3-09-1307/119

3-09-1307 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1307 Haldusasi E. T´i kaebus, milles kaebaja taotleb: tuvastada Põhja tn liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringuga; - kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn liikluskorraldus kooskõlla detailplaneeringuga; - kohustada Pärnu Linnavalitsust tagama vaidlusaluse tänavalõigul liikluskorraldus vastavalt liiklusseadusele, et oleks tagatud kaebaja ja teiste Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike liiklusohutus, turvalisus, huvid ja õigused; - kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pärnus Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk; - kohustada Pärnu Linnavalitsust kustutada sissesõidu tee äärtelt parkimist keelav märgistus. Asja läbivaatamise kuupäev
2. august 2012 Menetlusosalised Kaebaja E. T ja tema esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindaja Katri Pruul RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata E. T´i kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Kinnitada Advokaadibüroo Nurmi ja Partner vandeadvokaadi Argo Küünemäe esindajatasuks 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot ja 56 eurot senti (koos käibemaksuga). Eesti Advokatuuri juhatusel korraldada Advokaadibüroo Nurmi ja Partner vandeadvokaadile Argo Küünemäe´le õigusabi tasu ja kulude välja maksmine 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot ja 56 eurot sendi suuruses summas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult 1 3-09-1307 Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. septembril
5. ASJAOLUD 15.06.2009 esitas E. T kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse toimingutele seoses Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise teelõigu liikluskorraldusega (tl 5). 16.06.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 11-13). 22.06.2009 täpsustas kaebaja kaebust (tl 15). 26.06.2009 määrustega lahendas kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja võttis kaebuse menetlusse (tl 24, 25). 10.07.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele (tl 30). 22.07.2009 esitas kaebaja arvamuse asjas (tl 38). 22.09.2009 esitas kaebaja selgitused kaebuse asjaolude osas (tl 51). 11.11.2009 määrusega jäeti kaebus läbivaatamata (tl 65-68). 23.12.2009 esitas kaebaja määruskaebuse 11.11.2009 määrusele (tl 80-85). 08.03.2010 määrusega lahendas Tallinna Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse (tl 106110). 25.03.2010 esitas kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010 määrusele (tl 119-124). 04.10.2010 määrusega lahendas Riigikohtu halduskolleegium kaebaja määruskaebuse (tl 145153). 05.11.2010 edastas kohus kaebaja esindajale nõude kaebuses esitatud nõuete täpsustamiseks (tl 158). 29.11.2010 taotles kaebaja esindaja talle antud tähtaja pikendamist (tl 161). 13.12.2010 taotles kaebaja esindaja talle antud tähtaja pikendamist (tl 165). 21.12.2010 taotles kaebaja esindaja talle antud tähtaja pikendamist (tl 168). 03.03.2011 esitas kaebaja kaebuse täpsustused (tl 174-175). 01.04.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 181-182). 15.04.2011 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 185-186). 06.06.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse tühistamisnõude tähtaegsuse osas (tl 191-192). 29.07.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse kohtunõudele (II kd tl 6-7). 25.10.2011 määrusega lõpetati menetlus ehitusloa nr EL -3097 tühistamise nõudes (tl 24-27 23.01.2012 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 36-37). 09.03.2012 selgitas kaebaja täiendavalt oma seisukohti (tl 41-61). 20.032012 esitas linnavalitsus seisukoha (tl 63-64). 26.03.2012 määrusega lahendas kohus kaebaja taotluse paikvaatluse korraldamiseks (tl 7374). 30.03.2012 toimus kohtuistung, kaebaja täpsustas kohtule esitatavaid nõudeid (tl 79-82, 80 pöördel). 19.04.2012 esitas Pärnu Linnavalitsus seisukoha ja tõendid kompromissi ja kaebaja kohtuistungil esitatud seisukohtadele (tl 88-89, 90-102). 17.08.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 117-119). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SEISUKOHAD Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles vaidlustas Pärnu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise tupiksissesõidutee tänavaks ehitamise. Kaebuses taotletakse ehitustöödele eelnenud olukorra 2 3-09-1307 taastamist: liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ paigaldamist tupiksissesõidutee algusesse, raudaia ja haljasala taastamist, samuti tuleb kustutada sõidutee äärtelt parkimist keelav kollane värv. Kaebaja hinnangul käsitleb Linnavalitsus sissesõiduteed ebaõigesti Põhja tänava osana. Pärnu Linnavalitsus on arvanud majade vahelise ala tänava hulka ilma seadusliku aluseta, seaduslikult kinnitatud projektita ja seaduses ettenähtud huvitatud isikuid kaasamata. 