) § 8 lg-le 6 peatas KKM kantsler 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 eelpoolnimetatud maavara kaevandamise lubade ja geoloogilise uuringu loa taotluste menetlused. Käskkirjas märgiti, et kuigi KMH alustamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus, on KMH kaevandamisloa andmise menetluse üks osa ning ükski käskkirjas nimetatud kaevandamisloa taotluste menetlustes algatatud KMH ei ole veel lõpetatud. Kaevandamisloa taotluste põhiselt algatatud ja nende alusel tehtav KMH ei anna piisavat informatsiooni otsuse tegemiseks, mis hõlmaks kogu Nabala lubjakivimaardla piirkonda tervikuna. KKM planeerib teha Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate geofüüsikaliste, hüdro- ja geoloogilise uurimistööde, põhjavee liikumise digitaalse modelleerimise ning maardla kasutusele võtmise majandusliku otstarbekuse hinnangu. Uurimistöö tulemuste põhjal tehakse kaalutud otsus Nabala lubjakivimaardla piirkonna kasutusperspektiividest ja selle alusel on võimalik jätkata kaevandamislubade taotluste menetlemist ning kinnitada või ümber arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud Nabala lubjakivimaardla varu kategooriad ja mahud. Käesolevas olukorras ei ole täiel määral selge, millistes lõplikes piirides ja millise kaitserežiimiga võetakse ettepanekus kirjeldatud loodusobjekt kaitse alla. Kaevandamislubade taotluste menetluse jätkamine võib viia ebaõige otsuseni, kuna loodusobjekti kaitse alla võtmise korral ei tohi kaitsealusel alal kaevandada ning loa andmisel tuleb tagada kaitstava objekti kaitserežiim. Kaevandamisluba tuleks sel juhul tühistada, kuid kaevandatud alal endist olukorda taastada poleks enam võimalik. Kaevandamislubade ja geoloogilise uuringu loa taotluste menetluste peatamine on vajalik kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Ot2
lg 6 alusel kaasneb ka loa andmise menetlustega otseselt seotud teiste haldusmenetluste (KMH menetlus) peatamine. AS Riverito (haldusasi nr 3-11-1694) esitas 08.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKM kantsleri 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Vaidlusalune haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine või HMS § 54 alusel õigusvastane KKM kantsleril vastava käskkirja andmiseks pädevuse puudumise tõttu. Samuti on vaidlusalune haldusakt HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine (seda pole võimalik objektiivsel põhjusel kellelgi täita) või materiaalselt õigusvastane ja tuleb tühistada, sest kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluste alusel alanud haldusmenetlused on keskkonnahindamise ja juhtimise seaduse (KeHJS) § 11 lg 11 alusel automaatselt peatunud ning õiguslikult on võimatu peatunud haldusmenetlust veel kord peatada. Vastuolus
HJS ega
ette KMH menetluse peatamist, mida vaidlusaluse käskkirjaga on teha soovitud. KMH ei kahjusta vähimalgi määral
alusel algatatud või algatatavat menetlust. Käskkiri on motiveerimata ja ilmsete kaalutlusvigadega. Kaalutud pole menetluse peatamise/peatamata jätmise tagajärgi ja erinevaid huvisid, sh kaebaja huvi KMH (mis annab täiendavat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ja aitab kaasa nii kaevandamisloa kui ka maastikukaitse ala moodustamise küsimuse õigel lahendamisel) menetluse lõpuleviimiseks. Paekivitoodete Tehase OÜ (haldusasi nr 3-11-1689) esitas 08.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKM kantsleri 08.06.2011 käskkirja nr 825 tühistamiseks osas, millega peatati tema taotletud lubade (Tammiku lubjakivikarjäär ja Tagadi Lubjakivi karjäär) andmise menetlus, või alternatiivselt osas, millega peatati KMH menetlus.
