hagi esitati, saadab kohus avalduse kohtule, kellele see allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (

§ 75lg 2).

Seega kohalduvad

-i kohtualluvust reguleerivad sätted siis, kui alluvus ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega (vt

§ 70lg 4).

1. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohtualluvust reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 22.12.
2. a (nn Brüssel I määrus), mille art 16 lg 2 järgi võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 2 Pooled on sõlminud tarbijalepingu määruse art 15 lg 1 mõttes. Euroopa Kohus on leidnud, et kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.
3. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Hagi on kohtule esitatud 24.01.
4. a, rahvastikuregistri andmetel elab D. M. alates 11.04.
5. a xxx.
6. Määruse art 17 kohaselt võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda lepingupoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel, kui poolte alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

§ 104

lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 104lg 3 sätestatut tuvastatud ei ole.

Käesoleval juhul on üheks lepingupooleks tarbija, mistõttu leiab kohus, et ei ole täidetud

§ 104lg 1 sätestatud tingimused.

8. Juhindudes määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15, 16 ja

§ 70, tuleb hagi esitada tarbija (kostja) elukohajärgsesse kohtusse.

Kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

9. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega, ei pea kohus vajalikuks vastata hageja lepingulise esindaja poolt esitatud küsimustele. 06.06.2013 e-kirjas esitatud taotlus menetlusosalise muutmiseks ei vasta taotluse esitamiseks kehtestatud vormile (

§ 334

-340), sest puudub taotluse esindaja allkiri, samuti ei ole taotluses märgitud millist menetlusosalist hageja soovib asendada ja kellega asendada ning taotluse ärakirjad teistele menetlusosalistele. Kui hageja lepinguline esindaja pidas silmas lepingulise esindaja asendamist, siis kohus selgitab, et esindaja ei ole menetlusosaline (

§ 198lg.1 ja 217 lg.1).

/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik 3