Lle koha lasteasutuses lastehoiu näol ning M. Ll on võimalus soovi korral tööle asuda (tl 17 pöördel). Hinnates kaebuse sisu on kaebaja seisukohal, et vald ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust nõutavas ulatuses. Sisuliselt nõuab kaebaja, et vald hüvitaks M. L lastehoidu paigutamisega tema poolt reaalselt kantud kulutused kogu ulatuses. Sauga Vallavalitsuse hallatavate Jänesselja Lasteaia ja Tammiste Lasteaia õppevahendite ja majanduskulude lapsevanemate poolt kaetava osa määr ja tasumise kord on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 16. septembri 2010.a määrusega nr 22 kinnitatud „Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel lapsevanemate poolt kaetava osa määra ja maksmise korraga“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Korra § 4 lg 3 alusel tasub ühest perest pärit Sauga valla lasteaedades kohta kasutava teise lapse eest vanem 50 % osalustasust õppeaastaks esitatud avalduse alusel. Nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele iseenesest teise lapse lasteaeda asumisel, vaid soodustuse saamiseks tuleb vanemal esitada vastav avaldus. Kaebaja on vastava avalduse esitanud 19.09.2012 (tl 18). Kohtu hinnangul tuleb vallal kuni M. Lle Sauga valla Jänesselja lasteaias lasteaiakoha võimaldamiseni kompenseerida Jänesselja lasteaias omaosalust ja toiduraha ületavad eralasteaias käimise ja toiduraha kulud, mis tekivad M. L vanematel seoses sellega, et M. Lle ei ole võimaldatud Sauga vallas Jänesselja lasteaias lasteaiakohta. Kaebaja nõue kuulub rahuldamisele tagasiulatuvalt alates 01.09.2012 (ajast, mil kaebaja taotles lasteaia koha 5 3-12-2229 saamist). Asjas puuduvad kohtu arvates asjaolud/põhjendused, mille alusel tuleks kompenseerida kaebajale tema poolt kantud kulutused väiksemas summas. Vastustaja poolt nimetatud ulatuses kompensatsiooni maksmisel peaksid M. L vanemad kandma oluliselt suuremaid kulutusi võrreldes olukorraga, kui nende laps käiks Sauga valla Jänesselja lasteaias. Neid koheldakse ebavõrdselt võrreldes kõikide nende pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste vanematega, kelle suhtes Sauga vald on
Asjaolu, et vallavalitsuse poolt hüvitati 2012 aastal lapsevanema taotlusel 66% eralasteaia kohatasust ja alates 03.01.2013 aastast 80 % eralasteaia kohatasust, on antud juhul ebapiisav ning ei ole käsitletav alternatiivina
Maksukohustuse faktiliste aluste tekkimine ei sõltu valla tegevusest ning seetõttu puudub õiguslik alus kohustada valda kandma vastustust kaebaja võimaliku maksukohustuse eest.
lg 2 järgi on vanematele lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasustuses on vabu kohti. Seega ei ole lapsevanema valikud piiratud elukohaläheduse kriteeriumiga. Seaduses ei ole täpselt määratletud, kui kaugel lapse kodust võib lasteaed asuda. Olulisemaks on peetud lasteasutuses koha tagamist. Kuigi kaebajale ei pakutud tema poolt soovitud ajal kohta Jänesselja lasteaias, pakuti kaebajale võimalust kasutada Sauga valla toel avatud MTÜ Pereabikeskus lastehoiuteenust alates 04.09.2012. Tegemist on vallas asuva lasteasutusega, mille teeneid kaebaja omal vabal valikul kasutada ei soovinud. Kaebaja väited valiku tegemisel kaalutud asjaolude kohta, seoses MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu asukoha ja ruumide võimaliku ohtlikkusega lapsele ning lastehoius lapsele vajaliku koolituse puudumise osas, on paljasõnalised. Asjas ei ole vaidlust selles, et MTÜ Pereabikeskuse lastehoiu kasutuses olevate ruumide vastavust nõuetele on kontrollinud Veterinaar- ja Toiduamet ning Terviseamet. Lastehoiuteenuse osutamiseks on väljastatud vastav tegevusluba. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et Hirvela 12 maja kõrval asub aiaga piiratud mänguväljak, mida lastehoius viibivad lapsed kasutavad ja kuhu minemiseks ei ole vaja läheneda sõiduteele ega ületada ühtegi sõiduteed. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka vastustaja väiteid selle kohta, et kaebaja kodulähedases lastehoius töötavad eriharidusega lasteaiapedagoogid ega selles osas, et Titutriinu lastehoid sai koolitusloa alles 2013 aasta veebruaris, mistõttu ei saanud õppetööga seotud asjaolud 2012 aasta sügisel olla valiku tegemisel aluseks. MTÜ Pereabikeskus osutab lastehoiuteenust aadressil Hirvela 12-1, mis asub samas elamurajoonis ja samal tänaval, kus elab kaebaja. Seega kaebaja elukoha vahetus läheduses, kuhu lapse viimisel ei kaasne kaebajale lisakulusid. Valides antud juhul lapsehoiu teenuse osutaja Pärnust, võttis kaebaja endale omal vabal valikul kohustuse kanda võimalikud ebamugavused laste erinevatesse lasteasutustesse viimisel ning transportimisega kaasnevad kulud, mida vastustaja kohtu hinnangul ei ole kohustatud hüvitama. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kaebuse menetlemiseks tasunud riigilõivu 15.00 eurot ja õigusabi eest 810.00 eurot (tl 31, 64, 68, 68 pöördel). Riigilõivu tasumisega seotud summa kandmine oli vajalik ja põhjendatud ning kuulub hüvitamisele.
lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleb vallal tagada, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on 6 3-12-2229 selle kohustuse täitmiseks reaalselt kulud kandnud isikul õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o kohustuse täitmist. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda valla poolt
lg 1 tuleva kohustuste täitmiseks lasteaia koha tagamist valla teeninduspiirkonna lasteasutuses või selle kohustuse täitmist lastehoiule kulunud kulutuste hüvitamise teel. Asjas ei ole olnud kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses vaidlust selle üle, et vald on kohustatud kaebaja lapsele lastaia koha Jänesselja lasteaias tagama. Vald kinnitab seda, kuid märgib, et tal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita enne 03.09.2013. Samuti on vald nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses nõustunud, et vallal on kohustus hüvitada kaebaja poolt lastehoiule kulunud kulutused. Sauga Vallavalitsuse 27.09.2012 korraldusega nr 388 (enne kaebusega kohtu poole pöördumist) on otsustatud kompenseerida valla eelarvest kaebaja poolt tasutud lapsehoiu kohatasust 66% (tl 19). Seega vald ei ole kulude hüvitamisest keeldunud. Käesolevas asjas on sisuline vaidlus olnud seotud lastehoiule tehtud lisakulutuste hüvitamise ulatusega, millest kohtu hinnangul ei olnud antud juhul põhjendatud kaebaja nõue transpordiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendatud osaliselt. Hinnates vaidlusaluse asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, 500 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.