lg 6 järgi saab peatada vaid sellise loataotluse menetluse, mis mõjutab loodusobjekti seisundit. KMH menetlus ega selle lõpptulemus ei saa oma olemuse tõttu loodusobjekti seisundit mõjutada. Loodusobjekti võib mõjutada kaevandamine, kuid kaevandamisloa menetlus on KMH menetluse tõttu peatunud. KMH lõpuni menetlemine ei too automaatselt kaasa kohustust kaevandamisluba anda ning menetluse peatamata jätmine ei too kaasa asja ebaõiget otsustamist. Võimalik menetluse peatamine saaks kõne alla tulle pärast KMH lõpule viimist ja KMH aruande heakskiitmist. KMH tulemusena võib selguda ka asjaolu, et kaevandamisloa andmisest tuleb keelduda. Vaidlusalune käskkiri rikub kaebaja õigust kaevandamisloa taotluste menetlemisele mõistlike ning keskkonnaministri 06.05.2005 määrusega nr 36 kehtestatud tähtaegade jooksul, samuti kaebaja õigust ettevõtlusvabadusele ja omandi puutumatusele. Käskkirja kohaselt on kaevandamislubade menetluse jätkamine seatud sõltuvusse KKM poolt plaanitava Nabala lubjakivimaardla piirkonna kohta täiendava uurimistöö tulemustest, samas teatas KKM 13.06.2011 kirjas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, et võtab projekti „Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendav uurimistöö“ rahastamise taotluse tagasi, samuti teavitas KKM avalikkust, et kaevandamine kõnealuses piirkonnas ei ole koalitsioonileppe tõttu võimalik ja seetõttu ei pruugi olla 300 000 euro kasutamine täiendavatele uuringutele otstarbekas (16. juuni 2011 Postimees, 05.07.2011 TV saade Reporter). Sõnamurdlik on käitumine, kus loa taotluse menetlemine peatatakse asjaolu tõttu, mille saabumine on seatud sõltuvusse haldusorgani tegevusest samas kui haldusorgan ei kavatse seda tegevust alustada. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal olid kaevandamisloa taotluste menetlused KeHJS § 11 lg 11 alusel peatunud. Kaevandamisloa menetluse peatamine
lg 6 rakendamine on loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku menetlemise üks osa. Avamaa kaevandamise näol on tegemist loodusväärtusi mõjutava tegevusega. Seetõttu on põhjendatud loataotluste menetlemise peatamine loodusväärtuste esinemise ning nende seisundi ja esinduslikkuse välja selgitamiseks. Tegevusloa taotluste alusel algatatud KMH ei ole samastatav loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisiga. KMH keskendub taotletava tegevuse keskkonnamõjule ega anna piisavat informatsiooni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseks. Keskkonnaamet on alustanud menetlust, et selgitada välja kaitse alla võtmise ettepanekus kirjeldatud ala piirides leiduvad looduskooslused, määrata nende esinduslikkus, väärtus ja ohustatus ning kaardistada nende levik. Samuti kaalub KKM Nabala lubjakivimaardla täiendavate geoloogiliste uurimistööde teostamist eesmärgiga täpsustada piirkonna veerežiimi ning maa-aluste vooluteede ja karsti levikut ning võimalikku kaevandamise mõju sellele. Põhjendamatu on kaebajate väide lubade menetluste peatamisest määramata ajaks. Lubade taotluste menetluste peatamise tähtaeg tuleneb
