KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1569 Haldusasi Novaelement Metall O

) § 10 lg-t

1. Üksikjuhtumi kontrolli raames puudub maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt väljaspool haldusaktiga piiritletud konkreetse maksumenetluse käigus maksumenetluse väliseid dokumente ja teavet.
2. Haldustoimingus valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitud eesmärgiga. Maksumenetluses on keelatud rakendada ülemäärast sundi. Maksumenetluse piiridest väljuvate dokumentide nõudmine polnud kohane, vajalik ega proportsionaalne meede seatud eesmärgi suhtes. Selle asemel, et viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältimaks üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse, venitas maksuhaldur pahatahtlikult ja põhjendamatult maksumenetlust ning kõigele lisaks, kulutades maksumaksja raha ja aega, määras ta maksukohustuslasele täiendavalt maksumenetluse piiridest väljuva maksu.
3. Maksuhaldur oleks pidanud uue menetluse alustamiseks tegema korralduse ja toimetama selle maksukohustuslasele kätte. Kuna seda ei tehtud, on maksuhalduri tegevus maksumenetluse välise kontrolli teostamise tõttu alusetu. Ühtlasi on sellest tulenevalt ebaseaduslik ka täiendava maksu määramine. Kuigi menetlustoimingutele ei saa laiendada otseselt HMS §-s 56 haldusaktidele sätestatud nõudeid motiveerimise osas, ei tähenda see siiski seda, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Kuna teatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste efektiivse kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada. Käesoleval juhul seda aga tehtud ei ole. 2
4. Maksukohustuslane ei jätnud pahatahtlikult nõutud kuludokumente esitamata, vaid ei esitanud neid seetõttu, et maksuhaldur laiendas pahatahtlikult maksumenetluse venitamise ja maksukohustuslase raha ja aja kulutamise eesmärgil ebaseaduslikult ja omavoliliselt maksumenetluse piire. Sellest on maksukohustuslane maksuhaldurit korduvalt ka teavitanud ja viidanud seejuures konkreetsetele sätetele.
5. Isegi kui maksuhaldur oleks vastavad nõuded teinud seadust järgides vastavate aktide esitamise teel maksukohustuslasele, jääb arusaamatuks, mille alusel üldse maksuhaldur on määranud täiendavat maksu. Selgusetuks jääb, millest maksuhaldur järeldab, et raha ei kasutatud seoses ettevõtlusega ja millise seaduse alusel on ettevõttel kohustus arveldusarvelt väljavõetud sularaha samal kuul kohe ära kulutada? Vaidlusalused haldusaktid on selles osas motiveerimata, mistõttu lasub maksuhalduril selles osas tõendamiskohustus.
6. Ettevõttel on seadusega antud õigus anda ettevõtlusega seotud vahendite, materjalide jm asjade ostmiseks isikutele majandusraha, mille ära kasutamise kohustus ei pea jääma ühe kuu lõikesse, vaid võib kanduda järgmisse perioodi. Maksuhalduri järeldused ja motivatsioon peavad tuginema seadusele ja olema viitega konkreetsetele paragrahvidele. Kuna haldusaktides ei ole seda välja toodud, on neid võimatu kontrollida ja jääb selgusetuks, millise seaduse ja paragrahvi alusel on maksuhalduri arvates ettevõttel keelatud majandada sularahaga ja kohustus sularaha realiseerida ühe kuu lõikes. Samuti tulenevalt maksuhalduri järeldustest ja hinnangutest on keelatud ettevõttel üldse oma arveldusarvelt võtta sularaha välja ilma selle pealt tulumaksu maksmata, sõltumata sellest, milleks sularaha üldse kasutama hakatakse. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja haldusaktid vaidlustatud osas tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ja motiveeritud, mistõttu puudub igasugune alus nende tühistamiseks. Kaebaja seisukoht, et haldusmenetlust oleks pidanud algatama menetlusosalise teavitamisega, on ebaõige. HMS § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesoleval juhul on vastustaja hinnangul selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 ekiri, millega maksuhaldur soovis saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta. Nimetatud kuupäevast oli alustatud kontrolli ka tulumaksu osas. Seega ei saa nõustuda väitega, et maksuhaldur oleks kuidagi väljunud maksumenetluse piiridest. 14.

§ 59

lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks.

§ 75

kohaselt on maksuhalduril kohustus teavitada isikut revisjonist ja selle ulatusest korraldusega. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. Sellist kohustust ei tulene HMS-ist ega ka

-ist ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja. 15.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Seega, kui maksuhaldur näiteks sisendkäibemaksu kontrollimisel tuvastab, et tulumaksu arvestamise ja tasumise osas on küsitavusi ning ebaselgust, siis on maksuhalduri kohustuseks uurida asjaolusid ka tulumaksu osas ning vajadusel määrata tasumisele kuuluv maksusumma.

1. Kaebaja väited nagu oleks tulumaksu määramine jäänud motiveerimata, on ebaõiged. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760 eurot. Ühtlasi puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole esitanud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et 3 välja võetud raha on kasutatud ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad, on maksuhaldur igati õigustatult lähtudes tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-st 3 asunud seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
3. Kohtu hinnangul on kaebajale tehtud maksuotsus seaduslik ja põhjendatud. Maksukorralduse seaduse (

) § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet ega tõendit maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks. Kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760 eurot, esitamata raamatupidamise algdokumente, mis võimaldaks anda hinnangut välja võetud raha on kasutamise kohta kaebaja ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad, on maksuhaldur igati õigustatult lähtudes tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-st 3 asunud seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga ja määranud sellelt õiguspäraselt tasumisele tulumaksu. Maksuotsuses on põhjaliult analüüsitud ka sisendkäibemaksu arvestuse korrigeerimise põhjusi. 19. Õige ei ole kaebaja väide, et menetlus jäi nõuetekohaselt alustamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 e-kiri, millega maksuhaldur soovis saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta. 20.

§ 59

lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks.

§ 75

kohaselt on maksuhalduril kohustus teavitada isikut revisjonist ja selle ulatusest korraldusega. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. Sellist kohustust ei tulene HMS-ist ega ka

-ist ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja. 21. Alustades üksikjuhtumi kontrolli (või ka revisjoni) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse suhtes, ja leides asja uurides, et deklareerimata on jäetud tulumaks, on maksuhalduril kohustus

§ 10

lg 2 p 1 tulenevalt uurida ka tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4