← Eesti

2-11-64264/9

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 19. aprill 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-64264; Rivo Rahn versus If P&C Insurance AS; hagi kindl

§ 452

lg-le 1 kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus ei tuvastanud uuritud tõendite alusel, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. 3 Kohus ei tuvastanud uuritud tõendite alusel, et hageja andis kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid. Kostja esindaja tõi esile, et vastavalt üldtingimuste p-dele 61 (tl 9 ja 46), 73 (tl 10 ja 46 pöördel), 78.5 (tl 10 ja 46 pöördel) oli hageja kohustus anda kostjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude kohta, võimalike vastutavate isikutekohta; kuivõrd hageja rikkus kindluslepingust tulevat kohustust on kostjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda; kostjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda kuivõrd hageja esitas kostjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid. Kostja esindaja tõi esile eelnimetatuga seonduvalt järgmised asjaolud: 1) Hageja kostjale antud seletuses (tl 43-44): veidi hiljem tuli Peekide juurde ka minu sõber Feodorov. Hageja poolt tunnistajana antud ütlused (tl 66-67): õue peal nägin Roland Feodorovi hõbedast värvi Honda FRV-d. Peeter Peeki ülekuulamisel (tl 68 pöördel): minu juures külas oli ka Roland Feodorov. Ta oli minu juures olnud võib-olla paar tundi. Vastuolud: Feodorov oli kohal - Feodorov tuli hiljem. 2) Hageja poolt tunnistajana antud ütlused: õnnetus toimus öösel, võis olla peale kella

  1. Kahjujuhtumi registreeritud teade (tl 28): toimumise aeg 23:
  2. Vastuolu: 2 tundi ajaline vahe. 3) Hageja kostjale antud seletuses: soovin täpsustada, et ei tunne seda kanti väga hästi. Peeter Peeki ülekuulamisel (tl 68 pöördel): minu teada peaks Rivo selle piirkonna teid teadma … Hageja poolt tunnistajana antud ütlused (tl 66 pöördel): olin seal käinud vast kord või paar. Vastuolud: tunneb - ei tunne piirkonda. 4) Hageja valis pikema ja kehvema kvaliteediga tee. Vastuolu: otstarbekuse põhimõtte eiramine. 5) Hageja kostjale antud seletuses: sõitu alustasin oma kodust, Viljandist, kust sõitsin peatuseta kuni avariikohani. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütluste kohaselt kulub tee läbimiseks 28 min 43 sekundit. Vastuolu: ajaline sobivus. Kostja esindaja poolt viidatud vastuolude suhtes leiab kohus järgmist: Vastuolu nr 1: Roland Feodorovi asukoht ei ole asjas määrava tähtsusega. Vastuolu nr 2: Hageja esindaja leidis, et (tl 43 pöördel, 66 pöördel) hageja sai avarii ajal põrutada, kohus nõustub, et sellisest asjaolust tulenevalt võis hageja ajataju olla häiritud. Vastuolu nr 3: vastuolu puudub, sest hageja poolt piirkonna väga head tundmist märgitud ütlustest ei saa järeldada, Peeter Peeki ütluste usaldusväärsuse kõrget astet ei saa eeldada. 4 Vastuolu nr 4: hageja tee valik ei ole asjas määrava tähtsusega. Vastuolu nr 5: puudub ajaline pidepunkt (alguspunkt), millest arvestada ajalist sobivust, seega vastuolu tuletamine on meelevaldne. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütlused ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tunnistaja ei tajunud sündmust - kindlustusjuhtumi toimumist – vahetult. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütluste selgust kahtluse alla seadmata tuleb konstateerida, et tunnistaja näol on tegemist kostja töötajaga, kes uuris kõnesolevat liiklusõnnetust, kogus tõendeid pärast liiklusõnnetuse toimumist, ja kelle ütlused on segunenud arvamuste ja seisukohtadega, mistõttu nimetatud ütlused ei ole piisavad, et jätta hagi rahuldamata. Ka kogumis tõendeid hinnates ei ole piisavalt põhjendatud kostja seisukoht hagi rahuldamata jätmise osas. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses (tl 41-42) leiab menetleja, et puuduvad objektiivsed ütlused ja muud tõendid, mis kogumis tõendaksid kindlustusjuhtumi tahtlikku esilekutsumist. R Rahni ütlustes esineb küll vastuolusid, kuid need ei anna alust teda kahtlustada KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et nimetatud määruses sisalduv ei välista hagi rahuldamist. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat kohustusi, mis olid seotud kahju tekkimisega või kahju suurusega või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisega.

§ 452

lg 2 p-le 3 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult.

§ 452

lg 2 p-le 4 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.

§ 427

lg-le 1 kindlustusvõtja kahjuks VÕS §-des 428, 432, 433, 435, § 436 lõikes 2, § 438 lõikes 3, §-s 439, § 441 lõigetes 2 ja 3, §-s 442, § 445 lõikes 3, §-des 449 ja 450, § 452 lõikes 2, § 454 lõikes 2, §-des 457–459, 461, 462, 468–472, 474, 475, 487, 491, § 492 lõikes 3, §-des 515, 519–531, 535–537, 542–547, 557–567 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus nõustub hageja esindaja alternatiivse seisukohaga, mille kohaselt kostja kindlustuse üldtingimuste punkt 61 kohaselt kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta, samas üldtingimuste punkt 73 kohaselt kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Kuivõrd kostja on käsitlenud hageja poolt antud informatsiooni vastuolulisena ja kuivõrd kostja üldtingimused ei luba kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üleüldse keelduda mistahes võimaliku rikkumise korral, vaid üksnes siis, kui sellel rikkumisel oli reaalne mõju kahju tekkimisele või selle suurusele, siis käesolevas asjas kostja väited (hageja poolt antud informatsiooni vastuolude kohta), millel ei ole otseselt reaalset mõju kahju tekkimisele või selle suurusele, ei saa kostja 5 väidete alusel hagi rahuldamist välistada ka väidetes nimetatud asjaolude olemasolu piisava tõendatuse korral. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.