3-12-1473/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1473 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning kohustada Tartu Vanglat registreerima tema poolt ajavahemikul 08.06.2010−03.04.2012 esitatud vaided, saatma need tõlkesse ja menetlema vaietena Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.09.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.
4. a määrus osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Muus osas jätta määrus muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
5. Saata haldusasi õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. 09.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−2, tõlge tl 5−6) Tartu Vangla tegevuse peale. Määruskaebuse esitaja palub kaebuses tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustada vanglat võtma menetlusse tema vaided, need registreerima, saatma tõlkimiseks ja algatama vaidemenetluse. Kõnealuste vaiete numbrid on järgmised: 08.06.2010 nr V1 6897, 08.07.2010 nr V1 6898-1, 26.07.2010 nr V1 8507, 11.02.2011 nr V1 23301, 11.02.2011 nr V1 2301, 07.03.2011 nr V1 3834, 11.04.2011 nr V1 5472, 10.05.2011 nr V1 12553 (puudub vaides), 10.06.2011 nr V1 8272, 27.06.2011 nr V1 9013, 05.07.2011 nr V1 9699, 11.07.2011 nr V1 10007, 22.07.2011 ja 27.07.2011 (puudub vaides) nr V1 11230, 08.08.2011 nr V1 12083, 15.08.2011 nr V1 12782, 19.08.2011 nr V1 13075 (puudub vaides), 22.08.2011 nr V1 13208, 03.09.2011 nr V1 14284, 16.02.2012 nr 2-3/779 (puudub vaides), 09.03.2012 nr 2-3/1012, 20.03.2012 nr 2-3/778, 20.03.2012 nr 6-24/2460, 21.03.2012 nr 2-3/777, 03.04.2012 nr 2-3/
7. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse. Määruskaebuse esitaja sõnul registreeris vangla tema vaide 09.05.2012 ning sellele saadud vastus nr 1-11/204-1 on talle tõlgitud 11.06.2012, kuid kaebusest nähtuvalt oli talle võimaldatud tõlge napisõnaline ja ebapiisav. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
8. Vastuseks halduskohtu päringule teatas Tartu Vangla 27.08.2011, et määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuses märgitud pöördumiste vaietena mittemenetlemise peale vaide (tl 12−13), aga mitte 100 % kattuvas ulatuses. Vaides on määruskaebuse esitaja taotlenud järgmiste pöördumiste menetlemist vaietena: 08.06.2010 nr V1 6897, 08.07.2010 nr V1 6998, 26.07.2010 nr V1 8507, 25.01.2011, 11.02.2011 nr V1-2301, 07.03.2011 nr V1 3834, 11.04.2011 V1 5472, 09.06.2011 V1 8272, 27.06.2011 V1 9013, 05.07.2011 V1 9699, 11.07.2011 V1 10007, 22.07.2011 nr V1 11230, 08.08.2011 nr V1 12083, 10.08.2011 V1 12553, 15.08.2011 nr V1 12782, 22.08.2011 nr V1 13208, 05.09.2011 nr V1-14284, 09.03.2012 nr 2-3/1012, 20.03.2012 nr 2-3/778, 20.03.2012 nr 6-24/2460, 21.03.2012 nr 2-3/777, 05.04.2012 nr 2-3/1013, 16.04.2012 nr 2-3/779, 23.04.2012 nr 2-3/
9. Tartu Vangla direktor jättis nimetatud vaide 15.06.
10. a otsusega nr 1-11/204-2 (tl 10) läbi vaatamata ja tagastas selle, kuna määruskaebuse esitaja jättis vaides esinenud puudused vangla poolt 01.06.
11. a kirjaga nr 1-11/204-1 (tl 11) määratud tähtajaks kõrvaldamata.
12. Tartu Halduskohus tagastas 11.09.
13. a määrusega kaebuse, kuna leidis, et määruskaebuse esitaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus on määruses seisukohal, et kaebust tuleb käsitleda üksnes kohustamiskaebusena, kuivõrd kohustamiskaebuse läbivaatamisel antakse hinnang ka Tartu Vangla toimingute õiguspärasusele seoses väidetava 25 vaide menetlemisel ehk kohustamise nõue hõlmab endas ka tuvastamisnõuet. Kaebuses ei ole ka välja toodud, miks on eraldi tuvastamiskaebuse esitamine vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuses märgitud pöördumiste vaietena mittemenetlemise peale vaide, mis aga jäeti Tartu Vangla poolt läbi vaatamata ja tagastati selle esitajale, kuna vaide esitaja jättis vangla määratud tähtajaks kõrvaldamata vaides esinenud puudused. Samuti on Tartu Vangla halduskohtu hinnangul määruskaebuse esitaja vaide läbi vaatamata jätmisel toiminud õiguspäraselt. Määruskaebuse esitaja vaidest ei selgu, milles seisnes tema õiguste rikkumine ning millist Tartu Vangla haldusakti ja mis põhjusel ta vaidlustab. Määruskaebuse esitaja ei ole reageerinud Tartu Vangla 01.06.