1960-ndatel ehitatud ala kuulus majade juurde ning selle ala kasutamise eest maksid majaelanikud maamaksu. Maa riigistati eesmärgil moodustada Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistutele ühine tupiksissesõidutee, mida on elanikel kompensatsiooniks riigi omandisse jätmise eest võimalik kasutada isiklike autode parkimiseks jm olmevajadusteks. 2007 selgus, et linn on antud maatüki omandanud vale abil riigilt, nimetades esitatud taotluses kinnistutele kuuluvat eramaad koos riigile kuuluva tupiksissesõiduteega Põhja tänavaks. Kaebaja ei vaidlusta tupiksissesõidutee kuulumist linnale või riigile, kuid sissesõidutee muutmine tänavaks kujutab endast ohtu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike elule ja tervisele ja hävitab inimväärse keskkonna. Tupiksissesõidutee taastamine on ainus võimalus elanikele ohutuks kojujõudmiseks ning kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite juurdepääsu tagamiseks. Tehtuga on linnavalitsus hävitanud kaebaja õiguse inimväärsetele elamistingimustele ja sundinud teda elama hirmus tuleviku ees. Kaebaja korteri väärtus kaotab palju, kui ta ei oma enam õigust parkida talle ettenähtud sissesõiduteel. Linnavalitsusele saadetud kirjas elanikud märkisid, et ala osas detailplaneeringu puudumise tõttu ei ole õiguslikku alust rajada elamute vahele teid ja korraldada liiklust. Linnavalitsus varastas liiklusmärgi, mis põhjustas kaebajale liiklusohtlike olukordi. Kaebuse 03.03.2011 täpsustuses leiab kaebaja jätkuvalt, et liikluskorraldus on ohtlik ja ebaturvaline, riivab tema õigusi ning ei vasta Põhja tn osas kehtestatud liikluskorraldusele: paigaldada sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk ning kustutada parkimist keelav märgistus. DP materjalidest selgub, et Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asub Pühavaimu tn. Põhja tn lõppeb Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute piiriga ning ühtib Pühavaimu tn-ga. DP- st ei selgu, millist tüüpi tn-ga on tegemist kas sõidutee või jalakäijate tänavaga. Plaanile kantud märkidest saab järeldada, et tegemist on sõiduteega. Samas puudub jalakäijatele mõeldud kõnnitee. Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline tee on sõidutee, mis on jalakäijatele ohtlik, kuna nad peavad liikuma sõiduteel. DP märkuste kohaselt asetseb tänaval liiklemist keelav märk, tegelikult on seal tupikteed tähistav märk. Sissesõitu keelavad märgid on paigaldatud hoovidesse sissesõidu ette ehk majaomanikud ei tohiks ka oma hoovi sõita. Samas on tänav avatud kõikidele sõidukitele. Kui kitsale tupiktänavale on veel pargitud sõidukid, siis on see jalakäijatele topelt ohtlik, kuna jalakäijad peavad liikuma sõidukite vahel. Pärnu Linnavalitsuse poolt 28.05.2009 esitatud dokumentidest selgub, et Põhja tn rajatised on valminud 05.12.2008 väljastatud ehitusloa nr EL-3097 alusel, mis on väljaantud Põhja tn ümberehitamiseks, kuid tegelikult on ehitusloa alusel ehitust teostatud ka Pühavaimu tänava lõigul. Pärnu Linnavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Tõele ei vasta kaebaja väited selle kohta, et Põhja tn lõppeb Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute piiriga. Nimetatud tänavate vahele jääv lõik on osa Põhja tn-st, mida on näha kinnistusraamatu ja maa-ameti kaardiserveri väljavõttest. Haldusakt tehakse teatavaks menetlusosalistele ja isikutele, kelle õigusi haldusakt puudutab. Pikk tn 8 ja 10 elanikud ei vasta antud kriteeriumitele. Maatükki munitsipaalomandisse andmine Vabariigi Valitsuse poolt avaldati Riigi Teatajas ning seega avalikustati nõutud viisil. Vastustaja ei tea midagi plaanist, millel oleks märgitud parkimist lubavad tähised. Tõele ei vasta kaebaja väide selle kohta, et Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisel teel puudub kõnnitee. 3 3-09-1307 Vastustaja hinnangul on Põhja tn Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 alal tagatud elanike liiklusohutus, liikluskorraldus vastab DP-le. Põhja ja Pühavaimu tänava liikluskorraldus vastab detailplaneeringule. Tänav ei lõpe Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute piiriga. Majade vahele jääv tänavalõik on osa Põhja tänavast. Vastustaja kinnitusel ei tea ta midagi plaanist, millel oleks kinnistute vahel joonistatud parkimist lubavad tähistused. Samuti on majade vahel olemas jalakäijatele mõeldud kõnnitee, mis on rajatud Pikk tn 8 kinnistu poolsele küljele. Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute vahel ei ole lubatud peatumine ega parkimine. Vastustaja hinnangul on Põhja tn tagatud Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike liiklusohutus, turvalisus, huvid ja õigused ning liikluskorraldus vastab detailplaneeringule. Vastustaja selgituste kohaselt lõppeb planeeringu kehtestamise ala tupiktee osaga, kus
