Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.
Kohtu seisukoht 1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle kasutamise eest tasu (üüri). Lisaks üürile peab üürnik VÕS § 292 lg 1 kohaselt kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kuid seda juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 313 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise lepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 11.09.2009 sõlmitud üürilepingust ja samal kuupäeval sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingust (edaspidi Lepingud), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjalt üürivõlgnevus ja kommunaalteenuste võlgnevus välja mõistetud hageja kasuks summas 245.30 eurot, kuid 28.02.2012 seisuga on kostjal veel üürivõlgnevus 97.40 eurot ja perioodi eest 31.12.2010-01.03.2012 kommunaalteenuste võlgnevus 77.80 eurot. Sel põhjusel ütles hageja kostjale üürilepingu üles, kohustades seda eluruum vabastama hiljemalt 09.01.2012. Käesolevaks ajaks ei ole kostja vaidlustanud erakorralist ülesütlemist, tasunud oma võlga ega ole ka vabastanud üüritud eluruumi.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust lähtudes on hageja nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus paneb kostjale kohustuse eluruum hagejale vabatahtlikult tagastada viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul, kui kostja üüritud asja määratud ajal vabatahtlikult hagejale ei tagasta, kuulub üüritud asja tagastamine hageja avalduse alusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri poolt. Selles osas jätab kohus hageja nõude, s.o. nõude tõsta kostja eluruumi vabatahtliku vabastamata jätmise korral eluruumist välja koos talle kuuluva varaga, rahuldamata. 2.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 383.46 eurot. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.