KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1159 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus 01.06-02.06.2012 kartserikambris toimunud öörahu rikkumisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.06.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.06.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 03.06.2012 esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt oli ta 01.06-02.06.2012 kartserikambris nr 1286 ega saanud kaks ööd järjest magada, sest noored eestlased karjusid ja tagusid uksele kuni kella kolmeni öösel ning valvurid ei taganud korda. A. Streltsov leiab, et sellega rikuti oluliselt tema õigusi ja vabadusi, teda on diskrimineeritud, alandatud tema inimväärikust ning tekitatud talle moraalset kahju. A. Streltsov leiab, et vangla on tema unest ilma jätmisega rikkunud vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseadust. Koos kaebusega esitas A. Streltsov menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohus jättis 20.06.
- a määrusega A. Streltsovi taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus märgib määruses, et kuigi A. Streltsov on maksejõuetu, ei ole see asjaolu üksi piisav, et vabastada teda riigilõivude tasumisest, sest kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et tema esitatud kaebusel oleks edulootusi. Halduskohus leiab, et A. Streltsov ei ole oma tuvastamisnõuet sõnaselgelt põhjendanud, kuid moraalse alandamise ja inimväärikuse solvamisega seotud väited viitavad soovile esitada nõue vaidlustatud tegevuse tõttu talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. A. Streltsov on oma käitumisega end ise asetanud olukorda, kus tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses ning sellega on tema õigused ja vabadused piiratud. Ka kartserisse on ta paigutatud temast endast tulenevatel põhjustel ning tal tuleb taluda sellega kaasnevaid ebamugavusi. Olukord, kus kinnipeetav ei saa teiste probleemsete ja korda rikkuvate kinnipeetavate käitumise tõttu öösel magada, on talle kindlasti ebameeldiv ja võib põhjustada ka erinevaid kannatusi, kuid ilmselgelt ei ole tegemist inimväärikuse õigusvastase ja süülise alandamisega vangla poolt ja seetõttu ka niisuguse olukorraga, mis saaks kaasa tuua hüvitise väljamõistmise riigivastutuse seaduse alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- 20.07.2012 saabus kohtusse A. Streltsovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.06.
- a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus teinud õigusvastase kohtulahendi ning jätnud ta sellega ilma õigusest kaitsta oma õigusi ja vabadusi.
- Vastustaja palub oma 15.10.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu määrus on tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ja § 111 lg-test 1 ja 3 seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse esitaja on õigetel alustel jäetud riigilõivu tasumisest vabastamata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei saanud teiste, korda rikkuvate kinnipeetavate tegevuse tõttu öösel magada, võis tekitada talle küll ebamugavust, kuid ilmselgelt pole tegemist nii suure riivega, mis oleks käsitatav inimväärikuse rikkumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (nt RKHKm 22.06.2010, 3-31-20-10, p 15; 04.10.2010, 3-3-1-64-10, p 10). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et kohus ei pea riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele, vaid ka kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel (vt RKHKm 11.11.2010, 3-3-1-79-10, p 8). Seega on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebuse eduväljavaateid enne kaebuse menetlusse võtmist menetlusabi taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse näevad ette HKMS § 111 lg-d 1 ja 3 ning nende aluste rakendamise korral ei ole kaebaja maksejõuetus oluline. Antud juhul on halduskohus hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saanud tekkida määruskaebuse esitajale tema poolt kirjeldatud kahju. Agu Timmi Maili Lokk 2 Madis Ernits