6. aastal paiknes raudaed. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule 15.06.2009 kaebuse, mille kohus 26.06.2009 määrusega võttis menetlusse (I kd tl 25). Kohtu 11.11.2009 määrusega jäeti kaebus läbivaatamata (tl 65-68). Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010 määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, millega jäeti läbivaatamata kaebuses esitatud nõue: kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pärnus Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk ning kustutada sisssõidutee äärtelt parkimist keelav märgitus. Nimetatud nõude osas saadeti kaebus halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks (tl 106-110). Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.2010 määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010 määrus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja õigusabi taotlus ning tehti selles osas uus määrus, millega rahuldati kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks käesolevas asjas. Muus osas jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata (tl 145-153). Seega saadeti halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks kaebaja nõue kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pärnus Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk ning kustutada sissesõidutee äärtelt parkimist keelav märgitus. Kaebaja esitas 03.03.2011 kaebuse täpsustused, milles taotles: tühistada Põhja tn vaidlusaluse osa ehituseks väljaantud ehitusluba; tuvastada Põhja tn liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringule; kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn liikluskorraldus kooskõlla detailplaneeringuga ja kohustada tagama liikluskorraldus vastavalt liiklusseadusele, et oleks tagatud kaebaja ja teiste Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike liiklusohutus, turvalisus, huvid ja õigused (tl 174 pöördel-175). Kohus lõpetas 25.10.2011 määrusega menetluse Pärnu Linnavalitsuse 05.12.2008 ehitusloa nr EL-3097 osalise tühistamise nõudes (II kd tl 24-27). Nimetatud määrus on jõustunud. Seega on kohtumenetluses kaebaja nõuded seoses liikluskorraldusega Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisel alal ning kohus annab asjas hinnangu üksnes nendele menetlusosaliste väidetele ja tõendile, mis on esitatud seoses Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise ala liikluskorraldusega ning jätab muud menetlusosaliste väited ja tõendid tähelepanuta (Põhja tn aluse maatüki ebaseaduslik munitsipaliseerimine ja Põhja tn ebaseaduslik ehitamine, linnapea kuritegelik tegevus ja linnaametnike pettused Pikk tn 8 ja Pikk tn elanike suhtes). Vaidlusalune tupiksissesõidutee ei kuulu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute koosseisu, vaid on Põhja tn osa, mis kinnistusraamatu väljavõtte ja katastriüksuse plaani kohaselt on Pärnu linna omandis. Nimetatud maatükk anti Pärnu linna omandisse Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr
7. Riigikohtu halduskolleegium oma 04.10.2010 määruse p 12 selgitab, et kaebajal on võimalik oma kaebust täiendada (tl 150). 05.11.2010 tegi kohus kaebaja esindajale ettepaneku 4 3-09-1307 täpsustada kaebuses esitatud nõudeid. Kaebaja esitas 03.03.2011 nõude täpsustused (tl 174175). Täpsustatud nõuete kohaselt ei ole korraldus nr 45 käesoleva vaidluse esemeks ning kaebaja väited selle kohta, et Pärnu linn on saavutanud maatüki munitsipaliseerimise valeandmete esitamisega Vabariigi Valitsusele, ei ole asjakohased. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 45 puhul on tegemist kehtiva korraldusega. Nimetatud korralduse punkt 1 alusel anti vaidlusalune maa Pärnu linna munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja linna arenguks, avalikult kasutatava Põhja tn ehitamiseks. Korralduse p 2 kohaselt anti maatükk maa munitsipaalomandisse tingimusel, et seda kasutatakse korralduses märgitud eesmärgil (tl 64). Seega on vaidlusalune maatükk ettenähtud avalikuks kasutamiseks Põhja tänavana ning kaebaja väited majade vahelise sissesõidu tee loomise ja kasutamise kohta üksnes Pikk tn 8 ja Pikk 10 maja elanike huvides, on alusetud. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja poolt kirjeldatud haljasala ja raudaed ei asunud Pikk tn 8 ega Pikk tn 10 kinnistul, vaid Põhja tn kinnistul. Kaebaja poolt kohtule esitatud nõuded on seotud liikluskorralduse ümberkorraldamisega Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisel alal, nimetatud rajatistel puudub otsene seos liikluskorraldusega. Riigikohtu halduskolleegium on käesolevas asjas 04.10.2010 tehtud määruses asunud seisukohale, et kaebajal puudub õigus taotleda vaidlusalusel maatükil paiknenud raudaia ja haljasala taastamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.2010 kohtumäärus haldusasjas nr 33-1-51-10 punkt 11). Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja nõuded raudaia paigaldamiseks ning haljasala taastamiseks. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et Põhja tänavat puudutav detailplaneering kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr
8. Kaebaja taotleb kaebuses tuvastada Põhja tänava Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 korterelamute vahelisel ala liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringule ning kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn liikluskorraldus kooskõlla Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga (tl 174 pöördel-175). Vastustaja väidete ja asjas esitatud tõendite kohaselt lõppeb otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringu maa-ala tupiktee osaga, kus 1999 aastal paiknes raudaed (II tl 89, 92-102). Kohtuistungil kaebaja ja kaebaja esindaja nõustusid vastustaja seisukohaga, et detailplaneeringu ala lõppeb kohaga, kus
9. aastal paiknes raudaed. Lähtudes eeltoodust ei reguleeri Põhja tn puudutav detailplaneering vaidlusaluse tänavaosa liikluskorraldust ning seetõttu ei saa vaidlusaluse tänavalõigu liikluskorraldus olla vastuolus Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga ning tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja taotlus viia vaidlusaluse tänavalõigu liikluskorraldus kooskõlla Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga. Kaebaja väidetel väheneb praeguse liikluskorralduse tõttu tema korteri väärtus, kuna puudub elamu juurde parkimise võimalus. Hinnates asjas esitatud tõendeid selgub, et parkimisvõimalus on tagatud Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistutel ning antud võimalust ka kasutatakse. Kuna majade hoovi on sissesõit lubatud vaid majaelanikele, ei ole teistel sõidukitel hoovides parkimisvõimalust (II kd tl 68, 67). Seega on alusetu kaebaja väide selle kohta, et majaelanikel puudub sõidukite parkimisvõimalus. Ka juhul, kui kõrvaldada sissesõiduteelt parkimist keelav liikluskorraldus, ei muutu sissesõidutee Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike parkimiskohaks. Tegemist on linna tänavaga, kus kehtib kesklinna tasuline parkimiskorraldus. 5 3-09-1307 Menetlusosalised on kohtumenetluse käigus jõudnud üksmeelele selles, et kui kustutada sissesõidutee äärtelt parkimist keelav märgistus ning lubada parkimine sõidutee ääres/äärtes, siis sellisel juhul ei mahu teel liiklema prügiautod ega kiirabi (II kd tl 117 pöördel). Arvestades ka kaebaja väiteid selle kohta, et jalakäijatel on ohtlik ületada sõiduteed parkivate autode vahelt kuna samal ajal tuleb jälgida tänavalõigul sõitvaid sõidukeid ( tl 185 pöördel), ei ole kohtu hinnangul jalakäijate ja teiste liiklejate huvides parkimise lubamine sissesõidutee ääres/äärtes. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja nõue eemaldada sissesõidu tee äärtelt parkimist keelav märgistus. Kaebaja 03.03.2011, 18.04.2011 esitatud kaebuse täiendustes märgib, et vaidlusalusel tänavalõigul on jalakäijatel liiklemine ohtlik ja ebaturvaline, puudub jalakäijatele mõeldud kõnnitee, majja pääsemiseks tuleb kasutada sõiduteed. Kui kitsale tupiktänavale on pargitud sõidukid, siis on jalakäijatel liiklemine topelt ohtlik, sest nad peavad liikuma pargitud sõidukite vahel ja samal ajal liiklevaid autosid jälgima. Kaebaja väidetel on ta mitu korda sõiduteed ületades sattunud vaidlusalusel tänavalõigul liiklusohtlikku olukorda. ( tl 185 pöördel). Kohtumenetluse ajal on kohtule esitatud fotomaterjal, millest selgub, et sissesõidutee äärde on ehitatud kõnnitee (II kd tl 11, 12, 66, 68). Seega on jalakäijatel võimalik liikuda kõnniteel. Liiklusohutus tagatakse eelkõige hea liikluskultuuriga, liikluseeskirjas sätestatud reeglite järgimisega. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks jalakäijatele liiklusseadusega antud õigustele, on jalakäijatel ka kohustused: tuleb ennast teha sõiduki juhile nähtavaks; veenduda, et sõidutee ületamine on ohutu; jalakäijana tuleb arvesta alati sellega, et autojuht ei pruugi jalakäijat märgata ning samuti asjaolu, et liikuvat sõidukit ei ole võimalik hetkega peatada. Jalakäijad moodustavad liikluses liiklejatest ühe osa ning liiklusohutuse tagamiseks ei saa korraldada liiklust ümber ainuüksi jalakäija(te) huve arvestades. Arvestades seda, et liikluskorraldus skeemi kohaselt on antud juhul tegemist lühikese tupiksissesõiduga teelõiguga, kuhu Põhja tn poolt on sõidukite liiklemise takistamiseks paigutatud betoontõkised, sissesõidutee äärtes puudub võimalus parkida, majade hoovidesse on lubatud sissesõit vaid majaelanikele ning Põhja tn-le on sissesõit Pikk tn-lt keelatud, puuduvad nimetatud tänavalõigul eeldused kujuneda tiheda ja kiire liiklusega tänavalõiguks, tagab kehtiv liiklusskeem erinevate liiklejate liiklusohutuse ja jalakäijate turvalisuse vaidlusalusel teelõigul (II kd tl 11, 22, 31, 67, 68, 69, 70). Üheks kaebaja nõudeks oli kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pärnu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk. Kohtule on esitatud dokumentaalsed tõendid ja fototabelid millest on näha, et Pärnu Linnavalitsus on paigaldanud Pärnu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse osutusmärgi umbtee st läbisõiduvõimaluseta tee. Hinnates tänavalõigu osas tuvastatud asjaolusid (tegemist on lühikese tupiksissesõiduga tänavalõiguga, kuhu Põhja tn poolt on sõidukite liiklemise takistamiseks vaidlusalusele teelõigule paigutatud betoontõkised; sissesõidutee äärtes puudub võimalus parkida; majade hoovidesse on lubatud sõita ja parkida vaid majade elanikel; vaidlusaluse tänavalõigu ääres paiknevad kaks elamut: Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 /tl 53, 55/; sõidutee äärde on ehitatud kõnnitee; Pika tn poolt on sissesõidu tee lõpus suunaga Põhja tn-le paigaldatud sissesõitu keelav liiklusmärk) ning arvestades seda, et tegemist on avalikult kasutatava tänavaga, ei ole kohtu hinnangul avalikes huvides tänavalõigu täielikult liikluseks sulgemine sissesõitu keelava liiklusmärgiga, sest nimetatud liiklusmärgi paigutamisel ei tohi edasi sõita ühegi sõidukiga. 6 3-09-1307 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebus põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe taotluse kaebajale osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise ulatuse kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt koosnes osutatud õigusabi: kohtuistungil osalemisest ja tasust õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest kogusummas 256.56 eurot. Kaebaja nõustus osutatud õigusabi mahu ja kantud kulude arvestuse ja suurusega, mida kinnitas oma allkirjaga. Kaebaja allkirjastas käsitletud taotluse märkusega: “… kahjuks ei esindatud minu õigusi, vaid linnavalitsuse seletust …“ (II tl 116, 118 pöördel). Hinnates vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt kohtule koostatud kaebuse täiendusi ja kohtuistungil antud selgitusi ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis kinnitaksid kaebaja eelpool viidatud märkust. Asjaolu, et esindaja ei toetanud kaebajat tema nõuetes raudaia ja haljasala taastamiseks ning väidetes Põhja tn ebaseadusliku ehitamise ja linnaametnike võltsingute suhtes, ei kinnita kaebaja märkust, kuna nimetatud teemad ei kuulu käsitlemisele käesolevas asjas seoses Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise ala liikluskorraldusega. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu ning õigusabi osutamisel kantud kulud on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele lähtudes RÕS § 22 lg 1 ja lg 7, 24 lg
10. Kaebaja taotleb kaebuses asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Pärnu Linnavalitsus vastavat taotlust esitanud ei ole. Kaebajale on 04.10.2010 määrusega määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja riigiõigusabi kulud, jäävad kaebaja poolt peale õigusabi andmise määrust haldusasja menetluses kantud kulud riigi kanda. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad enne riigiõigusabi andmise määrust kaebaja poolt katnud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 7