lg-st 6 – kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni; samuti on vaidlusaluses käskkirjas märgitud menetluste peatamise eeldatav lõpptähtaeg 16.12.2013. Õiged pole kaebaja Paekivitoodete Tehase OÜ väited haldusorgani sõnamurdliku käitumise kohta. 2010 juulist kuni oktoobrini viidi läbi Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuuri, pärast inventuuri tulemuste analüüsi leidis Keskkonnaamet, et vajalik on täiendav inventeerimine ning käesoleval aja on koostamisel lähteülesanded vajalike tööde tellimiseks. Kaebajate viidatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ on koostatud 2007 kuni 2010 kogutud andmete põhjal, millest mitte kõik andmed ei ole käesolevas ajahetkes aktuaalsed. Arengukavas ei kajastu MTÜ Tuhala Looduskeskus esitatud ettepanek, ka ei ole arengukavas pakutud Nabala maardlat Harjumaal lubjakivi lõppemise konkreetse lahendusena. Põhjendatud pole kaebajate väide, et enne käskkirja andmist ei kogunud vastustaja piisavat informatsiooni kaalutletud otsuse tegemiseks. Enne käskkirja andmist saatis vastustaja loa taotlejatele kirjad, milles andis põhjaliku ülevaate olemasolevast olukorrast ning menetluste peatamise põhjendustest. Meelevaldne ja põhjendamatu on kaebajate väide, nagu peaks KeHJS § 11 lg-s 11 ettenähtud loa taotluste peatumise alus olema ära langenud ning alles siis on võimalik kaaluda haldusmenetluse peatamise küsimust
Kolmas isik AS Kiirkandur osaleb menetluses kaebajate Paekivitoodete Tehas OÜ ja AS Riverito poolel ja toetab esitatud kaebusi. Kolmas isik MTÜ Tuhala Looduskeskus osaleb menetluses vastustaja poolel ning leiab, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja esitatud kaebused tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2012 otsusega Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4
lg 6 sätestatud haldusmenetluse (loamenetluse) peatamine ei hõlma KMH menetluse peatamist või et juba peatunud menetlust ei saa enam peatada ja et käskkirja täitmine on sellest tulenevalt võimatu ja see on kas tühine või õigusvastane, on sisuliselt põhjendamatud ja alusetud. Kohus ei nõustu kaebajate tõlgendusega, et tulenevalt KeHJS § 11 lg 11 oleks võimatu peatada loamenetlust
lg 6 mõttes, sest see on käesolevas asjas tulenevalt KMH menetluse algatamisest juba peatunud. Tegemist on ühelt poolt ebatäpse seaduse sõnastusega, millest saab tuletada seaduse teksti kitsalt grammatilise tõlgendamise korral kahe seaduse vahel esineva vastuolu ja mille ületamiseks tuleb neid seadusi tõlgendada koostoimes ja lähtuvalt toodud õigusnormide eesmärgist. Sätteid tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et loamenetlus haldusmenetlusena peatub KeHJS § 11 lg 11 sätestatud osas mitte täielikult, sest sellisel juhul ei saaks teha ühtegi loamenetluse osaks olevat menetlustoimingut keskkonnamõju hindamisel, vaid peatub üksnes nende toimingute osas, mida tehakse väljaspool KMH menetlustoimingute raame ja mis võimaldaksid anda välja loamenetluse eesmärgiks oleva lõpliku haldusakti. Sisuliselt läheb loamenetlus põhimenetlusena sellisel juhul edasi KMH menetlustoimingutega, mis teostatakse olemuslikult loamenetluse lõpuleviimise eesmärgiga. Tegemist on teatud kohustuslike menetlustoimingute tegemise kohustusliku ajalise järjekorra sätestamisega. Seaduse sellise tõlgendamise korral on loogiliselt arusaadav ka
lg 6 tähendus ehk terve haldusmenetluse (loamenetluse) peatamine kuni kaitse alla võtmise küsimuse otsustamiseni. Eeltoodust tulenevalt on sisuliselt ainetu OÜ Paekivitoodete Tehase alternatiivnõue KMH menetluse peatamise tühistamiseks. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vastustaja on puudulikult teostanud kaalutlusõigust. Käskkirjast nähtuvad selgelt need kaalutlused ja põhjused, miks otsustati algatatud loamenetlused peatada. Vastustaja on 08.03.2010 kirjaga nr 13-1/1727 palunud Keskkonnaametilt seisukohta talle esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku põhjendatuse kohta. Keskkonnaamet on 13.04.2010 kirjas selgitanud, et esitatud ettepanek vastab
lg 2 nõuetele, väärib teaduslikele alustele rajanevaid uuringuid ning
Vastustaja on selgelt ja loogiliselt põhjendanud, miks ei anna loataotluste menetluses algatatud KMH-d piisavalt informatsiooni, mis hõlmaks lubjakivimaardla piirkonda tervikuna. KMH-d katavad sisuliselt ainult karjäärialasid, mitte tervet Nabala lubjakivimaardla piirkonda. Kohtuistungil täpsustas vastustaja, et tegemist on ümmarguselt vastavalt 250 ha ja 5500 ha suuruste aladega. Käskkirjas on näidatud ära, milliseid uuringuid on KKM-l kavas läbi viia, 5
lg-s 6 sätestatuga selgelt eelistanud looduskaitse alla võtmise menetlust loamenetlusele. See on ka mõistetav terve mõistuse seisukohast, sest loodusvarade kasutamise edasilükkamine põhjustab ilmselt väiksema kahju siis, kui eelnevalt on kindlaks määratud kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitseks ettenähtud režiim. Kui kõigepealt asuda loodusressursse kasutama, siis võib paratamatult juhtuda, et kahjustusi ei õnnestu enam korvata. Sellest ettevaatlikkuse ja looduskeskkonna kaitse põhimõttest ja loogikast on lähtunud käskkirja andmisel ka vastustaja. Tegemist on objektiivsete põhjustega ja teistsuguse otsuse tegemist ei saaks õigustada ka kaebajate ja kolmanda isiku AS Kiirkandur ärihuvide täiendav kaalumine. Kaebajate erahuvide ja avalike huvide kaalumine oleks võinud olla käskkirjas selgemalt kajastatud, kuid ka praegu on käskkirjast kaudselt välja loetav, et võimaliku ebaõige otsusega kaasnevad ebasoodsad mõjud kaebajatele ja AS-le Kiirkandur ei kaalu üles avalikku huve ja võivad ka kaebajatele endile põhjustada tarbetuid kulutusi. Selles kontekstis on adekvaatne vastustaja kohtuistungil antud seletus, et juhul, kui kaitse alla võtmise menetluse tagajärjel on tarvilik täiendada KMH menetluses uuritavaid küsimusi, tähendaks selle menetluse peatamata jätmine ja läbiviidavad menetlustoimingud sisuliselt tarbetuid kulutusi kõigile asjaosalistele, sest menetlustoiminguid tuleb uute asjaolude ilmnemisel seadusest tulenevalt paratamatult korrata. Erinevalt kaebajate väidetust on vaidlustatud haldusaktis loa andmise menetluse peatamise tähtaeg väljaloetav. Kõigepealt näeb
lg 6 sellise teise haldusmenetluse peatamise tähtaja ette tingimuslikult kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise küsimuse otsustamiseni. Käskkirja resolutsioonile eelnevas kolmes lõigus on ära näidatud ekspertiisi ja uurimistöö valmimise eeldatav tähtaeg ning seletatud täies vastavuses
Põhjendatud ei ole ka kaebajate ja AS Kiirkandur väiteid, et KMH menetlused on vaja tingimata lõpule viia, sest need annab täiendavaid andmeid. Keegi ei takista kaebajatel esitamast väidetavalt lõppvormistamise staadiumis olevate või juba vormistatud aruannete esitamist looduskaitse alla võtmise menetluses. Nähtuvalt kaebajate ja kolmandate isikute seletustest on praegu neile eraldatud lubjakivivaru piisav senises mahus tööde jätkamiseks vähemalt 10 aasta jooksul. Kaebajad ega AS Kiirkandur ei väitnud kohtumenetluses, et uue kaevanduse avamine ei ole võimalik pärast looduskaitse alla võtmise küsimuse otsustamist ja loamenetluse normaalses tempos lõpuleviimist. Paekivitoodete Tehase OÜ esindaja märkis küll, et uue kaevanduse avamine võtab aega umbes 10 aastat, kuid kohus kahtleb tõsiselt selle väite paikapidavuses, sest AS Riverito esindaja selgitas, et nemad saaks koheselt loa avamise järel asuda kaevanduse avamisele. Kaebajad on esitanud tühistamisnõuded, mitte otsuse täitmisega ebaseadusliku viivitamise nõuded, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata pärast käskkirja andmist toimunud tegevust. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate ja AS Kiirkandur väited selle kohta, et vastustaja ei kavatsegi teostada käskkirjas ette nähtud tegevusi. Käskkirja õiguspärasuse kontrollimise seisukohal pole need väited asjakohased. Samuti puudub nende väidete hindamiseks sisuline alus, sest käskkirjas kajastatud uuringute ja ekspertiiside valmimise eeldatava tähtajani on aega vee üle aasta. Väga suur avalik huvi Nabala lubjakivimaardla piirkonna vastu, mida väljendavad mh üle 64000 internetikeskkonnas antud toetusallkirja üle 100 riigi elanikelt piirkonna kaitsmiseks, on tõsiseltvõetav argument kaitse alla võtmise küsimuse hoolikaks ja kaalutletuks ning kiirustamata lahendamiseks. Seetõttu ei ole täiendavate uuringute tegemine ka sisuliselt põhjenda6
lg 6 alusel loamenetluse peatamise ainsaks faktiliseks tagajärjeks on KMH menetluse peatamine. Loamenetluse peatamine KMH menetlusetapis ei vasta
KMH menetlus ega selle lõpptulemus ei saa loodusele negatiivseid tagajärgi tekitada. KMH-ga puutumuses mitteolevate ja loa andmisele suunatud toimingute tegemine on aga välistatud. KMH menetluse etapis loataotluse menetluse peatamine ei ole seetõttu põhjendatud sõltumata sellest, kas KMH on loamenetluse osa ja kas teoreetiliselt on
Kohus on tõlgendanud
HJS § 11 lgga 11 ebaõigesti. Kaevandamisloa andmise menetluse peatamata jätmine ei too kaasa ebaõiget otsustamist, sest loamenetluse peatamata jätmise tagajärjeks on vaid KMH lõpuni menetlemine. KMH üheks eesmärgiks on anda teavet kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta ning KMH puhul on oluline mitte üksnes selle aruandes sisalduv, vaid ka selle käigus kogutud teave. KMH on tegevus, millega seotud kulud kannab arendaja. Kaebaja on need kulutused teinud. Käskkirja tegemise hetkeks olid KMH raames teostatud ulatuslikud uuringud ning KMH oli jõudnud aruande koostamise staadiumisse. KeHJS § 21 kohaselt järgneb KMH aruande koostamisele selle avalikustamine, mille tulemusi arvestatakse vastavalt sama seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud korras. Sellest tulenevalt pole õige kohtu seisukoht, nagu võimaldaks ka lõppvormistamise staadiumis olevate või juba vormistatud aruannete esitamine vajaliku informatsiooni saamist looduskaitse alla võtmise menetluses. Käesolevaks ajaks on KMH raames teostatud kõik vajalikud uuringud ja aruanne on valminud ning järgnema peaks selle avalikustamine ja avalik arutelu. KMH kattub osaliselt vastustaja kavatsetud täiendavate uuringutega. Sellises situatsioonis pole mõistlik ega vajalik peatada tegevust, mis annab olulist teavet ka edaspidiste uuringute jaoks ning aitab kaasa asja õigele otsustamisele nii kaevandamisloa andmise kui ka loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses. KMH lõpuni menetlemine ei too automaatselt kaasa kohustust kaevandamisluba välja anda, sest pärast KMH heakskiitmist annab oma arvamuse ka kaevandamiskoha kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade Komisjon (MaaPS § 28 lg 5). KMH tulemusena võib selguda seegi, et kaevandamisloa andmisest tuleb keelduda (nt MaaPS § 34 lg 1 p 1 alusel). Seadusest tuleneb seega menetluse järjekord, mida ei saa meelevaldselt muuta ning loamenetluse peatamist
