← Eesti

2-13-4179/7

Obsah (11)§ 174§ 1741§ 142§ 187§ 313§ 407§ 444§ 468§ 162§ 138§ 139

Tsiviilasi nr 2-13-4179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind H

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. A. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi R. A. vastu 21 032,59 euro nõudes, millest 13 753,33 eurot on tasumata laenusumma, 837,14 eurot tasumata intress, seisuga 25.01.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 5 611,16 eurot ja 830,96 eurot hageja poolt laenulepingu tagatisvara kindlustamiseks tehtud kulutused. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades

§-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 25.01.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 13 753,33 euro täieliku tasumiseni viivist 7,75% põhivõlgnevuselt aastas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.06.2005 sõlmitud laenulepingu nr L050011973 ja 13.09.2007 sõlmitud laenulepingu lisakokkuleppe nr 1 rikkumisest. Laenulepingu nr L050011973 alusel andis AS SEB Pank laenu R. A. summas 150 000 Eesti krooni ehk 9586,75 eurot ja R. A. kohustus tagastama AS-le SEB Pank laenu laenulepingu punkti 5.2 kohaselt ja tasuma intresse (määraga AS SEB Panga laenude baasintress + 1% aastas) laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena laenulepingus toodud tingimuste kohaselt. Laenulepingu lisakokkuleppe nr 1 kohaselt suurendati laenusummat 200 000 Eesti krooni võrra. Seega kujunes laenu kogusummaks 350 000 Eesti krooni, s.o 22 369,08 eurot. Lepingu täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek kinnistule asukohaga Jüri 79-31 Võru. R. A. ei ole laenu tagastamise kohustust alates 25.08.2008 nõuetekohaselt täitnud ja laenulepingu täitmise tagatiseks oleva kinnistu 2

(4)sundrealiseerimisel saadud summast ei ole piisanud AS SEB Panga kõikide nõuete rahuldamiseks. 2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja registrijärgsesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt vastu võetud 20.02.2013 (tl 35) ja loetakse

§ 313lg 1 kohaselt kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse ,arvestades

§ 407

lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§ 407

lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 01.06.2005 sõlmitud laenulepingust (tl 8-13) ja 13.09.2007 sõlmitud laenulepingu lisakokkuleppest (tl 14). Samuti laenumaksete aruande (tl 15-19), laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 20-21) ning kirjavahetuse hageja ja kostja vahel (tl 22-25). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui 3

(4)seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 21 032,59 eurot ning arvestades

§-s 367 sätestatut alates 25.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma, s.o 13 753,33 euro täieliku tasumiseni viivist 7,75% põhivõlgnevuselt aastas, kusjuures 25.01.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (s.o 5 611,16 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet, tagastamata laenusummat 13 753,33 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 162

lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 750 eurot (tl 7). Kohus, rahuldades hagi ja arvestades

§ 162lg 1 ja § 173 lg 1 sätestatut, jätab menetluskulud kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot. Arvestades

§-de 162 lg 5, 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 750 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.