lg 1 mõtteks ei ole lugeda käsundita asjaajamiseks sooritused lepingu nendele pooltele, keda lepinguga soodustatakse. Paljasõnalisteks jäävad hageja väited selle kohta, et hageja ise hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud ning köetav oli vaid kostjale kuuluv aadressil Jüri 38 asuv hoone. Hageja poolt esitatud hagist ega esitatud tõenditest ei ilmne, mis mahus, kui üldse, on kostja AS Võru Soojus soojusenergiat tarbinud. Kui soojusenergiat tarbis vaid OÜ Nordeco Technologies, jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja AS Võru Soojus poolt esitatud küttearveid tasuma hakkas. Hageja poolt AS Võru Soojus tehtud ning hagiavaldusele lisatud maksetelt ei nähtu, et AS Võru Soojus tasutu oleks just kostja soojusenergia arve, samuti ei ole nimetatud arveid hagiavaldusele lisatud. Kostja ei nõustu ka hageja poolt esitatud viivisearvestusega, mis tugineb märtsikuu ja aprillikuu arvel märgitud viiviseprotsendile 0,5 % päevas. Varasemalt hageja poolt OÜ Volante väidetavalt esitatud arvetel viiviseprotsent puudub. Kui arve saaja arvele märgitud viivisega ei nõustu, puudub arve esitajal õigus ühepoolselt viivise määra kehtestada ning vastavas määras arve saajalt viivist nõuda. Pelgalt arve vastuvõtmine arve adressaadi poolt ei tähenda seda, et adressaat nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varasem kokkulepe puudub. Kostja ei olnud arvete adressaadiks ning ei ole kunagi väljendanud oma nõustumust viiviseprotsendiga. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Maakohtu 27.detsembri 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente ning taotleda poole kohtu poolt ärakuulamist, 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 59). Hageja on Tartu Maakohtu 27.detsembri 2011.a. määruse kätte saanud 4.jaanuaril 2012.a. (tl 66), kostja 27.detsembril 2011.a. (tl 64). Kostja on kohtule esitanud asjas kirjalikud seisukohad ja ei ole taotlenud poole ärakuulamist (tl 67-70); hageja on kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtule esitada lisatõendeid ja antud kohtuasjas poole ärakuulamist (tl 74). Kohus pidas oma algatusel Tartu Maakohtu 7.mai 2012.a. määrusega põhjendatuks poolte vande all ülekuulamist (tl 77), mis toimus 4.juunil 2012.a. (tl 91). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud elektroonilise registriosa väljatrüki Võrus Jüri 38A asuva kinnistu kohta (tl 8); elektroonilise registriosa väljatrüki Võrus Jüri 38 asuva kinnistu kohta (tl 9); hageja poolt Volante OÜ esitatud arvete koopiad (tl 10-12, 14-15); OÜ Võru Autoaed pangatehingute väljavõtte Volante OÜ poolt maksete tasumise kohta (tl 13); OÜ Võru Autoaed maksekorraldused Võru Soojus AS soojusenergia eest tasumise kohta (tl 16-20); e-posti failid OÜ Võru Autoaed poolt Volante OÜ arvete saatmise kohta (tl 21-24); OÜ Võru Autoaed 26.04.2010.a. teate Volante OÜ (tl 25); OÜ Võru Autoaed viivisearvestuse 04.03.2010.a. arve nr 27 kohta (tl 26); OÜ Võru Autoaed viivisearvestuse 06.04.2010.a. arve nr 34 kohta (tl 27); koopia AS Võru Soojus 19.09.2011.a. kirjast nr 1061 (tl 52); AS Võru Soojus andmed soojuse tarbimise kohta Jüri 38A aastatel 2008-2010 (tl 53). 3
kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine;
lg 1 p 1, 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohus nõustub hagejaga, et hagi on õigesti esitatud kostja kui selle kinnistu omaniku vastu, kes hagiavalduse kohaselt kasutas soojusenergiat, mille eest hageja hagiavalduse kohaselt on AS Võru Soojus tasunud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (tl 9) on Nordeco Technologies OÜ kinnistu Võrus Jüri tn 38 omanik. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt (tl 87) avaldas kostja juhatuse liige A. Uibokand, kes on ka OÜ Volante juhatuse liige, et soojusenergia kasutamise eest arved teha OÜ Volante ja OÜ Volante maksis ka, aastaid oli OÜ Volante varem tasunud endisele selle kinnistu omanikule Eesti Postile; hageja sai alles hagi esitamisel teada, et kinnistu tegelikuks omanikuks on kostja. Seda suulist kokkulepet kinnitavad ka kohtule hageja poolt esitatud arvete koopiad (tl 10-12) ja pangatehingute väljavõte (tl 13), millest nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. Kohtus vande all ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja A. Uibokand kinnitab (tl 89), et ta oli vaidlusalusel perioodil ka OÜ Volante juhatuse liige ning hagejaga oli neil kokkulepe soojuse eest maksmise kohta. Seega oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille alusel