) § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt võib menetlusosalise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lg 1 järgi on täitemenetluses menetlusosaliseks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohus oli seisukohal, et kohtutäituril ei ole õigust esitada kaebust kohtutäituri otsusele, sest kohtutäitur ei ole menetlusosaliseks täitemenetluses. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 ja 3 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes korraldab täitemenetlust formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Sama seisukohta on väljendatud ka kohtupraktikas (3-2-1-138-05). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta menetlusse võtmata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Kohtutäitur A. Böckler palus lugeda kinnisasjale sissenõude pööramisega ühinenuks nõue täiteasjas nr 182/2009/4055, mis koosneb sissenõudja AS SEB Pank (kohtutäitur A. Böckleri kaudu) nõudest ja kohtutäitur A. Böckleri täitekulude nõudest. 30.11.2012 otsuses leidis kohtutäitur O. Kutšmei, et AS-l SEB Pank ja kohtutäitur A. Böckleril puudub õigus ühineda kohtutäitur O. Kutšmei poolt nimetatud kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega, kuna sissenõudja avaldus on esitatud enne kinnisasja arestimist. 12.12.2012 esitas kohtutäitur A. Böckler kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei tegevuse peale. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 07.01.2013 otsusega kohtutäitur A. Böckleri kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus
kohaselt; 2) oli maakohtu viidatud Riigikohtu asjas nr 3-2-1-138-05 vaidlus ühe täitemenetluse raames, käesoleval juhul on tegemist kahe erineva täitemenetlusega, milles mõlemal kohtutäituril on seadusest tulenevad kohustused oma täitemenetluses täitetoimingute tegemiseks ja õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh teiselt kohtutäiturilt, teatud kohustuste täitmist; 3) peab kohtutäitur
Kohtutäitur O. Kutšmei viitas kaebamisele
alusel.
lg 1 kohaselt on kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse peale kaebamise üks põhiprintsiipe, et kohtutäituri tegevuse peale ei saa kohtule kaebust esitada ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata; 4) saab paralleeli tuua teise sarnase täitetoiminguga, s.o kinnistusosakonnale avalduse esitamine kinnistusraamatusse keelumärke kandmiseks – keelumärge kantakse kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel ja sissenõudja kasuks. Sarnane täitetoiming on ka teisele kohtutäiturile avalduse esitamine kinnisasjale sissenõude pööramise menetlusega ühinemiseks, kuna
kohaselt teist keelumärget ei seata ja teist arestimise akti ei koostata, vaid esitatakse teisele täiturile ühinemise avaldus, kusjuures ühinenud sissenõudjal on samad õigused, mis esialgsel sissenõudjal. Seega ei saa olla olukorda, mil ühel juhul on kohtutäituril õigus kaevata avalduse suhtes tehtud keelduva otsuse peale, teisel juhul aga kaebeõigus puudub. Kohus peaks kohaldama analoogiat ja andma kohtutäiturile kaebeõiguse ka juhul, mil ühe täitetoimingu tegemine on seadusega asendatud teise täitetoiminguga. Kohus peaks lähtuma õigusselguse põhimõttest ning selgitama, mille poolest erineb ühe täitetoimingu tegemisest keeldumise peale esitatud kaebuse menetlemine teise täitetoimingu tegemisest keeldumise peale esitatud kaebuse menetlemata jätmisest maakohtus; 5) on sundtäitmisega ühinemine
Kohtutäitur O. Kutšmei on arestinud võlgniku kinnistu. Kuna võlgnikul muu arestitav vara puudub ja kinnistut kaks kord arestida ei ole võimalik, otsustas kohtutäitur A. Böckler teha kohtutäitur O. Kutšmeile ühinemise avalduse
Probleemiks on see, mis saab siis, kui kinnistu arestinud kohtutäitur keeldub ühinemist lubamast. Kui ühinenud menetleja ei saa teise kohtutäituri tegevuse peale kaevata, siis tekib olukord, kus üks kohtutäitur halvab kõigi teiste kohtutäiturite täitemenetlused. Ühtlasi ei ole võimalik kaevata kohtutäitur A. Böckleri sissenõudjal, kuna ka tema ei ole kohtutäitur O. Kutšmei täitemenetluse osaline. Tallinna Ringkonnakohus jõudis otsuses nr 2-09-25110 järeldusele, et kohtutäituri poolt
Olukorras, kus ühinemise avalduse saanud kohtutäitur lükkab edasi ühinemisavalduse lahendamise, on ebaseaduslik ning kahjustab sissenõudja huve. Kinnisasja enampakkumisel müües võib selline keeldumine välja viia enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseni ning seetõttu ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseni
alusel; 3 6) selgitas Riigikohus määruses nr 3-3-3-4-02, et kohtutäitur on KTS § 2 lg 1 järgi avalikõiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas. Kuigi täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast, ei tohiks erandlik kohtualluvus võtta ära isiku (avalduse esitaja) õigust kaevata teise kohtutäituri võimaliku ebaseadusliku tegevuse peale, mis takistab kohtutäituril tema menetluses oleva täitemenetluse läbiviimist. Kui kohtutäitur O. Kutšmei teeb otsuse A. Böckleri avalduses, siis on kohtutäitur A. Böckleril avalduse esitajana õigus oma täitemenetluse huvides esitada kaebus kohtutäituri väära otsuse peale. Vastasel juhul võivadki kohtutäiturid eirata teiste kohtutäiturite seadusest tulenevaid avaldusi. Kohtutäituri otsusele ei saa anda lõpliku instantsi õigust. Lähtuda tuleb õiguse üldistest põhimõtetest, mille kohaselt on avaldajal õigus kaevata tema enda avalduse kohta tehtud võimaliku ebaseadusliku otsuse peale; 7) annab kohtutäiturile kaebeõiguse ka kohtutäituri enda täitekulude nõue samas täiteasjas. Ühinemisavaldus on esitatud tervikuna ühes täitemenetluses olevates nõuetes, sh sissenõudja nõue, kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulud. Seega on ühinemisavalduses märgitud nõuded, mille sissenõudjaks on avalduse esitanud kohtutäitur ise. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT 4. Kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub kaebuse esitajal
lg-s 1 sätestatud kaebeõigus, kuna
lg-st 1 tulenevalt on kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise õigus üksnes täitemenetluse osalisel.
lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohtutäitur A. Böckler ei ole täiteasjas nr 084/2011/3611 täitmisel oleva nõude osas ei sissenõudjaks ega ka võlgnikuks. Tulenevalt
lg-st 2 peab nõudma täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.
Böckleril õigus nõuda kohtutäitur A. Böckleri menetletud täiteasjas nr 182/2009/4054 täitekulude sissenõudmist mõnelt teiselt kohtutäiturilt. Seega ei saa kohtutäitur A. Böckler olla kohtutäitur O. Kutšmei menetletavas täiteasjas nr 084/2011/3611 sissenõudja ja määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt annab kohtutäiturile kaebeõiguse ka kohtutäituri enda täitekulude nõue samas täiteasjas, on vastuolus
Kohtutäitur A. Böckler ei ole ka muu isik, kelle õigusi täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3611 puudutab, sh ei saa ta olla täiteasjas nr 084/2011/3611 ka muu tulemi jaotamises osalema õigustatud isik
Kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2011/3611 läbiviidav täitemenetlus ei puuduta kohtutäitur A. Böckleri subjektiivseid õigusi. Kohtutäitur A. Böckler on KTS § 2 lg 1 ja 3 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes täitemenetluse läbiviimisel teostab riigivõimu täitedokumendist tuleneva sissenõudja nõude sundtäitmiseks; 2) tuleks kohtutäitur A. Böckleri kaebus kohtutäitur O. Kutšmei 07.01.2013 otsuse peale jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata ka juhul, kui kaebuse esitaja oleks täiteasjas nr 084/2011/3611 täitemenetluse osaline, sest kaebuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole kaebuse esitaja õiguste täiteasjas nr 084/2011/3611 rikkumine üldse võimalik ning kaebus ei ole ka esitatud ühegi kaebuse esitaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi 4 kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
lg 1 annab võimaluse täitemenetluse osalisel kui üksikisikul kaitsta ennast avaliku võimu tegevuse vastu. Kohtutäituri ja kaebuse esitaja vahel puudub nn vertikaalsuhe. Nii kohtutäitur O. Kutšmei kui ka kohtutäitur A. Böckler tegutsevad kaebuses käsitletud olukorras avaliku võimu kandjatena (kohtutäituritena). Kohtutäitur A. Böckler on asunud teostama järelevalvet kohtutäitur O. Kutšmei tegevuse üle. KTS § 54 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium. Järelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus. Kohtutäituril puudub õigus esitada teise kohtutäituri menetluses olevas täitemenetluses kaebusi teise kohtutäituri tegevuse peale ka juhul, kui tema arvates on teise kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2011/3611 läbiviidav täitemenetlus ei puuduta A. Böckleri kui üksikisiku subjektiivseid õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu vaidlustatud määrus, millega jäeti menetlusse võtmata Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A. Böckleri kaebust Tartu tööpiirkonna kohtutäitur O. Kutšmei 07.01.2013 otsuse peale, on põhjendatud. 6. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidluse esemeks see, kas kohtutäituril on õigus vaidlustada teise kohtutäituri otsust
Vastavalt
lg-le 1 on täitemenetluse osaliseks sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ja täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
lg-test 1 ja 2 tuleneb, et täitemenetlusega saab ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Järelikult vaidlus, mis tuleneb täitemenetlusega ühinemisest, ei puuduta kohtutäituri õigusi ning kohtutäitur A. Böckleril puudus kaebeõigus
Eelnevast järelduvalt on maakohus põhjendatult jätnud menetlusse võtmata kohtutäitur A. Böckleri kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 07.01.2013 otsuse peale. Seejuures on maakohus määruse põhjendavas osas ekslikult viidanud TsMS § 423 lg 2 p-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.