KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2979 Haldusasi J.R.e kaebus Kaitseväe Luurepataljoni ülema 31.10.2011 käskkirja nr 235P tühistamise nõudes. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt nõusolekul. RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata J.R.e kaebus.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK üleminek kirjalikule poolte Kaitseväe Luurepataljoni ülema 31.10.2011 käskkirja nr 235P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel karistati nooremleitnant J.R.t teenistusülesannete süülise täitmata jätmise eest ametipalga vähendamisega 25% kolmeks kuuks. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt vastavalt Luurepataljoni 29.08.2011 tunniplaanile pidi Luurepataljoni allüksus toetama tagalat kella 09.00-st kuni lõunani kahuriklassi tühjendamisel, milles osales kogu teenistuses olev allüksuse koosseis, sh selle ülem. Ainsana ei ilmunud ülesannet täitma nooremleitnant J.R.. Käskkirjas märgitakse, et J.R. ei täitnud tema ülema poolt antud käsku 30.08.2011 kella 09.00-st kuni 12.00-ni, mil allüksuse kogu ülejäänud koosseis toetas tagalat vastavalt tunniplaanile. Samas ei ole J.R. ka selgitanud, mida ta tegi samal ajal, kui kogu ülejäänud allüksus osales kahuriklassi tühjendamisel. Käskkirjas väidetakse, et nooremleitnant J.R. on mõjuva põhjuseta süüliselt jätnud täitmata oma ülema kapten Marek Leineri teenistusalase käsu. Kaebuse esitaja väidab, et kuna ta ei olnud eelviidatud tunniplaaniga tutvunud ja selleks puudus ka piisav aeg (ette heidetakse 30.08.2011 hommikust tegevust), siis ei olnud tema tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu, st kaebajal puudus tahtlus Luurepataljoni ülema käsu mittetäitmiseks, isegi kui tunniplaani käsitleda käsuna. Samuti kaebaja väitel kapten M. Leineri poolt antud käsu näol oli tegemist alandava käsuga. Lisaks väidab kaebaja, et temale ei tutvustatud Marek Leineri tema vahetuks ülemaks nimetamise käskkirja. Kaebaja märgib, et haldusmenetluse põhimõtete järgi tuleb isikut mõjutavat haldusakti temale tutvustada ning kaebaja arvates nimetatud käskkirja näol on tegemist haldusaktiga, mis annaks käsuõiguse J.R.e suhtes, millega viimasel on õigus tutvuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID 1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale ei olnud tutvustatud Marek Leineri tema vahetuks ülemaks nimetamise käskkirja. Luurepataljoni esindaja on menetluses selgitanud, et Luurepataljonis ei tutvustata ülemate ametisse määramist, kuna see on riigisaladus ja alluvatel puudub teadmisvajadus. Haldusmenetluse põhimõtete järgi tuleb isikut mõjutavat haldusakti temale tutvustada. Kaebaja arvates praegu on tegemist haldusaktiga, mis annaks käsuõiguse J.R.e suhtes ja vaidlustatavast käskkirjast nähtub, et selle põhjal on lausa distsiplinaarkaristus määratud. J.R.el oli Luurepataljoni teenistujana olemas juurdepääs riigisaladusele ja teadmisvajadus üksuse piires. Kaebuse esitaja märgib, et 2012 maikuus tutvustati talle siiski tema toonase vahetu ülema Meelis Petersoni ametikohale nimetamise käskkirja. 2.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et pole tuvastatud, millal ja kas J.R. tutvus Postipoisis Luurepataljoni ülema kinnitatud tunniplaaniga. Luurepataljon ja Kaitsevägi on käesolevas asjas pidevalt muutnud positsioone küsimuses, et kes andis ja mis õiguslikul alusel käsu J.R.ele. Vaidemenetluses esitati uus positsioon, et käsku ei andnud mitte M. Leiner, vaid hoopis Luurepataljoni ülem, kui kinnitas tunniplaani 29.08.
- Selle kohta tuleb märkida, et Luurepataljon pole seniajani suutnud vastata, mis kell see tunniplaan 29.08.2012 Postipoisis edastati ning mis kuupäev ja kell kaebaja sellega tutvus. Kaebaja arvates ei ole asjakohane viide, et teenistuja peab kogu tööpäeva olema Postipoisi süsteemis. Kuna kaebaja ei olnud sellise tunniplaaniga tutvunud ja selleks puudus ka piisav aeg (ette heidetakse 30.08.
- hommikust tegevust), siis ei olnud J.R.e tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu (puudus tahtlus Luurepataljoni ülema käsu mittetäitmiseks, isegi kui tunniplaani käsitleda käsuna). 2 3.Halduskohtumenetluses saab hinnata vaidlustatavat käskkirja, mitte sinna menetluse käigus lisada juurde uusi aluseid. Esialgses käskkirjas Luurepataljoni ülema 31.10.2011 käskkirjas nr 235-p ja teenistusliku juurdluse kokkuvõttes ei ole viidatud, et tegemist olnuks Luurepataljoni ülema poolt antud käsuga. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ning vaidlustatav Luurepataljoni ülema 31.10.2011 käskkiri nr 235-p tühistada. Samuti taotleb kaebaja menetluskulude, milleks on riigilõiv, vastustajalt väljamõistmist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Kaebaja leiab, et temale tuleb tutvustada allkirja vastu tema ülema Leiner´i ametikohale määramise käskkirja. 1.1 Käesolevas asjas on üheselt tõendatud, et kaebaja ei täitnud 30.08.2011 oma ülema Leiner´i käsku toetada tagalat kahuriklassi tühjendamisel. Selle üle pooled ka ei vaidle. 1.2 Samuti puudub antud asjas vaidlus selles, et kaebaja ei teadnud, kes on tema uus ülem. 07.06.2012 toimunud kohtuistungil märgib kaebaja, et „/…/minu positsioon on selline, et ma olen küsinud, kes on Leiner minule, siis seda öeldakse mulle suuliselt […] juriidiliselt ma ei teadnud, et Leiner oli minu vahetu ülem […] miks mulle ei saa seda käskkirja tutvustada/…/ (vt 07.06.2012 istungiprotokoll R. selgitus, lk 1, lk 5). 13.09.2012 toimunud kohtuistungil kinnitab Peterson eelviidatud kaebaja väidet, et ülema tutvustamine toimus kaebajale suuliselt. 13.09.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvad järgmised Peterson´i selgitused: „[…] võtsin oma allüksuse kokku ja andsin neile ametlikult teada, et alates esmaspäevast alustab selle grupi ülemana Leiner […] R. oli seal kohal/…/“ (istungiprotokoll Petersoni selgitus lk 3 istungiprotokoll). Uue ülema tutvustamisel üksusele, sh kaebajale, viibis seal ka Leiner ise (vt 13.09.2012 istungi protokoll Leineri selgitus, lk 7). Seega on eeltoodud tunnistajate ja kaebaja enda ütlustega tõendatud, et kaebaja teadis, et tema uus ülem on Leiner. Kuid sellele vaatamata leiab kaebaja, et temale tuleb tutvustada allkirja vastu Leiner´i ametikohale määramise käskkirja. 1.2.1 Vastustaja on seisukohal, et ükski seadus ja selle alusel antud madalam õigusakt ei näe ette kohustust tutvustada alluvale allkirja vastu tema ülema ametikohale määramise käskkirja. 12.2 Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaolu, et kaebaja ülema ametikohale määramise käskkiri on riigisaladus vastavalt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord § 5 lg 8 p-le
- Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõtte kohaselt tutvustatakse salajasi ametikohale määramise käskkirju võimalikult piiratud isikute ringile (reeglina ainult isikule) vastavalt teadmisvajadusele. Antud juhul puudus kaebajal teadmisvajadus tutvuda tema ülema ametikohale määramise käskkirjaga. Kaebajale anti teada suuliselt, kes on tema uus ülem. Sellega oli käsuahel kaebajal selge. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja täitis kõik viis kuud Leiner´i teenistusalaseid käske korrektselt (Leiner määrati ametikohale alates 07.03.2011). Seega jääb vastustajale arusaamatuks, miks kaebaja täitis kõik need viis kuud oma ülema Leiner´i teenistusalaseid käske korrektselt, kui ta ei olnud tutvunud allkirja vastu uue ülema Leiner´i ametikohale määramise käskkirjaga. 1.2.3 Ülemate roteerimiste korral tutvustatakse uusi ülemaid alluvatele suuliselt. Selline ülemate tutvustamise viis alluvatele ei ole tavapärane praktika ainult Luurepataljonis, vaid kogu Kaitseväes. Ka tunnistajate Peterson´i ja Leiner´i ütlustest nähtub, et suuliselt ülema tutvustamine alluvatele nt koosolekutel või rivi ees on tavapärane praktika Kaitseväes ning alluvatele ei tutvustata allkirja vastu ülemate ametikohale määramise käskkirju (13.09.2012 istungi protokoll Petersoni selgitus, lk 4 ; Leineri selgitus, lk 9). Siinkohal vastustaja täpsustab veel, et erinevalt Luurepataljonist ei ole teiste Kaitseväe struktuuriüksuste ametikohad riigisaladus. Seepärast on teistes Kaitseväe struktuuriüksustes ametikohtadele määramise käskkirjad küll leitavad Kaitseväe dokumendihaldussüsteemist Postipoiss, kuid neid ei tutvustata 3 personaalselt allkirja vastu. Seega on tavapärane praktika, et alluvad saavad suuliselt teada, kes on nende uus ülem. Kui pidada silmas Kaitseväes toimuvaid pidevaid roteerimisi ja personalirohkust, ei ole võimalik ega mõistlik hakata tutvustama alluvatele allkirja vastu nende ülemate ametikohale määramise käskkirju. Sellise protseduuri sisseviimine suurendaks oluliselt halduskoormust ning eeldaks lausa eraldi osakonna loomist, mis oleks aga ebaotstarbekas riigi raha kasutamine. 1.2.
- Tulenevalt Kaitseväe korralduse seaduse § 29 lg-st 7 ja Kaitseväe sisemäärustiku p-st 4, p 6 ap-st 3 on kaebaja kohustatud täitma käsku. Seega asjaolu, et kaebajale ei tutvustatud Leiner´i ametikohale määramise käskkirja, ei vabasta teda seadusest tulenevat kohustusest - täita ülema käsku.
- Kaebaja väidab, et Leiner´i poolt antud käsu näol on tegemist alandava käsuga. 2.
- Vastustaja hinnangul kaebajale antud käsk toetada tagalat on seaduslik Kaitseväe korralduse seaduse § 29 mõistes (vt Luurepataljoni käskkirja nr 235P p 2.3) ning ei ole alandava iseloomuga. 13.09.2012 toimunud kohtuistungil rõhutas Peterson, et ülema käsk on täitmiseks, mida ei saa kahtluse alla seada, vastasel juhul lahinguväljal võivad asjad käest ära minna. Leiner´i poolt antud käsu näol oli tegemist ühekordse teenistuslikul eesmärgil antud käsuga, mille täitmine kestis vaid mõned tunnid. Ruumi tühjendati allüksuse tarbeks, kuhu kuulus ka kaebaja. Käsk oleks võinud olla alandav, kui näiteks Leiner oleks kaasanud kaebaja isiklikul eesmärgil ruumide tühjendamiseks. Lisaks märgib vastustaja, et ka kaebaja ülem Leiner ise osales ruumi tühjendamisel.
- Vaidluse käigus taotles kaebaja, et temale selgitataks, mis kell ja kuupäev ta tutvus tunniplaaniga. 3.1 Kaebaja enda selgitustest distsiplinaarmenetluse ajal saab järeldada, et ta oli teadlik tunniplaanist ning käsu täitmise vajadusest. Siiski pidas kaebaja käsu täitmise asemel esmaseks prioriteediks väljaõpet ning relvade lahtipakkimist ja nende korrasoleku kontrolli (vt Luurepataljoni ülema käskkirja nr 235P lk 2). 3.2 Tunniplaani registreerimine ja selle edastamine tööülesandena kaebajale 29.08.2011 on tõendatud (Postipoisi logiväljavõte). Luurepataljoni ülema 28.12.2007 käskkirja nr 34 kohaselt on Luurepataljoni kaadrikaitseväelane kohustatud tutvuma dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu edastavate tööülesannetega. Seega oli kaebajal Luurepataljonis teeniva kaadrikaitseväelasena kohustus tutvuda Postipoisis temale tööülesandena edastatud tunniplaaniga ning osaleda tagala toetamisel ettenähtud ajal ja kohas. Nii halduskohus (23.11.2012 kohtumäärus) kui ka vastustaja (27.04.2012 seisukoht) on selgitanud kaebajale, et tunniplaaniga tutvumise kuupäev ja konkreetne kellaaeg ei ole niivõrd määrava tähtsusega asjaolu, kui hinnata kõiki asjaolusid kogumis. Kaebajal oli võimalus tutvuda Postipoisis edastatud tunniplaaniga ka 30.08.2012 tööpäeva alguses. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja ei pidanud täitma ülema käsku või temale oli varasemalt antud luba tulla 30.08.2011 tööle hiljem (vt 13.09.2012 istungi protokoll, Leiner´i selgitused, lk 8). Tööülesannet sisaldav tunniplaan edastati kaebajale e-kirjaga tema ülema Leiner´i poolt juba 26.08.
- Samal päeval nädala kokkuvõtet tehes ning 29.08.2011 planeerimisnõupidamisel tutvustas Leiner tunniplaani kogu allüksusele, sh kaebajale. Lisaks eelnevale kirjeldab 13.09.2012 toimunud kohtuistungil Leiner tunniplaani tutvumisega seotud asjaolusid järgmiselt: „[…] tutvustasin teenistuskohas kogu allüksusele, sh kaebajale, järgmise nädala plaane, mis oli kinnitatud pataljoniülema poolt. See oli allüksuse rutiin […] kordasin üle nädalaplaani ja sealt tulenevad ülesanded terveks nädalaks, sh teisipäevaks. Kahuriklassi tühjendamine oli teisipäeval. Ma ütlesin, mis ülesanded tuleb täita teisipäeval. Protseduur oli selline, et mul oli nädalaplaan lehe peal ees ja ma lugesin ette kõik päeva, mida peab tegema nädala lõikes/…/.“ Luurepataljoni ülema poolt 29.08.2011 kinnitatud allüksuse tunniplaanis määratud tegevused on täitmiseks kui ülema kirjalik käsk. Kinnitatud tunniplaan kordas ja kinnitas juba varasemalt Leiner´i poolt antud käsku osaleda tagala toetamisel. 4 Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja, et Luurepataljoni ülema 31.10.2011 käskkiri nr 235P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas haldusasjas vaidlust ei ole selle üle, et nooremleitnant J.R. ei täitnud 30.08.2011 oma ülema Marek Leineri käsku toetada tagalat kahuriklassi tühjendamisel. Vaidlust ei ole ka selles, et kogu Luurepataljoni allüksuse koosseis, sh üksuse ülem M. Leiner, osalesid kahuriklassi tühjendamisel 30.08.2011 ajavahemikus 09.00 kuni 12.
- Vastavalt uksekaardi väljavõttele J.R. saabus 30.08.2011 Järvemetsa territooriumile kell 12.
- Kaebuse esitaja väidab, et ei teadnud, kes on tema uus ülem. Kohus selle väitega ei nõustu. Asjas kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et kaebaja oli teadlik, kes on tema vahetu ülemus. Kaebajale anti teada suuliselt, kes on tema uus ülem ning sellega oli käsuahel kaebajale selge, mida kinnitab ka asjaolu, et J.R. täitis 5 kuud M. Leineri teenistusalaseid käske neid vaidlustamata (M. Leiner määrati ametikohale alates 07.03.2011). Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) §-st 29 lg 7 ning Kaitseväe sisemäärustiku (KSM) p-st 4 ja p-st 6 alap-st 3 tulenevalt on J.R. kohustatud alluma ülema käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma. Kohtu hinnangul kaebajale antud käsk toetada tagalat, mis seisnes kahuriklassi tühjendamises, oli seaduslik Kaitseväe korralduse seaduse § 29 mõistes ning ei olnud alandava iseloomuga. Kahuriklassi tühjendamisest võttis osa ka allüksuse ülem M. Leiner. Kogu allüksus, v.a kaebaja, täitis käsku ning kellelegi peale J.R.e ei tundunud see alandavana, vastupidist kinnitavad tõendid asjas puuduvad. Samuti kohtu arvates ei olnud tegemist tühise käsuga KKS § 33 mõistes. Haldusasjas on leidnud tõendamist, et kogu allüksusele, kelle hulgas oli ka J.R., tutvustati uut allüksuse ülemat M. Leinerit (grupi ülem). Seega kaebaja teadis, et tema uus ülem on M. Leiner. Samas leiab kaebaja, et temale pidi tutvustama M. Leineri ametikohale määramise käskkirja allkirja vastu. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et seadus ega muud alamalseisvad õigusaktid ei näe ette kohustust tutvustada alluvale allkirja vastu tema ülema ametikohale määramise käskkirja. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja ülema ametikohale määramise käskkiri on riigisaladus vastavalt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord §-le 5 lg 8 p
- Vastustaja selgitas kohtule, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt tutvustatakse salajasi ametikohale määramise käskkirju võimalikult piiratud isikute ringile (reeglina ainult isikule) vastavalt teadmisvajadusele. Kohus nõustub vastustaja väitega, et käesoleval juhul puudus kaebajal teadmisvajadus tutvuda tema ülema ametikohale määramise käskkirjaga. Vastustaja kinnitusel ülemate suulises vormis tutvustamine alluvatele on tavapärane praktika Kaitseväes, sh Luurepataljonis, mida kinnitasid kohtus vande all üle kuulatud tunnistajad M. Peterson (kaebaja endine ülem) ja M. Leiner (grupi ülem), kelle ütlustest nähtub, et suuliselt ülema tutvustamine alluvatele koosolekutel või rivi ees on tavapärane praktika Kaitseväes ning alluvatele ei tutvustata allkirja vastu ülemate ametikohale määramise käskkirju. Vastustaja täpsustas, et erinevalt Luurepataljonist ei ole teiste Kaitseväe struktuuriüksuste ametikohad riigisaladus, mistõttu on teistes Kaitseväe struktuuriüksustes 5 ametikohtadele määramise käskkirjad leitavad Kaitseväe dokumendihaldussüsteemist Postipoiss. Tunnistaja M. Petersoni ütluste kohaselt grupiülema ametikoht on salajane ning grupiülem otseselt allub Luurepataljoni ülemale, tunnistaja täpsustas, et pataljoniülema ametikoht ei ole salajane, kuid grupiülema ametikoht on salajane. Kohtu hinnangul kaebaja oli teadlik tunniplaanist ning käsu täitmise vajadusest. 29.08.2011 edastati kaebajale tööülesandena registreeritud tunniplaan (Postipoisi logiväljavõte). Luurepataljoni ülema 28.12.2007 käskkirja nr 34 kohaselt on Luurepataljoni kaadrikaitseväelane kohustatud tutvuma dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu edastavate tööülesannetega. Seega leiab kohus, et kaebuse esitajal oli Luurepataljonis teeniva kaadrikaitseväelasena kohustus tutvuda Postipoisis temale tööülesandena edastatud tunniplaaniga ning osaleda tagala toetamisel ettenähtud ajal ja kohas. Lisaks sellele kaebajal oli võimalus tutvuda Postipoisis edastatud tunniplaaniga ka 30.08.2012 tööpäeva alguses. Menetletavas asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja ei pidanud täitma ülema käsku või temale oli varasemalt antud luba tulla 30.08.2011 tööle hiljem, mida kinnitavad M. Leineri kohtule antud ütlused. Tunnistaja M. Leiner kinnitas kohtus, et 30.08.2011 J.R. ilmus välja ca kell 15.40, öeldes, et tegi sporti. Tunnistaja ütluste kohaselt sportimise aeg tuleb ülemaga kooskõlastada, kuid kui kaitseväelasele muid ülesandeid ei ole määratud ning isik on kättesaadav, siis ei pea sportimist kooskõlastama. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kuna J.R.ele oli ülesanne määratud, siis oli vaja sportimist ülemaga kooskõlastada, mida J.R. ei teinud. Tunnistaja M. Leiner tõi näiteks, et ka vanemveebel R. S., kes sai eelnevalt temalt loa tulla tööle hiljem, oli kahuriklassi tühjendamise ajal kohal ning vedas koos M. Leineriga kaste. Tööülesannet sisaldav tunniplaan edastati kaebajale e-kirjaga tema ülema M. Leineri poolt juba 26.08.2011 ning samal päeval nädala kokkuvõtet tehes, samuti 29.08.2011 toimunud planeerimisnõupidamisel, mil M. Leiner tutvustas tunniplaani kogu allüksusele, sh J.R.ele, ning ütles, milliseid ülesandeid tuleb täita. Vastustaja selgitas kohtule, et Luurepataljoni ülema poolt 29.08.2011 kinnitatud allüksuse tunniplaanis määratud tegevused on täitmiseks kohustuslikud kui ülema kirjalik käsk ning kinnitatud tunniplaan kordas ja kinnitas juba varasemalt M. Leineri poolt antud käsku osaleda tagala toetamisel, mis seisnes kahuriklassi tühjendamises. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatud käskkiri on oma sisult selge ja arusaadav ning kajastab haldusorgani kaalutlusi isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, sh karistuse valikul. Käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud faktilisi asjaolusid ning selgitatud õiguslikke aspekte. Vastustaja on kohaldanud diskretsiooni õiguspäraselt ning ei ole väljunud selle piiridest. Kohus hindab kaebuse motiivid ebapiisavaks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 6