14. a kirjale puuduste kõrvaldamise kohta, vaatamata sellele, et Tartu Vangla on andnud täpsed juhised, mida vaide esitajal oma vaides täpsustada tuleks. Halduskohus leiab, et kui haldusorgan on viidanud isiku vaides esinevatele puudustele, peab isik, kes soovib tema vaide menetlemist, näitama üles huvi ja hoolt, et haldusorgani poolt nimetatud puudused saaksid kõrvaldatud ning vajadusel oma taotlust täpsustama. Antud juhul määruskaebuse esitaja seda teinud ei ole, mistõttu ei saa väita, et määruskaebuse esitaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
15. 27.09.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 20, tõlge tl 23) Tartu Halduskohtu 11.09.
16. a määruse peale. 2 Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei selgitanud, kas vangla keeldumine tema vaide läbivaatamisest oli õiguspärane või mitte. Halduskohus ei kontrollinud, kas määruskaebuse esitaja vaides esinesid puudused ning uskus vangla väiteid, et ta ei kõrvaldanud neid puudusi. Samas tunnistab määruskaebuse esitaja, et ta ei kõrvaldanud tõepoolest vaides esinenud puudusi, sest talle ei tõlgitud puuduste kõrvaldamise kirja vene keelde ja ta ei saanud sellest aru. Määruskaebuse esitaja palub kohustada vanglat tõlkima puuduste kõrvaldamise kiri eesti keelest vene keelde, mille järel lubab ta kõrvaldada selles esinenud puudused.
17. Vastustaja palub oma 08.10.2012 kohtule esitatud vastuses (tl 34) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus ei lähtunud määruse tegemisel vangla paljasõnalistest ütlustest, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Halduskohus tutvus nii määruskaebuse esitaja esitatud vaidega, vangla poolt määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kirjaga kui ka vaide tagastamise otsusega. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei kontrollinud Tartu Vangla poolt vaide tagastamise õiguspärasust. Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud vangla poolt edastatud materjale ning leidnud, et Tartu Vangla on õiguspäraselt jätnud määruskaebuse esitaja vaide läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 11.09.
19. a määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ning haldusasi tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõude osas saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas tuleb halduskohtu määrus jätta muutmata, muutes selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
20. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu vaidlustatud määruses väljendatud seisukohaga, et määruskaebuse esitaja antud haldusasjas esitatud kaebust tuleb käsitleda üksnes kohustamiskaebusena. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et selles on esitatud alternatiivselt nii vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue kui ka kohustamisnõue. Kaebusele sellise tõlgenduse andmist kinnitavad kohtu hinnangul kaebuses selgelt üksteisest eristatud ning kohtule arusaadavalt esitatud taotlused vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks võtta vaidena menetlusse tema poolt väidetavalt vaidena esitatud pöördumised. Juhul, kui kohtu hinnangul oleks kohustamisnõude esitamise eeldused täidetud, ja kohus kohustamisnõuet menetleks, annaks kohus kohustamisnõude läbivaatamisel hinnangu ka selles sisalduvale õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Olukorras aga, kus kohus leiab, et kohustamisnõude esitamisele seaduses ette nähtud eeldused on selle esitaja poolt täitmata, samas on kaebuses selgelt välja toodud ka õigusvastasuse tuvastamise nõue, tuleb viimast käsitleda alternatiivselt esitatud nõudena ning kohtul tuleb kontrollida selle esitamise eelduste täidetust.
