← Eesti

3-12-1569/28

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1569 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-12-1569 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 12.01.2012 korraldusega nr 12.2-3/5521-1 Novaelement Metall OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi 2011 november osas, nõudes nimetatud perioodi kohta kaupade/teenuste müügi- ja ostuarvete, pangakontode, kassadokumentide, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtete, kontrollitavat perioodi puudutavate lepingute, kaupade/teenuste üleandmise/vastuvõtmise aktide esitamist (tl 31).
  2. 20.01.2012 esitas Novaelement Metall OÜ juhatuse liige Rain Linnasmägi PMTK kontrolliosakonna VI talituse vanemrevident Anne Nõmmikule maksuhalduri ametiruumides osa nõutud dokumentidest, andis suulise seletuse ja palus maksuhalduril saata dokumendid ekirjaga krüpteerimata kujul (tl 65-67).
  3. Maksuhaldur saatis Novaelement Metall OÜ-le 13.02.2012 e-kirja, milles esitas täiendavad küsimused, nõudes muuhulgas täiendavate dokumentide esitamist äriühingu pangakontolt
  4. a novembris sularahas välja võetud 8760 euro kohta. Küsimus nr 2 oli sõnastatud järgmiselt: "Novaelement Metall OÜ pangakontolt nähtuvalt on välja võetud 2011 novembris sularaha kokku summas 8760 eurot. Teie poolt 20.01.2012 antud info kohaselt puudub äriühingul kassakonto. Palume esitada dokumendid, mis tõendavad, et pangakontolt väljavõetud sularaha on kasutatud Novaelement Metall OÜ ettevõtluse tarbeks." (tl 68).
  5. Novaelement Metall OÜ juhatuse liige vastas esitatud küsimustele, kusjuures vastus küsimusele nr 2 oli sõnastatud järgmiselt: "Te olete korduvalt märkinud, et viite läbi OÜ Novaelement Metall
  6. a novembri sisendkäibemaksu kontrolli. Sularaha kasutamise seotus ettevõtlusega ei ole kindlasti sisendkäibemaksu kontrolli objektiks. Siinjuures olgu märgitud, et OÜ-l Novaelement Metall puuduvad kulutused s.h. ka sularahas, mis ei oleks seotud ettevõtlusega. Kõik kulutused on tehtud ettevõtluse tarbeks. Äärmiselt üllatav on Teie väide, et 20.01.
  7. a seletuses on antud info justnagu puuduks OÜ-l Novaelement Metall kassakonto. Midagi taolist ei ole OÜ Novaelement Metall kunagi väitnud." (tl 70).
  8. PMTK koostas 28.03.2012 Novaelement Metall OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/5521-11 (tl 49-60). Kontrollaktis märgiti, et Novaelement Metall OÜ on keeldunud esitamast kassakonto väljavõtet, põhjendades keeldumist viimati 20.03.2012 e-kirjas järgnevalt: "Kontrollitaval perioodil puudusid sularahatehingud, mis puudutaks Teie poolt läbiviidavat kontrolli." Samuti viidati, et äriühing pole esitanud dokumente, mis tõendaksid väljavõetud sularaha kasutamist ettevõtluses, mistõttu tuleb see tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 maksustada tulumaksuga. Novaelement Metall OÜ esitas kontrollaktile eriarvamuse 11.04.2012 (tl 62-63).
  9. PMTK otsustas 16.04.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5521-13 vähendada Novaelement Metall OÜ maksustamisperioodil november 2011 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5214,05 eurot, määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi november 2011 eest kokku summas 2328,61 eurot ja jätta november 2011 tagastusnõue summas 7542,66 eurot rahuldamata. Maksuotsusest nähtuvalt tegi maksuhaldur kindlaks, et Novaelement Metall OÜ poolt maksustamisperioodi 2011 november käibedeklaratsioonis Green Partners OÜ arvete alusel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kokku summas 2

(7)3-12-1569 5214,05 eurot ei ole põhjendatud. Äriühingu nimel oli vormistatud vaid fiktiivsed arved, mille alusel tegelikult kaup ei liikunud. Novaelement Metall OÜ poolt Swedbank AS arvelduskontolt sularahas väljavõetud 8760 eurot on käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna, millelt kuulub arvestamisele ja tasumisele tulumaksu 2328,61 eurot.
  1. Novaelement Metall OÜ esitas 18.05.2012 Maksu- ja Tolliametile (MTA) vaide PMTK 16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 kehtetuks tunnistamiseks.
  2. MTA rahuldas 22.06.2012 vaideotsusega nr 6-1-858-2 Novaelement Metall OÜ vaide osaliselt ja tunnistas PMTK 16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 kehtetuks osas, millega vähendati Novaelement Metall OÜ maksustamisperioodil november 2011 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5214,05 eurot ja jäeti november 2011 tagastusnõue summas 7542,66 eurot rahuldamata. Ülejäänud osas, so tulumaksu määramise osas, jättis MTA vaide rahuldamata. MTA tegi PMTK-le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks.
  3. Novaelement Metall OÜ esitas 25.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 tühistamiseks määratud tulumaksu osas ja MTA 22.06.2012 vaideotsuse nr 6-1/858-2 tühistamiseks vaide rahuldamata jätnud osas. 1) Maksumenetluse piiridest väljuvate uute dokumentide nõudmisega rikkus maksuhaldur nii haldusmenetluse (HMS) § 3 lg-t 2 kui ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-t
  4. Üksikjuhtumi kontrolli raames puudus maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt väljapoole haldusaktiga piiritletud konkreetset maksumenetlust jäävaid dokumente ja teavet. Maksuhaldur oleks pidanud uue menetluse alustamiseks tegema korralduse ja toimetama selle maksukohustuslasele kätte. Kuna seda ei tehtud, on maks määratud ebaseaduslikult. Menetlustoiming oli peale selle motiveerimata. Kaebaja ei olnud dokumente esitamata jättes pahatahtlik. Dokumentide esitamisest keelduti, kuna maksuhaldur laiendas ebaseaduslikult ja omavoliliselt maksumenetluse piire. 2) Isegi kui maksuhaldur oleks dokumente ja teavet nõudnud õiguspäraselt, on tulumaksu määramine õigusvastane. Selgusetuks jääb, miks maksuhaldur järeldab, et raha ei kasutatud seoses ettevõtlusega ja millise seaduse alusel on ettevõttel kohustus arveldusarvelt väljavõetud sularaha samal kuul ära kulutada. Vaidlusalused haldusaktid on selles osas motiveerimata, mistõttu lasub tõendamiskohustus maksuhalduril. 3) Ettevõttel on õigus anda ettevõtlusega seotud vahendite, materjalide jm asjade ostmiseks isikutele majandusraha, mille ära kasutamise kohustus ei pea jääma ühe kuu lõikesse, vaid võib kanduda järgmisse perioodi. Maksuhalduri järeldused ja motivatsioon peavad tuginema seadusele ja olema viitega konkreetsetele paragrahvidele. Maksuhalduri järeldustest tulenevalt peab ettevõte alati arveldusarvelt väljavõetud sularaha summalt maksma tulumaksu.
  5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning motiveeritud, mistõttu puudub igasugune alus nende tühistamiseks. Kaebaja seisukoht, et haldusmenetluse oleks pidanud algatama menetlusosalise teavitamisega, on ebaõige. HMS § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesoleval juhul on selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 e-kiri, millega maksuhaldur soovis saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta. Nimetatud kuupäevast oli alustatud kontrolli ka tulumaksu osas. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. 2) Puudub vaidlus selles, et kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760 eurot ega esitanud maksumenetluses dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada välja võetud raha kasu- 3
(7)3-12-1569 tamine ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad, pidi maksuhaldur TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel määrama ettevõtlusega mitteseotud kulult tasumisele tulumaksu.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 1) Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet ega tõendit maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks. Kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760 eurot, esitamata raamatupidamise algdokumente, mis võimaldaks anda hinnangut välja võetud raha kasutamise kohta kaebaja ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad, on maksuhaldur igati õigustatult asunud TuMS § 51 lg 2 p-st 3 lähtudes seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks. 2) Õige ei ole kaebaja väide, et menetlus jäi nõuetekohaselt alustamata. HMS § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesoleval juhul on selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 e-kiri, millega maksuhaldur soovis saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta. 3) MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. MKS § 75 kohaselt on maksuhalduril kohustus teavitada isikut revisjonist ja selle ulatusest korraldusega. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. Sellist kohustust ei tulene HMS-st ega ka MKS-st ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja. Alustades üksikjuhtumi kontrolli (või ka revisjoni) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse suhtes, ja leides asja uurides, et deklareerimata on jäetud tulumaks, on maksuhalduril kohustus MKS § 10 lg 2 p-st 1 tulenevalt uurida ka tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Novaelement Metall OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Kohus on ebaõigesti leidnud, et üksikjuhtumise kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest maksukohustuslast teavitama. Kohtu seisukoht on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega ja HMS § 35 lg-ga
  3. HMS § 35 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et haldusorgan teatab menetlusosalisele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlusest teavitamine on üks põhilisi hea halduse tunnuseid, millega tagatakse isiku põhiseaduslikke menetlusõigusi. 2) Üksikjuhtumi kontrolli alustati maksuhalduri haldusaktiga 2011 novembri käibemaksu deklareerimise õigsuse osas. Üksikjuhtumi kontroll hõlmab vaid ühte konkreetselt piiritletud asjaolu, maksu või perioodi. Kuna maksuhalduril puudus õigus nõuda maksukohustuslastelt menetlusväliseid dokumente, kaebaja nõutud dokumente ei esitanud. 3) Vale ja vastuolus HMS § 35 lg-ga 2 on kohtu seisukoht, et menetlust alustati esimese menetlustoiminguga - e-kirja saatmisega 13.02.
  4. Maksuhaldur küsis allkirjastamata ekirjaga teavet 2011 novembrikuu käibemaksu deklareerimise ja õigsuse kontrolli suhtes alga4
(7)3-12-1569 tatud maksumenetluse raames, mitte ei algatanud eraldi menetlust ega isegi ei viidanud eraldi menetlusele. 4) Kohus on rikkunud

§ 165lg 1 p 4.

Kohus on leidnud, et üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast, sellist kohustust ei tulene HMS-st ega ka MKS-st ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja. Tegelikult on kaebaja esitanud oma õiguslikud põhjendused nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses, viidates ka asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Kohus oleks

§ 158lg-st 1 tulenevalt pidanud ise leidma kohaldamisele kuuluvad õigusaktid.

  1. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse koos vaideotsusega kahel alusel - maksumenetluses on rikutud menetlusnorme (dokumentide nõudmine väljaspool menetlust ja seaduses ettenähtud nõudeid järgimata jättes) ning maksuotsus on põhjendamata (tõendamata raha kasutamine ettevõtluse väliselt). Apellatsioonimenetluses on kaebaja keskendunud menetlusnormide rikkumisele maksuotsuse tühistamise alusena, jättes vaidlustamata halduskohtu seisukoha, et tõendamiskoormus raha ettevõtluses kasutamise kohta oli maksukohustuslasele MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud ning kuna kaebaja polnud esitanud ühtegi väidet ega tõendit maksuhalduri järelduse kummutamiseks, on kaebaja see väide tõendamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga tõendamiskoormuse lasumise kohta kaebajal ning kuna kaebaja pole kohtumenetluses tõendanud väljavõetud sularaha kasutamist ettevõtluses, pole kaebaja tõendanud, et maksusumma määrati valesti.
  3. Menetlusnormi rikkumised on HMS §-st 58 tulenevalt haldusakti tühistamise aluseks üksnes siis, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Seega kontrollib ringkonnakohus esiteks, kas maksuhaldur on kaebaja suhtes maksumenetlust läbi viies rikkunud menetlusnorme. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et maksuhaldur peab menetluse algatama haldusaktiga ja teavitama menetluse algatamisest menetlusosalist. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamisel ette haldusakti andmist. HMS § 35 lg 1 reguleerib, millega lugeda haldusmenetlus alanuks. HMS § 35 lg 1 p-st 3 selgub, et haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlus algab menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu tegemisega. HMS § 35 lg 2 kohaselt on haldusorgan kohustatud menetlusosalist alanud menetlusest teavitama üksnes juhul, kui teise isiku poolt haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitatud taotluse lahendamine võib puudutada antud menetlusosalise õigusi, mistõttu on vajalik tema kaasamine menetlusse. Käesoleval juhul ei pidanud kaebajat seega eraldi menetlusse alustamisest teavitama. Mis puudutab kaebaja poolt viidatud hea halduse põhimõtet, siis ei saanud teavitamata jätmine rikkuda ka seda põhimõtet, kuna kaebajale teatavaks saanud menetlustoimingust (tõendite nõudmine) nähtus talle ka algatatud menetluse eesmärk.
  4. Maksuhalduri õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- ja kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente tuleneb MKS § 59 lg-st
  5. Maksuhaldur valib kontrollitavad isikud ja vastavad perioodid välja kaalutlusõiguse alusel ega pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama. Sellise järelduse saab teha MKS § 75 lg 3 toodud revisjoni algatamise korralduse sisule esitatud nõudeid jälgides. Erinevalt üksikjuhtumi kontrolli alustamisest tuleb revisjoni algatamisest teatamiseks anda korraldus ning kui ka selle maksumaksjat koormavama menetlusliigi läbiviimist ei pea maksuhaldur maksukohustuslasele põhjendama, on ilmne, et maksumaksjat vähem koormava üksikjuhtumi kontrolli 5

