KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1968 Haldusasi Menetlusosalised KÜ Majaka 4

) § 5 lg 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Määruse p 2.1 sätestab kaugküttepiirkonnas võrguga liitumise kohustuse ning p 2.3 näeb ette erandid sellest, kuid taotleja puhul ei esine asjaolusid erandi tegemiseks. Seetõttu oleks projekteerimistingimuste väljastamine vastuolus määruse p-ga 2.

1. Samuti selgitati keeldumise vaidlustamise korda.
2. 14.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule KÜ Majaka 42 kaebus keeldumise tühistamiseks ning haldusorgani kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks. Samuti esitas kaebaja menetlusliku taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, jättes asja otsustamisel määruse p-i 2.8 kohaldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. KÜ Majaka 42 palub 15.08.2012 õigusvastase haldusakti tühistada; kohustada väljastama projekteerimistingimused või taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja palub juhul, kui kohus peab määruse p-i 2.8 asjassepuutuvaks normiks, jätta see kohaldamata põhiseadusevastasuse tõttu. Kaebaja taotleb oma menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. 6.
4. 2012.aastal suleti Majaks 42 hoone kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustanud katlamaja. KÜ Majaka 42 korteriomanikud on otsustanud, et soovivad kasutada edaspidi kütmiseks autonoomset gaasikütet kui hinna poolest soodsamat võrreldes kaugküttega. Selleks vajab kaebaja projekteerimistingimuste väljastamist. AS Tallinna Küte oli kaebuse esitamise ajaks ehitanud välja uue keskküttetrassi kuni kinnistu liitumispunktini, kuid elamu küttesüsteem on sellega ühendamata. Hoone gaasiga kütmine on tehniliselt võimalik. 6.
5. Kaebaja leiab, et 15.08.2012 vastus on vaadeldav keelduva haldusaktina. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 alusel toimub projekteerimistingimuste väljastamine huvitatud isiku taotluse alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. 2 Kaebaja leiab, et antud asjas ei ole haldusorgan välja selgitanud taotluse menetlemiseks olulisi asjaolusid (HMS § 6); andnud menetlusosalisele võimalust esitada asja kohta arvamust ja vastuväiteid (HMS § 40 lg 1, 2); haldusaktis puuduvad põhjendused (HMS § 56 lg 1, 2). Vastustaja jättis arvestamata asjaoluga, et 2008.a augusti keskpaigaks oli hoonet soojaga varustanud katlamaja lammutatud ning likvideeritud ühendus kaugküttetrassiga, seega oli kaebaja faktiliselt võrgust eraldunud. Analüüsimata on see, kuidas peaks toimuma kaugküttevõrgust eraldunud hoone soojaga varustamine ning kas tehniliselt on võimalik hoonesse gaasikatlamaja rajamine. Kaalumata on jäetud kaebaja huvi minna üle autonoomsele gaasiküttele. 6.
6. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Majaka 42 hoone ei olnud kaugküttevõrgust taotluse esitamise ajal eraldunud, on antud vaidluse lahendamisel asjassepuutuvaks normiks määruse p 2.
7. Kaebaja arvates on norm vastuolus põhiseadusega. Määruse p 2.
8. sätestab alused, mille esinemise korral tarbijal on lubatud eralduda kaugküttevõrgust ning need alused on väga piiravad. Kaebaja leiab, et nende piirangutega rikutakse omandiõigust (PS § 32 lg 2). Piirangud ei tulene kaugkütteseadusest, kuigi omandiõiguse piiramine eeldab lihtsat seadusreservatsiooni. Isegi kui lugeda piirangu alus lubatavaks, ei ole piirang proportsionaalne (vastuolu PS §-ga 11). Kaebaja oletab, et piirangu eesmärk on tagada kaugküttesüsteemi funktsioneerimine. Abinõu ei ole samas aga mõõdukas, kuna välistab kaalutlusõiguse lubada eraldumist muudel kui p-s 2.8 toodud juhtudel.

§ 5

lg 4 lubab võrgust eraldumist ehitatava või rekonstrueeritava ehitise muul viisil soojusega varustamiseks, kohaliku omavalitsuse määratud tingimustel ja korras. Kaebaja leiab, et määruse p 2.8 on vastuolus selle määruse andmise aluseks oleva delegatsiooninormiga (

§ 5lg 6 p-ga 2, milles viidatakse lisaks lg-le 4).

