3-10-1237/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. mai 2013, Tartu 3-10-1237 Andrus Eriku kaebus Lõuna Prefektuuri ja Lääne Prefektuuri poolt tekitatud mittevaralise kahju 116 000 krooni hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.09.
2. a otsus Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrus Erik Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Halduskohtu 30.09.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Lõuna Prefektuuri apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
6. juunini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. A. Erik viibis kinnipeetuna Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu, Rapla ja Paide arestimajas ning Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Valga arestimajas ajavahemikul 13.11.2009 kuni 30.03.
10. 14.05.2010 saabus Tartu Halduskohtule A. Eriku kaebus Lääne Prefektuurilt ja Lõuna Prefektuurilt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 116 000 krooni seoses sellega, et Pärnu, Rapla, Paide ja Valga arestimajades on kaebaja pidanud olema ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus rahuldas 30.09.
12. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Lääne Prefektuurilt A. Eriku kasuks välja 2250 krooni ja Lõuna Prefektuurilt 1890 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et kaebajal ei võimaldatud perioodil 13.11.2009 kuni 30.03.2010 vähemalt 1 tund päevas värskes õhus jalutada. Kaebaja sai Paide ja Rapla arestimajades peaaegu iga päev jalutamas käia, kuid Valga arestimajas mitte. Kaebaja ilmajätmine jalutusvõimalusest üks tund päevas värskes õhus on ilmselge kaebaja õiguste rikkumine. Põhjendamatu on vastustaja väide, et kaebaja polnud hüvede kasutamiseks (soov värskes õhus viibida) soovi avaldanud. Kohtu arvates piisab ka suulisest sooviavaldusest selleks, et anda võimalus kinnipeetavale viibida üks tund vabas õhus. Kaebaja suhtes on rikutud arestimaja sisekorra (ASkE) § 31 p 4 ja vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-t 5, mille kohaselt on vahistatul õigus viibida üks tund päevas vabas õhus, kui ta seda soovib. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Lõuna Prefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.
14. a otsuse osas, millega kaebus rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja on avaldanud soovi viibida üks tund päevas värskes õhus. Vastavalt ASkE § 31 p-le 4 on kinnipeetaval õigus viibida soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks avaldanud soovi vabas õhus viibimiseks. Valga arestimajas puudub jalutusboks vabas õhus viibimise võimaluse tagamiseks. Kui kinnipeetav avaldab vabas õhus viibimise soovi, viiakse ta Lõuna Prefektuuri arestimajja, kus on jalutusboksid olemas.
15. A. Erik palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud faktilisi asjaolusid tuvastanud ainult usutavusele tuginedes. Lõuna Prefektuuri 14.09.
16. a vastuse punktis 1.2 on sätestatud, et Valga arestimajas puudub jalutusboks vabas õhus viibimise võimaluse tagamiseks. Seega Valga arestimajas ei ole kinnipeetavatel võimalust vabas õhus viibida. Lõuna Prefektuur pole tõenditega kinnitanud oma väidet, et vabas õhus viibimise tagamiseks viiakse kinnipeetav Tartu või Viljandi arestimajja. Kinnipeetavatel ei ole võimalik kasutada salvestusseadmeid. Seega pole kaebajal tõesti võimalik oma väidet millegagi tõendada, et Valga arestimajas viibimise kestel ei võimaldatud talle värskes õhus viibimist. Kaebaja kasutas Paide ja Rapla arestimajas olles värskes õhus jalutamise võimalust ja seega oleks ebaloogiline, kui ta enam Valga arestimajas olles ei sooviks seda kasutada. Kaebaja esitas tõepoolest kohtule koopia paberilehest, millega soovis tõendada, et ta on esitanud taotluse jalutada värskes õhus. Samuti on kaebaja esitanud ka selgitustaotluse Siseministeeriumisse. Lisaks soovib ta lisada tõendi, mille kohaselt Valga arestimajas viibides sai ta kahel korral postipaki, mis oleks tulnud tööraamatus fikseerida, kuid sellised märkmed paki saamise kohta puuduvad. Seega on seatud kahtluse alla tõendi usaldusväärsus.
