) § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldanud ning kaebuses esitatust nähtuvalt ei saa määruskaebuse esitaja kaebuse abil saavutada oma õigustele soovitud kaitset. Kuna määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tuvastamisnõue ei kõrvalda haldusakti tagajärgi ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ei võimalda üldreeglina kahju hüvitamise nõude esitamist siis, kui kahju olnuks võimalik kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, haldusaktist või toimingust hoidumise või haldusakti või toimingu sooritamise nõude esitamisega, ei ole määruskaebuse esitajal võimalik tuvastamisnõude abil oma õigusi tõhusalt kaitsta. Seda saaks ta teha vaid asjakohase tühistamiskaebusega, milleks näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 aga ette kohtueelse korra läbimise kohustuse. Kuigi määruskaebuse esitaja on vaidlustanud ka valvur A.L. tegevuse, on kaebuse väited selles osas puudulikud. Kaebuse väidete alusel ei ole võimalik selgelt aru saada, kas määruskaebuse esitaja on vaidlustanud eraldi toimingut või vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas käsitletud süüteoga seotud toimingut. Viimasel juhul oleks toimingu vaidlustamise taotlus hõlmatud käskkirja suhtes esitatud taotlusega. Vaatamata kohtu nõudele, ei ole määruskaebuse esitaja kohtule ka teatanud, kas ta on silmas pidanud eraldi toimingut, ega ole täpsemalt selgitanud selle sisu ja vaidlustamise põhjust. Samuti ei nähtu kohtule esitatud avaldustest, et määruskaebuse esitaja oleks arvestanud sellega, et ka toimingu puhul ei pruugi tuvastamisnõue olla tõhus õiguste kaitsmise vahend, ning lähtunud soovitusest kaaluda mõne teise, näiteks kohustamis- või keelamisnõude esitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. 21.06.2012 saabus kohtusse A. Streltsovi määruskaebus (tl 23, tõlge tl 26), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2012. a määrus. Määruskaebuse kohaselt jätab Eesti Vabariik määruskaebuse esitaja ilma õigusest kaitsta oma õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi omavoli vastu ning õigusest avaldada vabalt oma arvamusi ja veendumusi Eesti Vabariigi vastu. Sellega rikub põhiseaduse § 13. 6. Vastustaja palub oma 16.08.2012 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele (tl 40) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et määruskaebuse esitaja kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ning selles ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 04.06.2012. a määruse tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu vaidlustatud määruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 2 8. Halduskohus tagastas kaebuse
lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tegemist on normiga, mis ei näe ette kohtu diskretsiooniõigust.
lg 1 kohaselt tuleb kaebuses muuhulgas märkida kaebuse faktiline põhjendus ning tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Käesoleval juhul ei sisalda kaebus ega A. Streltsovi poolt puuduste kõrvaldamiseks esitatud avaldus piisavalt arusaadavat asjaolude kirjeldust, milles võiks seisneda A. Streltsovi õiguste rikkumine. Viru Vangla karistas A. Streltsovi tema enda väidete järgi selle eest, et ta lõhkus ära vangla kausi, kruusi ja lusika. VangS § 63 lg 1 järgi võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav muuhulgas kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Distsiplinaarkaristuse käskkirja osas puuduvad niisiis asjaolud, mille hindamine võiks mingisugusegi tõenäosusega viia selle õigusvastasuseni. Tõendiks pakutud U.M. tunnistajana ülekuulamise osas ei ole A. Streltsov selgitanud, mida ta sellega tõendada tahab. See, et U. M. nägi A. Streltsovi kambri prügikastis katkist kaussi, ei ole kaasuse ülejäänud asjaolusid arvestades tõendamist vajav asjaolu. Ülejäänud asjaolude kirjeldus on aga sedavõrd segane, et see ei võimalda asuda sisuliselt hindama nt A.L. toimingute õiguspärasust. Kirjelduse pinnal ei paista kuidagi kaheldav, et valvur A.L. käitus õiguspäraselt. 9.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik saavutada esitatud asjaolude kirjelduse pinnalt esitatud taotluste eesmärki. Kaebuse tagastamine on seega ka selle normi järgi võimalik. 10. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt on võimalik käesolev kaebus tagastada lisaks eelnevatele alustele ka
lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 11. Eelnevast lähtuvalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Einar Vene 3 Madis Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.