Samuti on määruse p 2.8 vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, lubades kaugküttevõrgust eraldumist kui ehitist asutakse kütma elektrienergiaga. Vastuolu esineb samuti Euroopa Liidu konkurentsiõiguse aluspõhimõttega (teenuste ja kaupade vaba liikumine).

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 7.
2. Asjaolu, et Majaka 42 hoonet soojusega varustanud katlamaja likvideeriti, ei tähenda, et hoone võiks kaugküttevõrgust eraldada. Võrguettevõtja kohustuseks on tagada kaugküttevõrgu toimimine, kusjuures soojusvõrgu rekonstrueerimise käigus on ta kõik endast sõltuva ka teinud. Põhjus, miks Majaka tn 42 ei ole soojusvõrguga liidetud, peitub asjaolus, et Majaka tn 42 kaasomanikud on keeldunud nende kinnistul rekonstrueerimistöödest. 7.
3. 11.09.2012 Majaka 42 KÜ üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kaebaja huvi gaasiküttele üleminekuks seostatav majandusliku huviga, kusjuures gaasiküttele üleminekuga ei nõustunud mitte kõik üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmed. Kuivõrd ehitamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, ei ole isegi juhul, kui vastustaja väljastaks projekteerimistingimused ja ehitusloa tehnorajatise püstitamiseks, võimalik gaasikatlamaja ehitada kui kasvõi üks kaasomanik sellega ei nõustu. Asjaolu, et hetkel on kaebaja hinnangul gaasi hind kaugkütte hinnast soodsam, ei anna alust lugeda keelduvat otsust õigusvastaseks. Kaugkütte hind on määratud kaugkütteseaduse alusel ning kooskõlastatud Konkurentsiametiga. 3 7.
4. Kaebaja võrgust eraldumiseks määruse p-s 2.8 nimetatud alustest ühtegi ei eksisteeri. 7.
5. Määruse punkt 2.8 ei ole vastuolus põhiseaduse § 11 esimese lause ning § 32 lg 2 teise lausega.

§ 5

lg 4 annab kohaliku omavalitsuse volikogule volitusnormi kehtestada tingimused ja kord kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldise võrgust eraldamiseks, samuti ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel muu viisi kasutamiseks, kui on kaugküte. Seega on tegemist põhiõiguse piiramisega seaduse alusel, mida isikud peavad taluma. Vastasel korral ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik tagada kindlat, usaldusväärset, efektiivset, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastavat soojusvarustust. Määruse punktis 2.8 toodud alused võrgust eraldumiseks kaugküttepiirkonnas on proportsionaalsed ja võimaldavad teha kaalutlusotsuse. Viidatud määruse seletuskirjas on välja toodud, et paralleelsete tehnovõrkude arendamine/väljaehitamine tarbijate energiaga varustamiseks lisaks olemasolevale kaugküttevõrgule (ehitatakse/laiendatakse gaasijaotusvõrke või tugevdatakse elektrijaotusvõrke) tähendab rohkem kaevetöid, tänavate sulgemisi, liikluskorralduse muudatusi ja kokkuvõttes ebamugavusi linna elanikkonnale. Elamute ja elamurajoonide välisilme risustuks paljude korstnatega ja ehitistega, mis muudavad planeeritud hoonete ja asumite väljanägemist. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Vastustaja arvates ei saa samastada elektrienergia ning lokaalse gaasikütte kasutamist. Oluline vahe seisneb siin keskkonna säästmise aspektis, kuivõrd gaasiga kütmine saastab õhku. Seega on elektrienergia kasutamisel kaugküttevõrgust eraldumise võimaldamine ning lokaalse gaasikütte kasutusele võtu soovi korral kaugküttevõrgust eraldumise keelamine põhjendatud. 7.

1. Kohus ei saa kohustada vastustajat väljastama projekteerimistingimusi, kuna otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel. Kohus saab kohustada vastustajat üksnes taotlust läbi vaatama. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuna haldusmenetlus kaebaja taotluse lahendamiseks on nõuetekohaselt läbi viimata ning haldusaktis puuduvad põhjendused, mistõttu kohtu poolt sisulise kontrolli teostamine selle õiguspärasuse üle ei ole võimalik. 8.
3. Asja materjalidest nähtub (tlk 17 pöördel), et kaebaja on 10.07.2012 esitanud TLPA-le ameti blanketil projekteerimistingimuste taotluse Majaka 42 hoosesisese gaasikatlamaja rajamiseks. Taotlusest ei nähtu selle esitamise aluseks olevaid täpsemaid põhjusi. Lisaks on kaebaja esitanud 10.07.2012 kirjaliku taotluse, millest nähtuvalt ei soovi kaasomanikud soojasõlme ümberehitamist AS Tallinna Küte poolt; leiavad, et nende puhul on täidetud määruse p 2.3.4 tingimused muu kütteviisi kasutamiseks ning taotlevad projekteerimistingimuste väljastamist gaasikatlamaja rajamiseks. Kohtu hinnangul sisalduvad eelmärgitud taotlustes kaks omavahel seotud, kuid erinevatel õiguslikel alustel lahendatavat küsimust. Projekteerimistingimuste väljastamine toimub 4 ehitusseaduse ja Tallinna linna ehitusmääruse alusel. Kaugküttevõrgust eraldumine kaugkütteseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määruse nr 19 alusel. Haldusorganil tulnuks esmalt täpsustada, mille kohta taotleja otsuse tegemist soovib; seejärel projekteerimistingimuste väljastamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ja normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud kindlaks teha ning otsustada, kuidas menetluslikult (eraldi või koos; millises järjekorras) taotlused lahendada. Seejärel saanuks anda haldusakti. Haldusakti põhjendamise miinimumnõudeks on selle andmise faktilise ja õigusliku aluse märkimine. Keeldumine soodustava haldusakti andmisest (projekteerimistingimuste väljastamisest) on 15.08.2012 TLPA vastuse (käsitletav haldusaktina) kohaselt tehtud põhjusel, et taotleja soov kaugküttevõrgust eralduda ja rajada gaasikatlamaja ei vasta Tallinna Linnavolikogu määruse nr 19 tingimustele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt peab haldusakti põhjendustest nähtuma selle andmise õiguslik ja faktiline alus. Õiguslik ja faktiline alus peavad olema omavahel loogiliselt seotud (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-79-08; 3-3-1-81-08 jt). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-49-08) Antud juhul tehtud konkretiseerimata viide määrusele ei vasta põhjendamise nõudele. Viide ehitusseadusele, mis reguleerib projekteerimistingimuste väljastamist puudub sootuks. Kuna haldusakti andmisel tuvastatavad asjaolud tulenevad kohaldatavast õigusnormist ning haldusaktist ei nähtu ka haldusorgani poolt tuvastatud faktilised asjaolud, siis puudub kohtul võimalus hinnata, kas otsus on sisuliselt õiguspärane. Haldusmenetlust ei saa läbi viia kohtumenetluse raames, kuna kohus teostab järelkontrolli juba läbiviidud haldusmenetluse tulemusel antud haldusakti üle. 8.
4. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et nõustub vastustajaga selles, et üksnes taotleja soov kaugküttepiirkonnas asudes mitte kasutada kaugkütet põhjusel, et see on väidetavalt kulukam, ei võimalda kehtiva õiguse kohaselt kaugküttevõrgust eraldumist.

§ 5

lg-st 1 ja 3 tulenevalt on kaugküttepiirkonnas asudes kohustus kasutada kaugkütet. Seadusandja on sellise kohustusliku liitumise ja piirkonna moodustamise eesmärgid toonud

§ 5lg-s 1.

Seadusandja on ette näinud ka võimaluse eranditeks, so võrguga ühendatud tarbijapaigaldiste võrgust eraldumiseks ja muu kütteviisi kasutamiseks (

§ 5

lg 4), andes täpsemate tingimuste ja korra kehtestamise õiguse kohalikele omavalitsustele (

§ 5lg 6, volitusnorm).

Kohalik omavalitsus peab siiski lähtuma ka seaduse eesmärgist (soojavarustuse kindlus, usaldusväärsus, efektiivsus, põhjendatud hind, keskkonnanõuete arvestamine, tarbijate vajaduste arvestamine). Kaebaja kohtuistungil esitatud väitele vastates, märgib kohus, et

§-s 5 eraldi lõigete 4, 5 ja volitusnormi ettenägeva lõike 6 toomine ei võimalda kohtu arvates kuidagi järeldada, et võrgust eraldumine ei ole üldise liitumise kohustuse suhtes soodustav erand, mille lubatavust iga kohalik omavalitsus saab määruse andmisel põhjendatult kaaluda (sh otsustada ka kaugküttepiirkonnas uutele liitujatele erandeid mitte ette näha või eraldumist mitte 5 võimaldada). Volitusnormi ettenägevasse sättesse lõigete 4 ja 5 mahutamine ei oleks normitehniliselt põhjendatud. Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise tohib seaduse (

§ 5

lg 4) kohaselt eraldada ehitise ehitamise või rekonstrueerimise käigus võttes kasutusse ehitise soojaga varustamise muu viisi volikogu määratud tingimuste ja korra kohaselt. Tallinna Linnavolikogu kehtestatud määrus reguleerib punktis 2 võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimusi ja korda. Punkt 2.6 kohaselt loetakse võrgust eraldumiseks võrgu alalist likvideerimist. Selle sätte kohaselt ei olnud kaebaja AS Tallinna Küte poolt trasside rekonstrueerimistööde teostamise ning TLPAle taotluse esitamise ajal võrgust eraldunud. Võrgust eraldumiseks saab esitada taotluse ning haldusorganil tuleb selline taotlus lahendada määruse p 2.8 alusel, mis käsitleb võrgus olevate tarbijapaigaldiste eraldumist. 15.08.2012 keeldumise ega ka keeldumise põhjuste selgitamiseks esitatud 17.08.2012 vastusest teabenõudele ei nähtu, et haldusorgan oleks hinnanud taotlust märgitud punkti alusel. Määruse p 2.8 sisaldab nelja erinevat alust võrgust eraldumiseks. Viidatud sätte kohaselt võib tarbija taotleda võrgust eraldumist alljärgnevatel juhtudel: 2.8.1 võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2.8.2 ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.8.3 ehitise rekonstrueerimine selliselt, et ehitise maksimaalne soojuskoormus jääb alla 40 kW, välja arvatud punktis 2.3.3 sätestatud juhul; 2.8.4 ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) või elektrienergiat. Haldusorgan ei saa jätta normi kohaldamata selle põhiseadusele mittevastavuse tõttu ning käesolevas asjas puudub vajadus kohtu poolt sätte põhiseaduspärasusele hinnangut anda, kuid kohus ei pea kaebaja esitatud argumente kuigi veenvateks (eriti määruse planeeritava muudatuse järel, mis peaks määrusest kõrvaldama elektrienergiaga kütmise viisi alternatiivina kaugküttele). Haldusorgan võib keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest viidates sellele, et taotlus (juhul kui taotleja seda ei muuda või täpsusta) ei vasta punktis 2.8 sätestatud alustele, mistõttu oleks projekteerimistingimuste väljastamise tagajärjeks taotleja poolt kulude kandmine olukorras, kus ehitist (ehitise muudetud/asendatud tehnosüsteemi) kasutusse võtta ei saaks. Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt võib haldusorgan sellisel juhul jätta projekteerimistingimused väljastamata. 8.

1. Kuna kohus tühistab haldusakti selle sisulist õiguspärasust hindamata, siis põhiseadusevastasuse tuvastamise taotlus määruse p 2.8 osas jääb samuti sisuliselt läbi vaatamata.
2. Kohus tühistab HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel TLPA 15.08.2012 haldusakti. Haldusakti tühistamise korral tuleb haldusorganil kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, mistõttu rahuldab kohus HKMS § 5 lg 1 p 2 alusel ka kohustamisnõude. Kuna haldusorganil tuleb haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja taotleja eesmärgid alles välja selgitada, ei ole kohtul võimalik teha siduvat ettekirjutust taotluse lahendamisel tehtava otsuse sisu osas.
3. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud on antud asjas riigilõiv ja esindaja kulu (HKMS § 101 lg 2, § 103 lg 1 p 1). 6 HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmisel kulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2670 eurot (õigusabikulu on koos käibemaksuga). Kulude kandmine on tõendatud (konto väljavõte, tlk 80; maksekorraldus, tlk 106; riigilõivu maksekorraldused, tlk 20-21) ning esitatud on kulude nimekiri ja arved (tlk 81-86, 104-105). Kaebaja kasuks tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv, mis tasuti kaebuse esitamise eest summas 15 eurot. Riigilõiv summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest jääb kaebaja enda kanda, kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, mistõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Esindaja kulu (õigusabikulu) tuleb vaidluse vähest keerukust ja mahtu arvestades vähendada ning mõista see vastustajalt välja 1216 euro ulatuses. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1231 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 7