Obsah (8)

§ 217§ 5§ 656§ 205§ 439§ 162§ 448§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-184

§ 217

lg-test 3 ja 5 tulenevalt võimalus menetlust mõjutada, sh hagile ise vastata, võlgnevust tasuda, taotlusi ja avaldusi esitada. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud kostja 2 puhul tema seadusliku esindaja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. KÜ Kalevi 16 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada osas, millega oli välja mõistetud võlgnevus kostja 2 seaduslikult esindajalt Marina Pobejomovalt, ja teha asjas uus otsus, millega välja mõista võlgnevus Artjom Zverevilt solidaarselt Aleksei Zvereviga. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole apellandil vastuväiteid kostjalt 1 võlgnevuse väljamõistmise ja väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas; 2) kohaldas kohus valesti TsÜS § 8 lg-t 2 ja

§ 217

lg-d 3 ja 5, kui mõistis välja võlgnevuse mitte kostjalt 2, vaid Marina Pobejimovalt. Korteriomandi kaasomanik ning vastavalt ka korteriühistu liige, on kostja 2, aga mitte Marina Pobejimova. Seega lasub Artjom Zverevil korteriomandiga seotud kommunaalkulude maksmise kohustus ning puudub materiaalõiguslik alus Marina Pobejimovalt korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 punktis 12 märkinud, et kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust. Liikmelisusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel; 3) on kohus rikkunud

§ 5lg-t 1, § 205 lg-t 2 ja §-i 439.

Hageja ei palunud kohut välja mõista võlgnevus Marina Pobejimovalt. Hageja ei viidanud kohtule esitatud materjalides nimetatud isikule. Apellant leiab, et kohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud.

1. Vastustajad apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on asja lahendamisel vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigusnorme ning ebaõigesti rahuldanud hagi kostjaks mitteoleva isiku vastu. Ringkonnakohus tühistab

§ 656lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse kaevatavas osas.

Ringkonnakohus saab

§ 656lg 2 alusel asjas teha uue otsuse asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.

Ringkonnakohus rahuldab hagi kostja 2 vastu, mõistab kostjalt 2 välja solidaarselt kostjaga 1 võla 1829.62 eurot, määrab vastavalt ka menetluskulude jaotise ja mõistab välja menetluskulud. 3 7. Hagi on esitatud kostjate Aleksei Zverevi ja Artjom Zverevi vastu. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja Artjom Zverev on alaealine, keda esindab kohtumenetluses

§ 217

lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja Marina Pobejimova, kellel on

§ 217lg 5 kohaselt selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab.

Maakohus on teinud sellest vale järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele alaealise kostja seadusliku esindaja vastu, kelle kanda tuleb jätta ka menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus

§ 656lg 1 p-i 2, kui mõistis M.

Pobejimovalt solidaarselt kostjaga 1 välja võla ja jättis menetluskulud tema kanda. M. Pobejimova osales tsiviilasja menetluses kostja 2 seadusliku esindajana. Kuna teda kostjana menetlusse ei olnud kaasatud, ei olnud ta praeguses tsiviilasjas menetlusosaline ning tema suhtes ei oleks maakohus tohtinud otsust teha. Selle menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb

§ 656lg 1 p 2 järgi maakohtu otsus M.

Pobejimova osas tühistada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja ei ole esitanud nõuet Marina Pobejimova vastu, mistõttu ei saanud maakohus ka hagi kostjaks mitteoleva isiku vastu rahuldada. Kostjaks saab olla isik, kelle vastu on hagi esitatud (

§ 205

lg 2).

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 8. Ka menetluskulud saab kohus panna üksnes pooleks oleva isiku kanda.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohtu arutlused selles, kas menetluskulud põhjustas kostja 2 seadusliku esindaja käitumine, ei anna alust jätta kostja menetluskulusid tema seadusliku esindaja kanda. PKS § 179 lg 5 kohaselt peab eestkostja valitsema alaealise vara hea eestkostja hoolsusega. Sama sätte teise aluse kohaselt vastutab eestkostja oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest, kuid see ei anna alust eestkostetava vastu esitatud hagi rahuldamiseks eestkostja vastu.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et M. Pobejimovalt korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks ei ole ka materiaalõiguslikku alust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2, mitte M. Pobejimova, on korteri omanik ning seeläbi hageja liige. Seega on liikmelisusest tulenevad kohustused hageja suhtes kostjal
2. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 12).
3. Ringkonnakohus leiab, et hagi kostja 2 vastu on tõendatud ja põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele. KÜ Kalevi 16 õiendist (lk 14) nähtub nõude suurus perioodil detsember 2011 – aprill 2012, mis on hagetav 1829,62 eurot. Kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud, sh ei ole kostja 2 vaidlustanud, et ta on korteriühistu liige. Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tuleneb korteriühistu seaduse §-dest 13 lg 4 ja 151 ning hageja põhikirja punktidest 3.2.7 ja 3.2.
4. Kostjalt 2 tuleb solidaarselt kostjaga 1 välja mõista 1829,62 eurot ja menetluskuluna 483.46 eurot hageja kasuks. Asja materjalide kohaselt on kostjad korteriomandi ühised omanikud AÕS § 70 lg 1 tähenduses. KÜS § 5 lg 5 kohaselt võetakse korteriühistu liikmeks üks korteriomanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi toimiku materjalidest ei nähtu, kes kostjatest on korteriühistu liige, ei takista see hagi rahuldamist solidaarselt mõlema kostja vastu. KÜS § 5 lg-t 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist. Sätte eesmärgiks ei ole vabastada kaas(ühis)omanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10) 4
5. Apellant on vaidlustanud maakohtu
6. augusti 2012 otsust, mida maakohus on täiendanud kirjeldava ja motiveeriva osaga
7. oktoobri 2012 otsusega. Täiendatava ja täiendava otsuste tähenduse ja vahekorra sätestab

§ 448lg 5.

Viidatud sätte järgi on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Eeltoodust järeldub, et täiendav otsus ja täiendatav otsus on käsitatavad ühtse tervikuna. Ringkonnakohus tühistab osaliselt täiendatava otsuse (23. august 2012), mistõttu tuleb vastavalt lugeda tühistatuks ka täiendatav otsus 5. oktoobrist 2012. 12.

§ 171lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta vastustaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks