Obsah (5)

§ 89§ 145§ 175§ 29§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-11-6030

§ 89

lg 2 alusel eelmise kohustuse tasuda 600 000 kr.

§ 89

lg-s 1 nõutud võlausaldaja nõusolekut täitmise asendamiseks kinnitab võlausaldaja allkiri 13. juuli 2009 lepingul.

§ 89

lg 3 kohaselt vastutab võlgnik täitmise asendamise korral asendatud täitmise eest samadel alustel, kui ta vastutaks juhul, kui täitmist ei oleks asendatud.

1. juuli 2009 laenulepingu p-st 2.4 tuleneb, et käendajal N. Ivantsoval tuleb täita kohustus võlgniku asemel juhul, kui laenu saaja ei ole oma laenukohustust koos kõigi kõrvalkohustustega täitnud hiljemalt kahe nädala jooksul, s.o kuni
2. novembrini
3. Selle lepingu punktiga lülitati sisse käendaja kohustuse tekkimise algus, mitte aga ei sõlmitud uut lepingut kõrvalkohustuste täitmise algusaja muutmiseks. Kuna käendaja on
4. juuli 2009 laenulepingu p-le 1.6.2 alla kirjutamisega nõustunud, et vastutab kogu võlgniku võlgnevuse, võimalike viiviste ja intresside eest ning teeb seda juhul, kui sama lepingu p-i 2.4 järgi laenusaaja ei ole laenukohustust lepingu tähtajaks täitnud, siis tulebki see käendajal täita ning täita lepingu p-s 2.3 märgitud tähtaegu silmas pidades. Nii
5. oktoobri 2007 lepingu p-s 2.3 kui
6. juuli 2008 lepingu p-s 2.3 on sätestatud lepingu täitmise nõuetes samasugune tähtaeg. See tähtaeg on 26.aprill
8. juuli 2009 lepingus sulgudes esitatud teistsugust tähtaega käsitles kohus kui ebaõiget täpsustust sellele tähtajale, milline on kirjutatud sõnadega ning eelneb sulgudes ja arvudega kirjutatud täpsustusele. Seega kehtib hageja esitatud viiviste ja intresside arvestus, tasumise kohustusega alates
9. aprillist 2008 kuni
10. detsembrini 2011 ning kohtul tuleb lisada viiviste ja intresside arvestus alates
11. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni
12. detsembril
13. Põhivõla tasumise osas on kohus teinud õigeksvõtuotsuse osaotsusena, mõistes välja põhivõla tasumata osa A. Ivantsovilt ja N. Ivantsovalt solidaarselt. Kohtuotsus jõustus
14. juulil
15. Viiviste ja intresside suhtes, s.o kõrvalkohustuste suhtes on
16. juuli 2009 lepingu p 2.4 järgi võtnud endale ainuisikulise kohustuse käendaja N. Ivantsova. Kohus ei saa kohustada viiviseid ja intresse tasuma kostjat 1, kuna kostja 2 on lepinguga võtnud need kohustused enda kanda. Viiviste suuruseks on arvestatud 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokku tuleb N. Ivantsovalt välja mõista viivised summas 6886,33 eurot. Kostja on nõus hagejale tasuma intressi
17. detsembri 2011 seisuga 48,79 eurot, millise summa ta on ise arvestanud ning kohus nõustub sellega. Kolmanda isiku V. Golubjatnikovi süü kostja poolt hagejale maksete tasumisega viivitusel ei ole tõendatud, sest laenu saaja on võtnud endale nii esimese lepingu sõlmimisel
18. oktoobril 2007 kui ka teise lepingu sõlmimisel
19. juulil 2009 kellestki kolmandast isikust sõltumata kohustuse lepingut täita hiljemalt
20. aprilliks
21. N. Afanasjeva andis kohtuistungil tunnistusi ainult selle kohta, et kolmanda isiku hagi tõttu jäi sõlmimata ostu-müügi leping 4 korterile tema ja kostja vahel, mille tasust oleks kostja saanud hagejale oma lepingulised kohustused täita. See ei anna alust kostja poolt lepingu täitmisega viivitamisele ning ei ole vääramatuks jõuks kohustuse mittetäitmisel. Kuna kolmas isik on kaasatud protsessi kostja soovil ja põhjendustel, tuleb kostjal tasuda ka kolmanda isiku menetluskulud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. Evelina Bakun esitas Viru Maakohtu
23. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant vaidlustas maakohtu otsuses osas, kus kohus jättis hagi A. Ivantsovi vastu rahuldamata ja temalt menetluskulud välja mõistmata. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista nii A. Ivantsovilt kui ka N. Ivantsovalt välja Evelina Bakuni kasuks viivised summas 6886,33 eurot ja intress summas 48,79 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata

§ 145

lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole käenduslepinguga kõrvale kaldutud

§ 145lg-s 1 sätestatud solidaarvastutusest.

Kuna A. Ivantsov ja N. Ivantsova vastutavad E. Bakuni ees solidaarselt, on viimasel õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt.

1. A. Ivantsov ja N. Ivantsova ei vaielnud apellatsioonkaebusele sisuliselt vastu. Vastustajad leidsid, et TsMS § 640 alusel võiks asja lahendada poolte kokkuleppel, kuna kostjate jaoks põhimõtteliselt ei ole vahet, kellelt neist kohus viivise ja intressi välja mõistab. A. Ivantsov ja N. Ivantsova on abielus, neil on ühine majapidamine. Laen oli võetud pere huvides maja ostuks, kus nad koos lastega tänapäevani elavad ning faktiliselt maksavad nad viivist ja intresse perekonna ühistest vahenditest. Vastustajad nõustusid, et lähtudes antud paragrahvi mõttest kannavad nad võlausaldaja ees solidaarvastutust. Menetluskulude jaotuse osas asusid vastustajad seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaselt tuleks apellatsioonmenetluse menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna vastustajad ei ole vastustajad oma käitumisega andnud põhjust apellatsioonkaebuse esitamiseks. Vastustajad ei esitanud maakohtule vastuväiteid selles, kes neist peab Evelina Bakun nõudeid täitma, ning olid nõus sellega, et kannavad solidaarvastutust. Vastustajad tunnistasid Evelina Bakuni nõudeid tsiviilasjas nr 2-11-6030, ning seejärel täielikult täitsid
2. juuni 2011 otsuse antud tsiviilasjas. Seetõttu ei tuleks apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulusid jätta vastustajate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. mai 2012.a otsus tuleb TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 ning § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi Aleksandr Ivantsovi kui kostja 1 suhtes (kostjate 1 ja 2 suhtes solidaarselt) ning rahuldas hagi üksnes Nadežda Ivantsova ehk kostja 2 suhtes. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi nii A. Ivantsovi kui N. Ivantsova suhtes solidaarselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
5. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles kohus ei lugenud kostjat 1, s.o A. Ivantsovi, hageja (apellandi) ees koos N. Ivantsovaga (kostjaga 2) 5 solidaarselt kohustatuks viiviste ja intressi tasumiseks. Vaidlustatud ei ole väljamõistetava viivise arvestust ega summat (6886,33 €) ega ka intressisummat (48,79 €), mistõttu viivise ja intressi arvestust ega põhjendatust ringkonnakohus ei kontrolli.
6. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi, asudes seisukohale, et
7. juulil 2009.a Evelina Bakuni kui laenuandja, Aleksandr Ivantsovi kui laenusaaja ja Nadežda Ivantsova kui käendaja vahel sõlmitud laenulepinguga välistati laenusaaja (kostja 1) vastutus lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja nähti ette üksnes käendaja (kostja 2) ainuisikuline vastutus. Kohus on sisuliselt asunud seisukohale, et 13.07.2009.a lepinguga toimus A. Ivantsovi kohustuse ülevõtmine (

§ 175) N.

Ivantsova poolt, ehkki pooled ei ole menetluses tuginenud sellele, et nimetatud lepingu alusel vabanes A. Ivantsov oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning E. Bakun'ile jäi õigus esitada oma nõue üksnes N. Ivantsova vastu. 9. Ringkonnakohtu arvates ei anna lepingu sõnastus

§ 29järgi alust lepingu tõlgendamiseks sel viisil, nagu seda tegi maakohus.

1. juuli 2009.a lepingus on A. Ivantsovi nimetatud laenusaajaks ja N. Ivantsovat käendajaks. Lepingu sisu ega ka lepingu olemuse või eesmärkide kohta kohtule avaldatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et käenduse asemel soovisid lepinguosalised luua teistsuguse sisuga õigussuhte. Maakohus leidis ebaõigesti, et
2. juuli 2009.a lepingu p 2.4 järgi võttis käendaja N. Ivantsova endale viiviste ja intresside, s.o kõrvalkohustuste, osas ainuisikulise kohustuse ning võimalik ei ole kohustada viiviseid ja intresse tasuma kostjat 1 (s.o A. Ivantsovi), kuna kostja 2 olevat võtnud need kohustused enda kanda. Kohtu niisugune seisukoht on vastuoluline, kuna kõnealuse lepingu p-s 2.4 käsitletakse ühtviisi käendaja vastutust nii põhivõlgnevuse kui ka kõrvalkohustuste osas. Põhivõla summas 21 090,84 mõistis maakohus aga 22.06.2011.a osaotsusega välja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt.
4. juuli 2009.a lepingu p 2.4 sätestab, et juhul, kui laenusaaja ei ole laenukohustust p 2.3 kohaselt täitnud, kohustub käendaja täitma laenukohustuse koos kõigi kõrvalkohustustega hiljemalt kahe nädala jooksul, s.o 26.11.2009.a. Niisugune sõnastus vastab käenduse olemusele.

§ 142

lg 1 kohaselt võtab käendaja endale käenduslepinguga kohustuse vastutada kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See aga ei tähenda, et põhivõlgnik vabaneks kohustusest ning käendaja vastutaks kohustuste täitmise eest ainuisikuliselt.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Põhjendatud on apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul lepinguga kõrvale kaldutud

§ 145lg-s 1 sätestatud põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutusest.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et poolte vahel

1. juulil 2009.a sõlmitud lepingu järgi on lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kohustatud A. Ivantsov (kostja 1) ja N. Ivantsova (kostja 2) solidaarselt ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
2. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust TsMS § 173 lg 3 alusel. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesolevas asjas rahuldas maakohus hagi kõrvalnõuete (s.o viiviste ja intressi) osas ebaõigesti üksnes ühe solidaarvõlgniku, s.o N. Ivantsova suhtes, jättes ühtlasi tema kanda nii hageja kui ka kolmanda isiku menetluskulud. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate A. Ivantsovi ja N. Ivantsova kanda. 6 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb samuti jätta solidaarselt kostjate A. Ivantsovi ja N. Ivantsova kanda. Apellant on põhistanud, et ringkonnakohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimine ebaõnnestus vastustajatest tulenevatel põhjustel, mistõttu ei ole alust kohaldada apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t
3. Samuti ei võimalda maakohtu poolne eksimus materiaalõiguse normi kohaldamisel jaotada menetluskulusid TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest erinevalt isegi juhul, kui kostjad ei vaielnud menetluses vastu oma solidaarsele vastutusele. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7