3-12-2586/57

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2586 Otsuse kuupäev 30.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 29.11.

1. a käskkirja nr 6-2/1834 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.05.2013; 09.05.2013 Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 01.07.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vangla 29.11.
6. a käskkirjaga nr 6-2/1834 tunnistati kinnipeetav Nikolai Lebedev süüdi Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 rikkumises ning teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt kasutas N. Lebedev 02.11.
7. a kella 22:15 ajal vanglateenistujaga suhtlemisel ähvardavat väljendit. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ähvardavaid väljendeid. Nikolai Lebedev esitas 03.12.
8. a Tartu Vanglale vaide, milles taotles eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tema ei ole süüks arvatud tegu toime pannud ning distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud menetlusnorme. Tartu Vangla 10.12.
9. a vaideotsusega nr 1-11/494-1 jäeti Nikolai Lebedevi vaie täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on menetluse käigus kogutud tõenditega tõendatud N. Lebedevi poolt süüks arvatud teo toimepanemine ning menetluse käigus uurimispõhimõtteid rikutud ei ole, mistõttu puudub ka alus vaide rahuldamiseks. 12.12.
10. a saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 29.11.
11. a käskkirja nr 6-2/1834 tühistamise nõudes. Tartu Halduskohtu 19.12.
12. a kohtumäärusega võeti N. Lebedevi kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
13. Kaebuse kohaselt oli N. Lebedevi suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus seetõttu, et ta olevat väidetavalt 02.11.
14. a ähvardanud Tartu Vangla meedikut I. Olenetsi öeldes „ma löön meedikule hambad sisse, kui ta tuleb oma tilgutiga“. Kaebaja ei nõustu sellega ja märgib, et mingeid tõendeid selle kohta, et ta on rikkunud distsipliini ja on väljendunud ähvardavalt, ei ole. Kui I. Oleneks käis 02.11.
15. a kaebaja juures, siis olid seal veel kaks inimest (kaebaja kambrikaaslane ja vanemvalvur), kes ei ole kuulnud mingit ähvardust. Kuid menetleja on otsustanud, et I. Olenetsi ettekanne on usaldusväärsem kui kambrikaaslase ja valvuri ütlused. Menetleja M. Vigla märgib distsiplinaarmenetluse protokollis, et küsitles kambrikaaslast R. Aunapit, kes keeldus kirjalike ütluste andmisest, kuid teatas suuliselt, et ei mäleta, et kaebaja oleks kedagi ähvardanud. R. Aunapit ei ole keegi küsitlenud ja ta ei ole suulisi ütlusi andnud. Samuti ei tea ähvardamisest midagi valvur I. Kälvijäinen, kelle poole I. Olenets oleks pidanud kohe pöörduma, kui teda oleks ähvardatud. Valvur märgib, et ei saanud aru, millest nad rääkisid, sest räägiti vene keeles. Kaebaja ei ole nõus sellega, et M. Vigla ja R. Jõks väidavad, et ta on tutvunud õigusaktidega. Vangistusseaduse § 14 lg 2 kohaselt vanglasse saabumisel kohtub kinnipeetav sama päev, kuid mitte hiljem kui järgmisel päeval vangla ametnikuga, kes tutvustab õigusakte. Kaebaja saabus Tartu Vanglasse 02.07.
16. a ja ei ole mingite aktidega tutvunud ega tutvumise kohta allkirja andnud. Vangla väidab, et ta on tutvunud aktidega 04.08.
17. a, kui oli esimest korda Tartu Vanglas, kuid sellest ajast on mööda läinud kaks aastat. Vangla pidi talle tutvustama kodukorda 02.07.
18. a või 03.07.
19. a kui ta saabus uuesti Tartu Vanglasse. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, sest kontrollitud ei ole videokaamera salvestist, mille järgi saaks kindlaks teha, kas M. Vigla käis üldse R. Aunapi juures. Samuti ei ole arvesse võetud R. Aunapi ja I. Kälvijäineni ütlusi, usaldusväärseks on peetud üksnes I. Olenetsi ütlusi. Arusaamatu on ka see, et julgeolekuosakonna spetsialist M. Pintsoni 19.11.
20. a ettekande kohaselt toimus intsident 02.11.
21. a psühhiaatriaosakonna kambris, kuid kaebaja oli 02.11.
22. a S-2 invaliidi kambris
23. Kaebaja leiab, et I. Olenets tegi ettekande seetõttu, et maksta kaebajale kätte tema kohta tehtud kaebuse eest. Samuti jääb talle arusaamatuks see, kust võtab R. Jõks, et ta väljendus ähvardavalt 03.11.
24. a, kui kõikide dokumentide järgi toimus see 02.11.
25. a. N. Lebedev palub kohtul tühistada Tartu Vangla 29.11.
26. a käskkirja nr 6-2/
27. Vastustaja vastuväited
28. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2 Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema distsiplinaarkorras karistamine oli õigusvastane, kuna ta ei ole süüks arvatud tegu toime pannud ning selle kohta puuduvad ka tõendid. Menetleja on põhjendamatult arvestanud ainult I. Olenetsi ütlusega ning jätnud arvestamata tema, tema kambrikaaslase Raido Aunapi ning vanemvalvur J. Kälvijäineni seletused. Vastustaja ei nõustu kaebajaga. Kaebaja vestluses meditsiiniosakonna spetsialist-õe Irina Olenetsiga, mille käigus ta ähvardavaid väljendeid kasutas, teisi osalisi ei olnud. Seega ongi ainult I. Olenetsil võimalik kindlalt väita, mida kaebaja ütles ning milliseid väljendeid konkreetselt kasutas ning seega on I. Olonetsi ütlustel oluliselt suurem osakaal, kui nende isikute ütluste, kes vestlusest osa ei võtnud ja olid nn kõrvalseisjad. Meedikut kaebaja kambrisse lasknud vanglateenistuse ametnik on kinnitanud, et temale ei olnud vene keeles toimunud vestluse sisu arusaadav. Kuna valvurile ei olnud vestluse sisu mõistetav, ei saa tema antud seletust lugeda automaatselt kaebaja kasuks, sest selles ei ole midagi, millest võiks järeldada, et kaebaja ähvardavat väljendit ei kasutanud. Kuna valvur ei avalda, et ta kaebajat ähvardavat väljendit kasutamas kuulis, siis ei ole tõene kaebaja väide, et valvurile on sõnad suhu pandud. Kaebaja kambrikaaslane on oma kirjaliku seletuse andnud peaaegu kuu aega hiljem sündmuse aset leidmisest ning seega ei ole usutav, et tal on sõna-sõnalt meeles toimunud vestlus. Küll aga võib usutavaks lugeda kambrikaaslase seletuse osas, mis puudutab seda, et kaebaja ning meditsiinitöötaja vahel vaidlus tilguti panemise üle toimus, kuna vaidluse toimumise juhtum on erilisem tavapärasest vestlusest ning on seetõttu ka meeldejäävam. Käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited selle kohta, mis puudutavad julgeolekuosakonna spetsialisti M Pintsoni ettekandes märgitud ebaõiget sündmuse aset leidmise kohta ning kambri numbrit. Distsiplinaarmenetluse protokollis on selgelt märgitud, et kaebajale pannakse süüks 02.11.2012 kella 22.15 ajal kambris nr 161 toime pandud tegu – vanglateenistuse ametnikuga vestlemisel ähvardavate väljendite kasutamine. Kaebaja on protokolliga tutvunud ning esitanud menetluses kogutud tõendite koha oma arvamuse. Seda, et julgeolekuosakonna spetsialisti M. Pintsoni õiend ei kuuluks selle menetluse juurde, kaebaja ei avaldanud. Julgeolekuosakonna spetsialisti M. Pintsoni õiendis on kirjeldatud kaebajale süüks arvatud tegu, küll on märgitud intsidendi toimumiseks teine osakond ning kambri number, mis on aga ilmselge eksitus, kuna kambri numbriks on märgitud meditsiinitöötaja I. Olenetsi ettekande number ning õiendi tegemise ajal viibis kaebaja psühhiaatria osakonnas, mis võis olla ka eksituse põhjuseks. Asjas ei oma tähtsust kaebaja väited selle kohta, mis puudutavad temale Tartu Vangla õigusaktidega tutvustamise aega, kuna see ei puuduta kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist ning õigusaktidega tutvustamist ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on kinnitanud, et temale on Tartu Vangla kodukorda tutvustatud ning kaebaja ei ole väitnud, et temale ei ole võimaldatud soovi korral Tartu Vangla kodukorraga uuesti tutvuda. Samuti ei oma käesoleva vaidluse raames tähtsust asjaolu, et vaideotsuses on märgitud intsidendi toimumise ajaks 03.11.
29. a, kuna vaideotsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Nikolai Lebedevi kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht
30. Käesolevas asjas on Nikolai Lebedev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse ning taotleb Tartu Vangla 29.11.
31. a käskkirja nr 6-2/1834 tühistamist. 3 Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Tartu Vangla 29.11.
32. a käskkirjaga nr 6-2/1834 tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 rikkumises ja teda karistati noomitusega, sest ta kasutas 02.11.
33. a kella 22.15 ajal vanglateenistujaga suhtlemisel ähvardavat väljendit. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ähvardavaid väljendeid. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
34. 02.11.
35. a ettekandes nr 3757 selgitas spetsialist-õde Irina Olenets, et ta käis samal päeval kell 22.15 kambris 161 Lebedev Nikolai juures. Kinnipeetav nälgib, oksendab. Selleks, et patsienti ravida, pakkus ta talle järgmisel päeval teha tilkinfusioonravi. Selle peale ütles N. Lebedev, et ta „lööb meedikule hambad sisse“ kui ta tuleb oma tilgaga (t.l 30 pöördel). 19.11.
36. a tegi julgeolekuosakonna spetsialist Martin Pintson ettekande nr 3757 juurde õiendi selle kohta, et 02.11.
37. a kella 22.15 paiku toimus intsident, mille käigus kinnipeetav Nikolai Lebedev ütles spetsialist-õde Irina Olenetsile, et lööb meedikul hambad sisse, kui ta tuleb oma tilgaga (t.l 30). 27.11.
38. a seletuskirjas selgitas kinnipeetav Raido Aunap, et
39. novembri õhtul kell 22.00 tuli kambrisse 161 meedik Irina. Ta küsis N. Lebedevi tervise järgi ja Lebedev vastas, et ta ei saa urineerida ning magu valutab. Meedik vaatas ta läbi ning soovitas tal psühhiaatriaosakonda tilguti alla tulla, millest Lebedev keeldus. Mingit ähvardamist ega ebatsensuursete väljendite kasutamist N. Lebedevi poolt ei olnud (t.l 29 pöördel). Selle ütlusega on tõendatud, et kaebaja ja meediku suhtlemisel oli jutt tilguti kohta, millest kaebaja keeldus. Vanglaametnik Järmo Kälvijäinen, kes saatis meediku N. Lebedevi juurde, seletas, et kui ta oli ukse avanud ja sisenes kambrisse, siis seisis ta kinnipeetava ja meediku kõrval ning kuulis, kuidas nad vestlesid. Ta ei saanud aga aru millest, kuna nad rääkisid vene keeles. Peale ukse sulgemist küsis meedik tema käest, kas ta kuulis seda, mida N. Lebedev ütles, et „ lööb hambad sisse kui talle tilguti pannakse (t.l 32)“. Kohtuistungil seletas tunnistaja I. Olenets, et ta käis 02.11.
40. a kell 22.15 kaebaja kambris, kuna N. Lebedev nälgis pikalt ja tema tervis ei olnud korras. Ta pakkus kaebajale, et järgmisel päeval viidaks ta üle meditsiiniosakonda, et saaks tilgutada, kuna tema veresuhkur oli madal. Pakkus talle tilkinfusiooni meditsiiniosakonnas. N. Lebedev ütles, et ei luba seda teha ja et lööb hambad sisse, kui keegi tuleb tema juurde tilgaga. See ähvardus ei puudutanud I. Olenetsi isiklikult, vaid ükskõik millist meedikut. Ta tegi selle kohta ettekande peavalvesse samal päeval. N. Lebedev ei olnud ärritatud, rääkis rahulikult. I. Olenets võttis ähvardust reaalselt ja teatas sellest kohe valvurile, kuid valvur ütles, et ei saa vene keelest aru. Kui järgmisel päeval oleks olnud tema kord panna tilgad, siis oleks see ähvardus puudutanud ka tunnistajat (t.l 124). Ülaltoodud tõendid kogumikus tõendavad, et kaebaja kasutas suhtlemisel ähvardavaid väljendeid ja seega rikkus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
41. Tuvastatud on, et kaebaja tutvus Tartu Vangla kodukorraga 04.08.
42. a ja vajaduse korral oli tal õigus kodukorraga uuesti tutvuda. Kohus leiab, et tunnistaja I. Olenetsi ütlused vastavad tõele, sest ta rääkis kaebajaga ja mäletas täpselt milliseid väljendeid kaebaja kasutas. Valvur ei valdand vene keelt, ei osalenud vestluses ja seega ei süvenenud sellesse, millest räägiti. Tunnistaja reageeris juhtunu osas viivitamatult ja seda kinnitasid M. Pintson ja J. Kälvijäinen. Kaebaja kambrikaaslane R. Aunap ei osalenud samuti kaebaja ja meediku 4 vestluses ja ei pea täpselt mäletama, millest jutt oli. Seega ei lükka R. Aunapi seletused ümber I. Olenetsi selgitusi. On tavaline, et kambrikaaslane ei anna seletusi oma kambrikaaslase kahjuks. Distsiplinaarmenetluse materjalides ühe ametniku poolt ekslikult märgitud kambri ja osakonna number ei viinud vale otsuseni ja seega see eksimus ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et vaideotsuses on märgitud intsidendi toimumise ajaks 03.11.
43. a, sest kaebaja ei ole vaideotsust vaidlustanud. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ja põhjendatud. Haldusaktis on märgitud, et kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on vajalik vangla julgeoleku ja distsiplinaarkorra tagamiseks ning samuti on vajalik üldpreventiivsel eesmärgil. Arvesse on võetud, et kaebaja on varem distsiplinaarkorras karistamata ja et noomitus on kõige vähem koormav karistus, kuid paneb kaebajat oma käitumisest järeldusi tegema ning mõjutab teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Haldusakt vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning seega õiguspärane.
44. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 5