Menetluse jätkamine annab vajaliku informatsiooni asja lõplikuks õigeks lahendamiseks. Kaevandamisloa andmise menetluse peatamine
lg 6 alusel enne KMH aruande heakskiitmist on oluline menetlusviga, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse, kuna kaevandamisloa andmise menetluse peatamine on otsustatud ilma asjakohase teabeta. 7
lg 3 sätestatud kohustuslikku ekspertiisi, kuid annab vajalikku teavet edasiseks tegevuseks. Mööndes, et käskkirja legitiimsust oleks võinud tõsta era ja avalike huvide selgem kajastamine, on kohus samas alusetult järeldanud, et haldusaktist nähtuvad selgelt loamenetluste peatamise kaalutlused ja põhjendused ning kaudselt on välja loetav ka prevaleeriv avalik huvi. Kohtu järeldused on otsitud ning kohtu poolne halduse kaalutlusõiguse teostamise kontroll on olnud puudulik. Kohus ei saa põhjendada haldusakti õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole akti andmisel ise märkinud. Käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud võimalust jätta loamenetlus peatamata. Ainuüksi ettepaneku tegemine ei ole piisav alus kaevandamisloa andmise menetluse peatamise otsustamiseks. Loataotluste menetluste peatamisest on kaebajat küll teavitatud ja seisukohta küsitud, kuid käskkirjast ei nähtu, kas ja kuidas on nendega arvestatud. Asjakohatu on tähelepanek, mille kohaselt tähendab menetluse peatamata jätmine ja läbiviidavad menetlustoimingud sisuliselt tarbetuid kulutusi kõigile asjaosalistele, sh kaebajale. Sellekohase väite esitamine viitab asjaolule, et loamenetluse peatamise otsustamisel pole üldse arvestatud kaebaja poolt seoses KMH menetlusega kantud märkimisväärsete kulutustega, mis ei ole võrreldavad nendega, mida tuleks kanda asja edasisel menetlemisel. Loamenetluse peatamise otsustamisel asjas tähtsust omavate asjaolude arvestamata jätmine on oluline diskretsiooniviga. Kaebaja ei nõustu kohtu käsitlusega, et loamenetluste peatamise tähtaeg tuleneb
lg-st 6 ja käskkirjas nimetatud ekspertiisi/uurimistöö valmimise ajast ning et pärast käskkirja andmist toimunud tegevust ei saa käesoleva vaidluse raames hinnata. Kohtul oli kohustus kontrollida haldusorgani kaalutlusi otsuse tegemisel, sh ka seda, kas haldusaktis toodud kaalutlused vastavad haldusorgani tegelikele kaalutlustele. Kui vastustajal ei ole faktiliselt uuringute teostamise kavatsust, siis ei ole käskkirja faktiline ja õiguslik motivatsioon omavahel kooskõlas. Kuna kaebuses viidati asjaolule, et loamenetluse peatamise põhjendus ei pruugi õige olla, siis pidi kohus vastava väite õigsust haldusakti õiguspärasuse hindamisel kontrollima. Et vastustajal polnud täiendavate uuringute tegemise kavatsust, leidis halduskohtus kinnitust (teostatud pole käskkirjas viidatud riigihanget uurimistööde teostaja leidmiseks, tagasi on võetud projekti „Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendav uurimistöö“ rahastamise taotlus). Seetõttu on tähenduseta käskkirjas viidatud orienteeruv uuringute valmimise aeg. Kui haldusorgan seab menetlusse jätkamise sõltuvusse uuringu tulemustest, mida ta tellidagi ei kavatase, siis näitab see menetluse peatamist tähtajatult. AS Riverito nõustub apellatsioonkaebuses, et KMH toimub loamenetluse raames ja on selle lahutamatuks osaks, kuid vaidleb vastu kohtu seisukohale, et KeHJS § 11 lg 11 alusel peatunud haldusmenetluse peatamine
lg 6 alusel on õiguslikult võimalik.