(7)3-12-1569 objekti valiku põhjendamist seadusandja samuti ette ei näe. Kuna maksuhaldur ei pea menetluse algatamiseks andma haldusakti, samuti pole menetluse algus seotud maksukohustuslase teavitamisega menetlusest, võib maksuhaldur algselt määratud kontrolliperioodi või kontrolliobjekti laiendada ka tõendite kogumise menetluse käigus, nõudes vastavate tõendite esitamist. Arvestades seda, et menetlus algab esimese menetlustoiminguga, ongi tõendite või teabe nõudmisega vastava kontrolliobjekti või -perioodi suhtes menetlus alanud.
  1. Tõendite kogumine üksikjuhtumi kontrolli käigus on MKS §-des 60-72 üsna üksikasjalikult reguleeritud. MKS § 60 lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet, kohustades vajaduse korral maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse, ning vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. MKS § 62 annab maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta dokumentide esitamist. Tulenevalt MKS § 62 lg-st 4 ei pea dokumentide nõue olema antud kirjaliku korralduse näol muidu, kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule, adressaat kutsutakse dokumentide üleandmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, maksukohustuslane pole varasemat nõuet täitnud või muudel maksuhalduri poolt vajalikuks peetavatel juhtudel.
  2. Kaebajale 13.02.2012 saadetud e-kirjast nähtub, et kaebaja ei pidanud ilmuma dokumentide esitamiseks maksuhalduri juurde, dokumendid paluti saata e-kirjaga (tl 68). E-kirjas esitatud nõue oli selge ning dokumentide seotus maksude tasumise õigsuse kontrolliga arusaadav. Seega oli tegemist maksuhalduri õiguspärase toiminguga. Kaebaja kinnitas oma vastuses maksuhaldurile, et kõik kulutused on tehtud seoses ettevõtlusega, kuid dokumente ei esitanud. Seega oleks maksuhaldur korduva dokumendinõude pidanud MKS § 62 lg 4 p 3 kohaselt vormistama kirjaliku korraldusega. Kohtule ei ole esitatud maksuhalduri ja maksukohustuslase vahelist edaspidist kirjavahetust, kuid kontrollaktist selgub, et maksuhaldur on ka hiljem korduvalt nõudnud vastavate dokumentide, sh kassakonto esitamist, samas korraldust dokumentide esitamiseks andnud pole. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et maksukohustuslane on veel 20.03.2012 e-kirjaga keeldunud dokumentide esitamisest, märkides, et kontrollitaval perioodil sularahatehingud puudusid (tl 58). Kuigi maksuhaldur on järjepidevalt nii kontrollakti, maksuotsuse kui ka vaideotsuse sissejuhatuses nimetanud kontrolliobjektiks kaebaja 2011 novembrikuu käibemaksu arvestuse, deklareerimise ja tasumise, on ilmselt tegemist ebatäpsusega, sest kõigis neis dokumentides on eraldi käsitletud tulumaksu määramise faktilist ja õiguslikku alust ning märgitud, et maksukohustuslane pole täiendavaid dokumente esitanud.
  3. Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur rikkunud MKS § 62 lg 4 p 3 nõuet ning hinnata tuleb, kas selle nõude rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud. Kirjaliku korralduse nõue on seadusesse lisatud ilmselt seetõttu, et maksuhaldur formuleeriks nõude selgelt ja konkreetselt, näidates ära selle õigusliku ja faktilise aluse ning maksukohustuslasel oleks võimalus vaidlustada ebaproportsionaalselt koormavaid kohustusi. Käesoleval juhul esitati kaebajale dokumendinõuded kirjalikult, tegemist oli küll e-kirjadega, kuid juba 13.02.2012 e-kirjas oli näidatud, milliseid dokumente ja milliste asjaolude kontrollimiseks nõutakse. Kaebaja on keeldunud dokumentide esitamisest kas kaudselt, kinnitades, et äriühing pole teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, ja vihjates, et väljavõetud sularaha võidi kasutada ettevõtluses ka hiljem, või otsesõnu, leides, et kassakonto näol ei ole tegemist asjakohase dokumendiga. Kaebaja vastustest nähtub, et kaebajale oli dokumentide esitamise nõue arusaadav, kuid ta soovis selle täitmisest kõrvale hiilida. Nii nähtub ka kontrollaktile 6
(7)3-12-1569 esitatud vastuväitest, et kaebaja ei soovi avaldada, milleks ta raha kulutas, ja väidab endiselt, et maksuhalduril pole õigust dokumente nõuda. MKS § 64 annab maksukohustuslasele õiguse teatud juhtudel keelduda teabe ja dokumentide esitamisest. Selliseid asjaolusid kaebaja avaldanud ei ole. Väide, et maksuhalduril pole õigust maksustamisega seotud dokumente nõuda, on ebaõige ja otseses vastuolus MKS § 59 lg-ga 2, nagu käesoleva kohtuotsuse p-s 16 juba selgitatud. Seega poleks kaebaja kohtukaebus dokumentide nõudmise korralduse peale edukas olnud. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et vormiveaga dokumendinõue ei mõjutanud asja otsustamist. 20. Seega on halduskohtu otsus lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. 21.

§ 108lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on taotlenud nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus 69,86 euro riigilõivu hüvitamist (kokku 139,72 eurot). Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel maksuhalduri enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.