Obsah (5)
§ 187§ 371§ 147§ 372§ 1682-11-54277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-54277 Tsiviilasi, hageja nõue L. K. hagi
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud L. K. esitas 08. novembril 2011 Viru Maakohtule hagiavalduse R. K. vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnistamiseks. Viru Maakohtu 11.11.2011 määrusega kohustati hagejat esitama seaduse nõuetele vastava hagiavalduse, esitada menetlusosaliste andmed, määrata hagihind ning tasuda vastavalt hagihinnale riigilõivu. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast
§ 371lg 1 p 9 ja 10 alusel. 1
(3)2-11-54277 Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 14.11.2011.a. Hageja esitas 28.11.2011 avalduse. Lähtudes hageja poolt 28.11.2011 esitatud avaldusest ei ole hageja kohtu hagiavalduse nõudeid ja kostja andmeid täpsustanud ega riigilõivu tasunud. Seega ei ole hageja kohtu nõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks täitnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
§ 147
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
§ 371
lg 1 p 10 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Samuti kohus tuvastas, et hagiavalduses taotlevat eesmärki pole hagiga võimalik saavutada.
§ 371
lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas
- novembri 2011 käiguta jätmise määruses, et vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 13 otsused võtab vastu kas korteriühistu liikmete üldkoosolek või korteriühistu juhatus. Antud juhul vaidlustas hageja korteriühistu
- detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse kehtivust. KÜS § 1 lg 2 alusel rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 24 lg 1 järgi vaidlustatakse üldkoosoleku otsust hagi esitamisega mittetulundusühingu vastu, s.t et korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada hagi korteriühistu vastu, mitte aga üldkoosoleku või juhatuse või juhatuse liikme vastu. Kohtule jäi ebaselgeks, miks hageja esitab hagi otseselt juhatuse liikme vastu. MTÜS § 32-s on küll sätestatud juhatuse liikme vastutus, kuid hagiavaldusest ei selgu, mida juhatuse liige konkreetselt on rikkunud, ning samuti ei ole hagiavaldusele lisatud selle kohta ühtegi tõendit ega kirjeldatud faktilisi asjaolusid. Hageja leidis, et kostja on tahtlikult esitanud väärandmed riigjregistrisse kasumi saamise eesmärgil, millega rikkus karistusseadustiku (KarS) § 280 ja
- Kohus selgitab, et tsiviil- ja kriminaalvastutusele kohaldatakse erinevaid seadustikke ning kriminaalmenetluse algatamiseks tuleks hagejal pöörduda politsei poole, mitte aga hagiavaldusega kohtusse. Kostja tsiviilõiguslikku vastutust tuli hagejal põhjendada, lisades hagiavaldusele vajalikud tõendid. Vastuseks hageja väitele, et korteriühistu juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole korteriühistu liige, selgitab kohus, et MTÜS §-st 24 ei tulene, et juhatuse liige peaks olema korteri omanik. Õige on hageja väide, et korteriühistu liikmeteks saavad olla ainult korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1), kuid sellist nõuet ei ole sätestatud korteriühistu juhatuse liikmete puhul. Hagiavalduses viitas hageja MTÜS §-le 25, kus on tõesti öeldud, et volinikeks saavad olla ainult mittetulundusühingu ehk antud juhul korteriühistu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Kohus selgitab, et volinike koosolek ei ole samastatav korteriühistu juhatusega ning viidatud paragrahv juhatuse puhul ei kohaldu. Kuna hageja esitas hagiavalduse juhatuse liikme vastu, nõudis kohus hagejalt täpsustamist, 2
(3)2-11-54277 millist kohustust on juhatuse liige rikkunud ning mida hageja seoses selle rikkumisega juhatuse liikmelt nõuab. Hageja kohtu nõuet ei täitnud. Kohus rõhutab veel kord, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda esitades hagi korteriühistu juhatuse liikme vastu. Juhatuse liige ei võta vastu üldkoosoleku otsuseid ega saa nende eest vastutada, seda ka juhul, kui juhatuse liige on rikkunud mingit oma kohustust Eeltoodu alusel järeldab kohus, et esitades korteriühistu juhatuse liikme vastu hagi nõudega korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks pole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki, s.o korteriühistu 06. detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saavutada põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kohus selgitas hagejale seadust ja küsis hagejalt seisukohta kostja osas. Hageja, vaatamata kohtu selgitustele, kostjat asendada ei soovinud. Samuti ei põhjendanud hageja, miks on korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudega hagi esitatud korteriühistu juhatuse liikme vastu.
§ 371
p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus on tuvastanud, et hageja kohtu nõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks ei täitnud. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
§ 372
lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt
§ 372
lg-le 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et hagejal on õigus uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega. Hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale. Menetluskulud
§ 168
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§§ 371lg 2 p2, lg 1 p 9 ja 10, 463 lg 1, § 465, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)