21. Halduskohus on tagastanud määruskaebuse esitaja kaebuse terves ulatuses halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et määruskaebuse esitaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna eelnevas punktis toodud selgitustest tulenevalt on määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule kohustamisnõude kõrval alternatiivselt ka õigusvastasuse tuvastamise nõude, siis ei saa HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alust kohaldada kaebusele terves ulatuses. Nimelt puudub õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kohtueelne vaidluse lahendamise kord, 3 mistõttu ei saa kohus heita määruskaebuse esitajale ette selle nõude osas kohtueelse vaidemenetluse mitteläbimist. Tuvastamisnõude osas kohtueelse vaidluse lahendamise korra puudumine tuleneb asjaolust, et haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 72 ei näe ette võimalust nõuda vaidemenetluse korras haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ning sellist tõlgendust on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 11). Määruskaebuse esitaja ei ole ületanud tuvastamisnõude esitamiseks seaduses ette nähtud tähtaega, milleks on HKMS § 46 lg 5 kohaselt kolm aastat haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Ringkonnakohus ei näe käesolevas menetlusstaadiumis võimalust teha õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ise uut määrust, vaid leiab, et kaebus tuleb tuvastamisnõude osas saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohtul tuleb tuvastamisnõude osas kaebuse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks saamisel välja selgitada, kas määruskaebuse esitajal esineb kaebuses nimetatud vangla tegevuse (pöördumiste vaietena mittemenetlemise) õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ning kas ei ole tegemist eduväljavaadetelt perspektiivitu kaebusega.
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et käesoleval juhul esines alus kaebuse tagastamiseks kohustamisnõude osas, kuid peab vajalikuks muuta selles osas halduskohtu määruses esitatud põhjendusi. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohustamisnõude osas näeb ette vangistusseaduse (VangS) § 11 lg
24. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses on määruskaebuse esitaja toonud ära 25 tema poolt vanglale esitatud pöördumiste kuupäevad ja registreerimise numbrid, ning palunud kohustada vanglat menetlema neid pöördumisi vaietena. Seega nõuab määruskaebuse esitaja kaebuses vastustaja poolt 25 toimingu tegemist, so 25 pöördumise menetlemist vaidena, ning kõigi nende 25 toimingu tegemiseks esitatud kohustamisnõude menetlemiseks peab olema nõude esitajal läbitud kohtueelne vaidemenetlus. Tartu Vangla poolt kohtu teabenõudele esitatud vastusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud vanglale küll vaide tema pöördumiste vaietena mittekäsitlemisega seoses, kuid kaebuses ja vaides nimetatud pöördumised ei kattu kuupäevade ja registreerimisnumbrite poolest täielikult. Kõrvutanud kaebuses ning vaides nimetatud pöördumiste identifitseerivaid tunnuseid, pidades paari pöördumist siiski nimetatuks nii kaebuses kui vaides, jättes tähelepanuta tõenäoliselt nendes tehtud eksimused numbrite märkimisel (nt 08.07.2010 V1 6898-1 08.07.2010 V1 6998 asemel; 11.02.2011 V1 23301 11.02.2011 nr V1 2301 asemel; 10.06.2011 V1 8272 09.06.2011 V1-8272 asemel; 03.09.2011 nr V1 14284 05.09.2011 nr V1 14284 asemel ja 03.04.2012 nr 2-3/1013 05.04.2012 nr 2-3/1013 asemel), leiab kohus, et toimikust nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja esitanud vanglale vaiet järgmiste pöördumiste osas: 10.05.2011 nr V1 12553, 27.07.2011 nr V1 11230, 19.08.2011 nr V1 13075 ja 16.02.2012 nr 2-3/
25. Seega on ebaõige halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud väide, et määruskaebuse esitaja on kohustamisnõude osas terves ulatuses esitanud vaide vanglale ning vangla on jätnud nimetatud vaide läbi vaatamata ning selle tagastanud. Seega on viimati nimetatud pöördumiste osas määruskaebuse esitaja jätnud kohustusliku vaidemenetluse läbimata VangS § 11 lg 5 alusel mitte VangS § 11 lg 81 alusel, nagu on märkinud halduskohus.
26. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaks alust arvata, et ülejäänud pöördumiste osas (08.06.2010 nr V1 6897, 08.07.2010 nr V1 6898-1, 26.07.2010 nr V1 8507, 11.02.2011 nr V1 23301, 11.02.2011 nr V1 2301, 07.03.2011 nr V1 3834, 11.04.2011 nr V1 5472, 10.06.2011 nr V1 8272, 27.06.2011 nr V1 9013, 05.07.2011 nr V1 9699, 11.07.2011 nr V1 10007, 22.07.2011 nr V1 11230, 08.08.2011 nr V1 12083, 15.08.2011 nr V1 12782, 22.08.2011 nr V1 13208, 03.09.2011 nr V1 14284, 09.03.2012 nr 2-3/1012, 20.03.2012 nr 2-3/778, 20.03.2012 nr 6-24/2460, 21.03.2012 nr 2-3/777, 4 03.04.2012 nr 2-3/1013) esitatud vaide tagastamine vangla poolt oleks olnud õigusvastane. Vastustaja on vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks 01.06.2012 koostatud kirjas (tl 11) leidnud, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud vaie ei olnud tähtaegne, mistõttu palus määruskaebuse esitajal esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kuigi määruskaebuse esitaja on vaides märkinud, et tähtajad on mööda lastud mõjuval põhjusel, ei ole määruskaebuse esitaja mõjuvaks põhjuseks olevaid asjaolusid vanglale avaldanud. Ühtlasi märkis vastustaja õigesti, et osade vaides nimetatud pöördumiste vaidlustamise tähtajast on möödunud üle aasta, mistõttu ei kuulu tähtaeg nende pöördumiste osas ennistamisele. Vaides esinenud puudusena tõi vastustaja õigesti välja ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on jätnud esitatud vaides märkimata, mis põhjusel ta konkreetseid vangla haldusakte vaidlustab ja milles seisnes tema õiguste rikkumine. Määruskaebuse esitaja on vanglale esitatud vaides märkinud üldsõnaliselt, et vanglaametnikud moonutavad seadust ja vassivad, käsitledes tema vaideid märgukirjadena. Samas ei ole ta aga selgitanud, mis põhjustel tuli vanglal igat vaides nimetatud pöördumist käsitleda just vaide, mitte märgukirjana.
27. Määruskaebuse esitaja sõnul ei kõrvaldanud ta vangla poolt antud tähtajaks vaides esinenud puudusi, kuna ei saanud Tartu Vangla 01.06.
28. a eestikeelsest kirjast aru. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabanda vangla poolt nõutud puuduste kõrvaldamata jätmist asjaolu, et vangla koostatud puuduste kõrvaldamise nõudega kiri oli koostatud eesti keeles. VangS § 11 lg-st 1 ja HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt on vanglas läbiviidava haldusmenetluse keel eesti keel. Samuti saab vangla sisekorraeeskirja § 491 tõlgendamisel jõuda järeldusele, et vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemine toimub eesti keeles. Seega ei ole vanglal kohustust edastada kinnipeetavatele dokumente muus keeles kui eesti keeles. Kohus leiab, et vangla 01.06.
29. a kirjast pidi määruskaebuse esitaja ka ilma eesti keelt oskamata aru saama, et tegemist on täiendava tähtaja andmiseks vaidemenetluses dokumentide esitamiseks. Kirja koostaja on puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja esile toonud selle allajoonimise ning paksus kirjas esitamisega, ning määruskaebuse esitaja pidi kirjas esitatud numbrite järgi aru saama ka sellest, millise tema poolt esitatud vaide menetlemisega on tegemist. Seega sai määruskaebuse esitaja eeldada, et tal tuleb kõrvaldada puudused ning ta oleks pidanud tähtaja jooksul astuma vajalikke samme, et ta saaks vaides esinenud puudused kõrvaldatud. Kui määruskaebuse esitaja ei saanud aru, millise sisuga dokumendi esitamist temalt antud tähtaja jooksul oodati, oleks ta pidanud selle tähtaja jooksul vajalikke samme astudes välja selgitama. Määruskaebuse esitaja lasi aga kirjas märgitud kuupäeval mööduda, jättes puudused kõrvaldamata, kuigi tulenevalt tema eelnevatest kogemustest vaidemenetluses osalemisel, pidi ta olema teadlik puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärjest. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Vangla tagastas 15.06.
30. a otsusega määruskaebuse esitaja vaide õiguspäraselt. Seega on määruskaebuse esitajal läbimata kohustamisnõude osas VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelne menetlus ning Tartu Halduskohus tagastas õigesti määruskaebuse esitaja kaebuse kohustamisnõude osas ega võtnud seda menetlusse.
31. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et ringkonnakohus ei saa võtta seisukohta määruskaebuse esitaja taotluse osas tõlkida Tartu Vangla 01.06.
32. a puuduste kõrvaldamiseks tehtud kiri vene keelde. Esitatud taotluse näol on tegemist kohustamisnõudega, mille osas on läbimata nii kohtueelne menetlus kui ka menetlus halduskohtus. Agu Timmi Maili Lokk 5 Madis Ernits