17. Ringkonnakohus rahuldas Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 30.09.
18. a otsuse osas, millega rahuldati A. Eriku kaebus osaliselt ja mõisteti Lõuna Prefektuurilt kaebaja kasuks välja 1890 krooni. ASkE § 31 p 4 ei sätesta arestimajale imperatiivset kohustust võimaldada kõigil arestimajas kinni peetavatel isikutel iga päev üks tund vabas õhus jalutada. Vabas õhus viibimise õiguse realiseerimise eelduseks on üksnes sellekohase soovi avaldamine. Käesoleval juhul puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et kaebaja oleks Valga arestimajas viibimise ajal 2 26.01.2010-30.03.2010 sellist soovi kas suuliselt või kirjalikus vormis avaldanud. Ka vastustaja kinnitas halduskohtumenetluses läbivalt, et kaebaja sellist soovi avaldanud ei ole ega ole arestimajas viibimise ajal esitanud ka kaebust selle kohta, et talle ei võimaldatud iga päev 1tunnist jalutuskäiku. Samuti osundas vastustaja, et sellise soovi avaldamist kaebaja poolt ei nähtu ka Valga arestimaja tööarvestuse raamatu kannetest. Samas ei oma tähtust asjaolu, et Valga arestimajas ei olnud jalutusvõimalust ette nähtud. Tõendatud ei ole vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul oli kaebajal võimalus vastustajale esitada näiteks toimingu sooritamise nõue, s.o nõue võimaldada talle igapäevane jalutuskäik vabas õhus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma õiguste sel viisil kaitsmise kohta vahistatuna arestimajades viibimise ajal. Kaebaja, olles teadlik oma õigusest saada soovi korral 1-tunni jooksul vabas õhus jalutada, ei ole vahistatuna Valga arestimajas viibides püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada, mille tõttu ei saa tema kahju hüvitamise nõue ka rahuldamisele kuuluda.
19. A. Erik esitas kassatsioonkaebuse, milles palus Tartu Ringkonnakohtu 22.06.
20. a otsus tühistada.
21. Riigikohtu 18.04.
22. a otsusega rahuldati A. Eriku kassatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tartu Ringkonnakohtu 22.06.
23. a otsus Lõuna Prefektuuri poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 116 000 krooni ning saadeti kaebus selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.09.
25. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
26. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal oli võimalik kasutada võimalust viibida üks tund päevas vabas õhus. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Sama sätestas ASkE § 31 p
27. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kuna kaebaja vabas õhus viibimiseks suuliselt ega kirjalikult soovi ei avaldanud, mis on vastava õiguse realiseerimise eelduseks ja ei esitanud arestimajas viibimise perioodil ka kaebusi selle kohta, et ta jalutada ei saa, siis puudub alus vastava toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja viibimise ajal Valga arestimajas puudus jalutushoov. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et ta avaldas Valga arestimajas soovi jalutada üks tund vabas õhus. Seda, et kaebaja on avaldanud soovi jalutamiseks, kinnitavad ringkonnakohtu arvates ka kaebaja selgitustaotlused Siseministeeriumile. Nii on kaebaja 27.01.
28. a selgitustaotluses (I kd tl 47-48) palunud infot selle kohta, millal on tal võimalus jalutuskäigule saada. 18.03.2010 selgitustaotluses (I kd tl 50-52) on ta palunud samuti selgitust, kas ei toimu tema õiguste rikkumist seoses sellega, et tal ei võimaldata soovi korral vabas õhus viibida. 13.04.
29. selgitustaotluses (I kd tl 55-56) on kaebaja märkinud, et kohe järgmisel päeval pärast Valga arestimajja saabumist soovis ta minna jalutama, kuid ametnik ütles, et see ei ole võimalik. Samuti palus ta ennast üle viia sellisesse kinnipidamiskohta, kus tema õigused on tagatud, kuid ka seda ei tehtud. Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium on oma vastustes (I kd tl 53, 54) tunnistanud probleemi olemasolu ja kinnitanud, et nad teevad kõik endast oleneva kinnipidamistingimuste parandamiseks. 3
30. Vastustaja on ringkonnakohtule esitanud Valga arestimaja tööarvestuse raamatu, mis peaks tõendama, et kaebaja ei ole soovinud kasutada võimalust viibida üks tund päevas värskes õhus, kuna sellist soovi ei ole antud raamatus märgitud. Ringkonnakohus ei pea seda usaldusväärseks tõendiks, mis annaks aluse väita, et kaebaja taolist soovi ei ole esitanud. Sel ajal kehtinud ASkE § 54 lg 5 kohaselt märgib arestimaja ametnik kirja või vaide esitanud kinnipeetava eesja perekonnanime ning kirja või vaide esitamise kuupäeva arestimaja töö arvestuse raamatusse. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on esitanud Siseministeeriumile kaks selgitustaotlust seoses kinnipidamistingimustega. Samas ei ole nendel kuupäevadel raamatus märget, et kaebaja on mingeid kirju edastanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna tööarvestuse raamatu täitmine on olnud ebakorrektne, siis ei saa sellest raamatust teha järeldust, et kaebaja ei ole soovinud viibida värskes õhus, kuna ka sellekohased suulised taotlused tuleks protokollida.
31. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja suhtes on Valga arestimajas rikutud vaidlusalusel perioodil kehtinud ASkE § § 31 p-st 4 ja VangS § 93 lg-st 5 tulenevat õigust viibida värskes õhus. Riigikohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11). Arvestades seda, et kaebaja pidi Valga arestimajas ilma jalutusvõimaluse puudumisega ja aknata ruumis viibimisega olema kokku 63 päeva, siis leidis halduskohus õigesti, et arestimaja tingimused on inimväärikust alandavad ning kaebajale kuulub väljamõistmisele hüvitis summas 1890 krooni (120.79 eurot) mittevaralise kahju tekitamise eest. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud väljamõistetud hüvitise suurust, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel peatuda.
32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi