3-12-846/79

Haldusasi nr 3-12-846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-846 Haldusasi J.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.03.2012.a käskkirja nr 335-k „Teenistusest vabastamine“ osaliseks tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Asja läbivaatamise aeg 30.04.2013.a Menetlusosalised Kaebaja J.K., esindaja Deniss Matvejev Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Ruth Paade ja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON
2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 28.03.2012.a käskkiri nr 335-k „Teenistusest vabastamine“ p 1 osas, ennistada J.K. teenistusse ning kohustada Maksu- ja Tolliametit välja arvutama ja J.K.ile välja maksma tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
3. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt J.K.i kasuks viimase poolt kantud menetluskulud 988,74 eurot. Muus osas jätta J.K.i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 28.03.2012.a käskkirja nr 335-k „Teenistusest vabastamine“ p-ga 1 vabastati MTA juriidilise osakonna jurist J.K. teenistusest „seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu“ (tl 7).
5. J.K. esitas 25.04.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 27.09.2012.a muudatust (tl 67p), taotleb MTA 28.03.2012.a käskkirja nr 335-k tühistamist p 1 osas, kaebaja teenistusse ennistamist ja tasu väljamõistmist teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohus võttis kaebuse 09.05.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA (tl 23). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse põhjendused. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri on seadusevastane ja rikub oluliselt tema õigusi. Käskkiri on olulise põhjendamispuudusega, kuna sellest ei nähtu kaalutlused, millest on vastustaja selle tegemisel lähtunud. Ametiasutus peab enne teenistuja koondamist võrdlema teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostama seejärel kaalutud valiku. Alles pärast seda saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Kaebaja on MTA teenistuses olnud üle 13 aasta. Kaebajal on ülalpeetav (8-aastane tütar). Käskirja tegemisel on vastustaja jätnud võrdlemata nii ametnike teenistusalased näitajad, kui ka teised näitajad. Kuna kaebajal oli koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus, on vastustaja oluliselt rikkunud tema õigusi.
7. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Alates jaanuarist 2012.a muudeti juriidilise osakonna töökorraldus nn kohtutiimipõhiseks. Kui võrrelda Tartu ja Jõhvi kohtumaja algupäraga asjadega tegelevate tiimide töökoormust on kaebaja tiimis oluliselt väiksem koormus. Kui võrrelda juristide töökoormust tiimisiseselt oli seisuga 27.03.2012.a seis järgmine: kaebajal pooleli 6 vaidlust halduskohtus ja 1 kriminaalkohtus, teisel kahel tiimi kuuluval juristil vastavalt 11 ja 13 pooleliolevat halduskohtuvaidlust. Kuna kohtuasjade arv üle vabariigi näitas 2011 ja 2012.a võrdluses languse trendi, oli MTA-s tekkinud ilmselge töömahu vähenemine. Vastustajal ei ole olnud sisulisi etteheiteid kaebaja töötulemustele. Kaevatav haldusakt ei ole vastuolus haldusmenetluse seaduse §-ga
8. Antud käskkirja puhul on tegemist asutusesisese formaadiga, milles ei märgita ametnike võrdlusi töötulemuste või ametnikku iseloomustavate subjektiivsete omaduste järgi. Kaebajale selgitasid tema koondamise põhjused juriidilise osakonna juhataja kt ja juhataja asetäitja. Kuna kaebaja ei nõudnud selgitusi kirjalikus vormis, siis seda ka ei tehtud. Kohtusse pöördumine kaalutluste väljanõudmiseks ilma seda eelnevalt kohtuväliselt tegemata, ei ole vastustaja suhtes heas usus käitumise näitajaks. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et alates 01.04.2012.a vähenes MTA koosseisus ametikohtade arv. Kui seni kehtinud koosseisude järgi oli MTA koosseisus kokku 1981 ametikohta, sh juriidilises osakonas 42 juristi ametikohta (vt rahandusministri 28.11.2011.a määrus nr 50 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“, tl 88-99), siis alates 01.04.2012.a oli MTA koosseisus kokku 1891 ametikohta, sh juriidilises osakonnas 32 juristi ametikohta (vt rahandusministri 16.03.2012.a määrus nr 8 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“, tl 100-110). Seega esines kaebaja teenistusest vabastamise ajal koondamissituatsioon, kuna MTA koosseisus oli toimunud ametikohtade arvu vähenemine, sh vähenes juriidilises osakonnas juristi ametikohtade arv 10 ametikoha võrra. Kuni 01.04.2013.a kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 116 lg 1 kohaselt võib ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kaebaja teenistusest vabastamist on põhjendatud ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisega ja vabastamise õigusliku alusena on viidatud ATS v.r § 116 lg-le
10. 5.2 ATS v.r § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellele on pikem 2 teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Seega tuleb teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamisel teenistujate esindaja puudumisel esmalt võrrelda põhikohaga ametnike teenistusalaseid näitajaid. Asjas puudub vaidlus, et käesoleval juhul teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamisel ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemist toimunud ei ole. Vastustaja on seda ise sõnaselgelt tunnistanud (tl 189). Vastustaja poolt esiletoodud asjaolu, et kaebaja töökoht asus juriidilise osakonna juristidest ainsana Narvas (tl 188), ei ole õigustus ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemata jätmiseks. Küll aga viitab teenistusalaste näitajate võrdlemise võimatusele juriidilise osakonna töökorraldus, sh mittevaieldav asjaolu, et kaebaja töökoormus ja seega ka tööpanus ei sõltunud temast endast (tl 189). Kohus leiab, et sellisel juhul tulnuks teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamisel juhinduda ATS v.r § 116 lg 2 kolmandast lausest ja teenistuses saadud töövigastse või kutsehaiguse puudumisel eelistada ametnikku, kellele on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Sellisel alusel toimunud võrdlemise kohta puuduvad asjas aga andmed. Vastustaja poolt juriidilise osakonna juristide teenistusstaaži ja ülalpeetavate kohta kohtumenetluses esitatud andmete valguses (tl 189-190) ei olnuks kaebaja teenistusest vabastamine õigustatud ka viidatud kolmanda lause alusel. Seega on kaebaja teenistusest vabastamisel rikutud ATS v.r § 116 lg-s 2 sätestatud korda. 5.3 Kaebaja teenistusest vabastamine on toimunud seega õigusvastaselt. Kuna kaevatav käskkiri kuulub seetõttu vaidlustatud osas tühistamisele, puudub vajadus menetlusosaliste muude väidete käsitlemiseks. Kaebaja on taotlenud ka enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist vastavalt ATS v.r § 135 lg-le
11. Kuigi 01.04.2013.a jõustunud uus ATS ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist, ei välista kehtiv õigus ATS v.r alusel esitatud nõude rahuldamist (vt RKHKo 10.04.2013, 3-3-1-14-13, p 17). Kaebajal on ka õigus saada ATS v.r § 135 lg 1 alusel tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seega tuleb kaebaja taotlused teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks rahuldada. Kuna kohtul puuduvad andmed kaebaja kasuks väljamõistetava summa kindlaksmääramiseks teeb kohus vastustajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 teise lause alusel ettekirjutuse väljamõistetava tasu suuruse väljaselgitamiseks ja maksmiseks. Nimetatud tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa kaebaja põhjendamatut rikastumist (vt RKHKo 08.03.2012, 3-3-1-85-11, p 14).
12. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2570,24 eurot (tl 176, 194, 199). Menetluskulude nimekirja järgi on need kulud järgmised: kaebaja õigusabikulud kokku 2397,5 eurot, kaebaja ja tema esindaja sõidukulud 38,74 eurot, kaebaja ja tema esindaja päevarahad kokku 64 eurot ning kaebaja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu 70 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks üksnes õigusabikulude ja sõidukulude väljamõistmine. Muus osas pole kulude väljamõistmine põhjendatud, kuna päevaraha maksmist sätestav Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrus nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ halduskohtumenetluse osalisele ja tema esindajale ei laiene (vt määruse § 1). Samuti puudub alus nõuda ajakulu hüvitamist. Kaebaja õigusabikulud ja sõidukulud on kantud (tl 177-182, 200-202), kuid kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas õigusabikulud põhjendatud 950 euro ulatuses. Arvestades eeltoodut mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud 988, 74 (38,74 + 950) eurot. Vastustaja taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik 3