Volante OÜ poolt, kes oli varem ka kinnistu Jüri 38 omanik, pidi toimuma tasumine hagejale Jüri 38 kasutatud soojusenergia eest, kuigi kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulus Jüri 38 kinnistu juba enne hageja poolt kinnistu Jüri 38A omandamist kostjale (tl 8,9). Paljasõnaline on hageja väide, et Volante OÜ oli sel perioodil kostja ainuosanikuks. Avaliku äriregistri kandest (tl 75) nähtuvalt oli sel perioodil kostja ainuosanikuks Sienazis OÜ. Küll oli aga mõlema äriühingu juhatuse liige üks ja sama isik A. Uibokand. AS Võru Soojus tõendist (tl 52) nähtuvalt Jüri 38 ja Jüri 38A hooned Võrus on kuulunud ajalooliselt ühtsesse küttesüsteemi, mille liitumispunkt termosõlm asus ja asub Liiva 11b kinnistul asuvas garaažiboksis. Hageja poolt vande all antud ütlustest (tl 87) nähtub, et hageja hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud, 2009.a. sügisel septembris-oktoobris lasti vesi välja ning köetav oli vaid kostjale kuuluv aadressil Jüri 38 asuv hoone (tl 87). Hageja poolt esitatud AS Võru Soojus kirjalikest andmetest soojuse tarbimise kohta (tl 53) nähtub, et alates oktoobrist 2009.a. on Jüri 38 ja 38A ühtses süsteemis sooja tarbimine oluliselt vähenenud. Arvete koopiatest (tl 10-12) ja pangatehingute väljavõtetest (tl 13) nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009-veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. Arvete koopiatest (tl 14,15) nähtuvalt on hageja saatnud arved Volante OÜ 4.märtsil 2010 8,403 MWh soojusenergia eest 6858,50 krooni ja 6.aprillil 2010 7,322 MWh soojusenergia eest 5976,20 krooni tasumiseks. Samas suuruses on AS Võru Soojus poolt esitatud soojusetarbimise arvestus kogu tarbija Jüri 38A osas (tl 53) ning maksekorraldustest (tl 19,20) nähtuvalt on hageja samasuurustes summades ka 03.03.2010 ja 06.04.2010 AS Võru Soojus soojuse eest tasunud. Kohus loeb paljasõnaliseks kostja esindaja poolt vande all antud seletuse (tl 89), et ühtegi algnäitu, millest arvestust alustati, kostjale ei näidanud, mistõttu oli arusaamatu, mis mahus teenust osutati, sest see on vastuolus teiste tsiviilasjas olevate tõenditega. Hageja esindaja vande all antud seletusest
lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Seega oli pooltevahelistes suhetes tekkinud praktika, mille kohaselt kostja tasus OÜ Volante kaudu hagejale tarbitud soojusenergia eest hageja poolt esitatud soojamõõturi näitude järgi. Kostja seaduslik esindaja A. Uibokand seletab vande all, et veebruaris või märtsis 2010 oli keskkütteavarii Jüri 38a hoone ühes osas lõhkikülmunud radiaatori tõttu. Hageja seaduslik esindaja seletab vande all (tl 88), et veebruari lõpus või märtsis 2010 oli soojatoru külmumine enne Postimaja töökoja keldris, mida soojussüsteemi torustik läbis, sest nädalavahetustel kostja lülitas kütet välja ning selle avarii likvideerimise maksis hageja AS Võru Soojus kinni. Pooled ei ole kohtule esitanud keskkütteavarii kohta teisi tõendeid peale oma vande all antud seletuste. Seetõttu kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mis tõendaksid hageja poolt hoone Jüri 38a osalist kütmist. Seega ei ole kostja tasunud hagejale 2010.a. veebruaris kasutatud soojusenergia eest esitatud 04.03.2010.a. arve nr 27 alusel ja märtsikuus 2010 kasutatud soojusenergia eest esitatud 06.04.2010.a. arve nr 34 alusel kokku 12 870,70 krooni, kuigi hageja ise on selle summa vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 03.03.2010 ja 06.04.2010 AS Võru Soojus tasunud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav
nimetatud asjaolude esinemise tõttu.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, millal kostja sai vaidlusalused arved kätte, tuleb käesolevas asjas arvestada viivist hagiavalduse koos lisadega kostjale kättetoimetamise päevast, s.o. 21.veebruarist 2011.a. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 21.02-30.06.2011- 1%, 01.07.-31.12.2011- 1,25%, 01.01.2012-käesoleva ajani-1%. Seega on viivise arvestus kroonides 21.02-30.06.2011 (8%x12 834,70:365x130) = 365,70 krooni; 01.07.31.12.2011 (8,25%x 12 834,70:365x184)= 533,78 krooni; 01.01.2012-21.06.2012 (8%x12 834,70:365x173)= 486,66 krooni; seega on viivised kokku 1 386,14 krooni, s.o. 88,59 eurot. Asjakohased ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja viited kostja juhatuse liikme Andres Uibokandi manipulatsioonidele seoses juriidiliste isikute omandamisega ja nende võõrandamisega ning kostja viited
§-dele 80 lg 1 ja 1018 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.