← Eesti

2-13-24609/1

Obsah (6)§ 48§ 221§ 2§ 182§ 38§ 217

2-13-24609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 07.juunil 2013 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-24609 Tsiviilasi Menetlustoiming T. J. avaldus täitem

§ 48

p 4 alusel tunnistatud lubamatuks ning see on võimalik üksnes

§ 221

lg 1 nimetatud hagi rahuldamise teel.

§ 2

lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Lisaks on võlgnikul õigus kaevata täituri otsuste ja tegevuse peale

§-des 217 ja 218 sätestatud korras. Nii võib võlgnik kaevata nt täitekulude temalt väljamõistmise peale

§ 182

lg 2 või

§ 38lg 2 alusel.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 p 16 leidnud, et

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, so täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindmaine ja arestimine, müümine jms) tegemisel.

§ 217

alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Kuigi antud juhul on T. J. ebaõigesti esitanud kohtule avalduse, mitte aga täitemenetluse seadustiku (

) § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja esitatud avaldus on puudustega (sh tasumata riigilõiv), ei ole otstarbekas kohtul teha määrust puuduste kõrvaldamiseks, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. 4. Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 (redaktsioon alates 05.04.2011) on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 2

(3)VÕSRS § 9 lg 4 teine lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget
  1. Kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli TsÜS § 157 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg 30 aastat. Kuna enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks käesoleval juhul varem kui praegu kehtivas TsÜS § 157 lg 1 nimetatud aegumistähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on täitedokumentide väljaandmisest möödunud vähem kui 10 aastat. Seega ei ole avaldaja vastu esitatud nõue täitemenetluses aegunud ning avaldajal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus määruse jõustumisel avalduse koos lisadega avaldajale.
  2. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.