kohast menetlust on võimalik läbi viia paralleelselt; loamenetlus on kestnud niigi juba peaaegu 6 aastat ja arendajal on selge ja äratuntav huvi haldusmenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise suhtes. Vaidlusalune käskkiri ei sisalda põhjendusi/kaalutlusi kaebaja viidatud väidete suhtes. Käskkirjast aga nähtub, et loamenetluse peatamata jätmist üldse ei kaalutud; käskkirjast ei nähtu ka kaebaja argumentidega arvestamata jätmist. Kohus on viitega MTÜ Tuhala Looduskeskus paljasõnalistele väidetele pidanud vajalikuks märkida, et kõnealuse piirkonna vastu on suur avalik huvi, mida tõendavat mh väga suur hulk toetusallkirju. Kolmanda isiku seletus pole tõend. Ühtlasi ei sõltu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasus sellest, mitu toetusallkirja on piirkonna kaitseks antud. Õige ei ole ka kohtuotsuse seisukoht, et Nabala karstiala ja seal asuva Tuhala nõiakaevu eriline looduskaitseline ja kultuuriline väärtus ja nende kaitsmise vajadus on üldteada asjaolu. Vaidlusaluse käskkirja argumentatsiooni ja kohtuotsuse põhjendusi lükkab ümber ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendid. Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito toetasid teineteise apellatsioonkaebusi. Kolmas isik AS Kiirkandur leidis, et Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito apellatsioonkaebused on põhjendatud, palus need rahuldada ning mõista vastustajalt AS Kiirkandur kasuks välja kolmanda isiku kantud menetluskulud. Vastustaja ja kolmas isik MTÜ Tuhala Looduskeskus leidsid, et apellatsioonkaebused on põhjendamatud ja palusid jätta need rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse seisukohtadega ja põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse KKM 08.06.2011 käskkirjaga nr 225 peatati Paekivitoodete Tehase OÜ, AS Riverito ja AS Kiirkandur esitatud maavara kaevandamise loa taotlused ehituslubjakivi kae9
HJS § 11 lg 11 sätestab, et kavandatava tegevuse KMH algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni.
lg-st 6 tuleneb, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus mõjutatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide jätkuva seisukohaga, et KeHJS § 11 lg 11 alusel peatunud haldusmenetluse peatamine
HJS § 3 p-le 1 selgitas kohus asjakohaselt, et KMH-e puhul on tegemist mitte iseseisva mõtte ja eesmärgiga menetlusega, vaid lõpliku haldusakti menetluses teostatava menetlustoiminguga, mille tulemusi KeHJS § 24 kohaselt arvestatakse/ei arvestata tegevusloa andmise/andmata jätmise otsuse tegemisel. KMH algatamisega loa andmisele suunatud menetlus sisuliselt jätkub keskkonnamõjude hindamisega. Kaevandamisloa taotluse menetlemine toimub avatud menetlusena vastavalt MaaPS §-dele 28-33. Neist sätetest tuleneb mh, et loataotlus ja otsuse eelnõu saadetakse Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes juhul, kui kavandatava tegevusega kaasneb KeHJS tähenduses oluline keskkonnamõju, annavad oma kirjaliku arvamuse pärast KMH aruande heakskiitmist. Viidatust järelduvalt KMH aruande heakskiitmisele järgneb mitte loamenetluse uuendamine, vaid edasiste seaduses sätestatud toimingute tegemine. Seega selgitas halduskohus asjakohaselt, et KMH teostatakse olemuslikult tegevusloamenetluse lõpuleviimise eesmärgiga ning tegemist on haldusakti andmisele suunatud seaduses sätestatud kohustuslike menetlustoimingute kohustusliku ajalise järjekorra sätestamisega. Eksitav on kaebajate väide, et loamenetluse peatamine KMH läbiviimise etapis ei vasta
lg 6 eesmärgile ning asjakohatu on väide, et KMH lõpptulemus ei saa mingil viisil loodusobjekti kahjustada. Viidatud normist tuleneb haldusorganile õigus peatada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit mõjutada võiva haldusakti andmise menetlus. Käesoleval juhul on selliseks haldusaktiks kaebajate taotletud kaevandamisload ning vastustaja märgib õigesti, et mitte menetlustoiminguks olev KMH lõpptulemus ei pea kahjustama loodusobjekti, vaid küsimus on selles, kas kaevandamisluba võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Avakaevandamine võib tõenäoliselt kaitsta soovitavaid loodusväärtusi kahjustada.
lg 2 sisaldab nõudeid loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekule ning lg-st 3 tuleneb looduskaitselise ekspertiisi tegemise vajadus. Vastuseks kaebajate väidetele KMH ja loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluste paralleelsest läbiviimisest ja loataotluse menetluse peatamise kaalumise võimalusest pärast KMH menetluse lõppemist, on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et tegevusloa menetluse raames läbiviidav KMH ei ole samastatav loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisiga. 10
lg 6 alusel tegevusloa taotluse menetluse peatamisel arvestada KMH-s sisalduva informatsiooniga, kuna üksnes looduskaitselisest ekspertiisist saab olulise informatsiooni selleks, et otsustada, kas konkreetsel karjäärialal esinevat liiki või muud väärtust peab kaitsma või mitte. Halduskohus leidis, et vaidlusalusest käskkirjast nähtuvad loamenetluste peatamise põhjendused ja kaalutlused, millega ringkonnakohus nõustub, ning alusetu on kaebajate väide, et kohtu poolne kaalutlusotsuse kontroll on olnud puudulik ja kohtu järeldused otsitud. Põhjendatud pole ka kaebajate väide, et kuigi neile oli tagatud ärakuulamisõigus, ei nähtu käskkirjast nende seisukohtadega arvestamata jätmist ja loamenetluse peatamata jätmise kaalumist. Käskkirjas ei ole küll välja toodud konkreetseid vastuseid kaebajate ja AS Kivikandur igale argumendile, kuid piisavalt on selgitatud, miks olukorras, kus ei ole selge ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise piirid ja kaitserežiim, võib kaevandamislubade taotluste menetluste jätkamine viia ebaõige otsuseni. Nagu vastustaja täiendavalt selgitas, tähendab viidatu, et juhul kui ekspertiisi tulemusena selgub, et loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused puuduvad ja olemasolev olukord kaitsealuste objektide osas ei muutu, on võimalik peatatud kaevandamislubade menetlusi jätkata, sh jätkata lisakulutusteta KMH menetlusi juba kinnitatud programmide alusel; kui aga taotletav loodusobjekt otsustatakse võtta kaitse alla osaliselt ja see ei välista kaevandamislubade andmist taotletud mahus või osaliselt, on võimalik keskkonnamõjude hindamist jätkata KMH programmi täiendamisega ning KMH saab võtta arvesse ja hinnata taotletava kaevandamistegevuse mõju uuele kaitstavale loodusobjektile. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub selle andmise faktilise asjaoluna MTÜ Tuhala Looduskeskus ettepanek ning märgitud on, et vastuseks KKM seisukoha taotlusele selgitas Keskkonnaamet 13.04.2010 kirjas, et ettepanek vastab
lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, millega seoses on sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Tirts ja Tigu, et selgitada välja ettepanekus kirjeldatud ala piirides leiduvad looduskooslused, määrata nende esinduslikkus, väärtus ja ohustatus ning kaardistada nende levik. Samuti on käskkirjas märgitud, et KKM planeerib Nabala lubjakivimaardlas täiendavate geoloogiliste uurimistööde teostamist. Seega puudub alus väita, et käskkirja andmisel polnud vastustajal tegelikult plaaniski vastavaid ekspertiise/uurimistöid teha, ning põhjendatud pole kaebajate väide, et kohus oleks pidanud käskkirja vaidlustatud osas tühistama seetõttu, et käskkirjas nimetatud uurimistöid pole veel teostatud. Põhjendatud ei ole ka kaebajate väide, et kaevandamislubade menetlus peatati määramata ajaks.
lg 6 teise lause järgi peatakse haldusakti andmise menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Vastava otsuse saab ilmselt teha ekspertiisi ja uurimistöö põhjal, mille valmimise ajaks on käskkirjas määratud 16.12.2013, milline tähtaeg pole veel saabunud. Võimalik õigusvastane viivitus on vaidlustatav eraldi kaebusega. Põhjendatud pole kaebajate väide, et kohus on pööranud liigset tähelepanu vajadusele kaitsta loodusressursse. Kuigi võib vaielda selle üle, kas Nabala karstiala ja seal asuva Tuhala nõiakaevu eriline looduskaitseline ja kultuuriline väärtus ja nende kaitsmise vajadus on üldteada asjaolu, ei saa siiski eitada seda, et avalik huvi Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu kaitsmiseks on olnud suur. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.