lg-s 1 sätestatud raugemist välistavad asjaolud, mis omakorda võimaldavad kuulutada välja OÜ Funtmaster pankroti deposiidist olenemata.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus leidis, et ajutise halduri aruandele tuginedes võib esineda võimalus 5 000 euro tagasivõitmiseks pankrotivarasse, kuid sellise nõude esitamiseks ei saa kohus kohustada pankrotihaldurit tegema tasustamata tööd. Võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel oli võimalik tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa, mis oleks katnud muuhulgas ka tagasivõitmise nõude esitamisega seotud kulud. Kohus oli seisukohal, et T. Sõbra ja A. Hanimägi avaldus, mille kohaselt nad paluvad välja kuulutada OÜ Funtmaster pankrot, ei ole põhjendatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu juhatuse liige on alates 2006 üritanud Norra Kuningriigi äriühingult sisse nõuda võlgnevust, mille laekumisel oleks juhatuse liige saanud katta kohustused võlausaldajate ees. Kohus oli seisukohal, et kuna võlgniku juhatuse liige on rahade laekumisel eelistanud ühte võlausaldajate teistele, võib juhatuse liikme tegevuses esineda kuriteotunnustega tegu ja kohus teeb selle kohta teatise prokuratuurile. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja
lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Funtmaster kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Funtmaster registrist kustutamist tuleb E. Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. 3 OÜ Funtmaster dokumendid tuleb jätta hoiule OÜ Funtmaster juhatuse liikmele Margus Rõigasele.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. E. Vallandi esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste taotluse. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning E. Vallandi kutseoskusi, leidis kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 153,10 eurot, millele lisandub käibemaks 30,62 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum ja ajutise pankrotihalduri tasu 346,90 eurot, millele lisandub käibemaks 69,38 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tulenevalt OÜ Funtmaster ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest ning võlausaldajate poolt kohtu deposiiti tasutud rahast, tuleb määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele A. Hanimägi poolt kohtu deposiitkontole 06.11.2012 kantud 600,00 eurost. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum arveldusarvetele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
alusel võlausaldajatele veelkord deposiidi tasumise kohustuse, kui võlgniku juhatuse liikmel oli täitmata võlgniku vara väljaandmise kohustus; 2) esinevad M. Rõigase käitumises juhtimisvea tunnused (pankrotiavalduse esitamata jätmine, ettevõtte raha omastamine, raamatupidamise korraldamata jätmise, maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine) ning menetluses esineb võimalus nõuda tagasi 5 000 eurot juhatuse liikmelt, igal juhul saab esitada nõude juhtorgani liikme vastu. See võib olla eelduseks
Vastasel korral on töötajate nõuete kaitse pahatahtliku tööandja vastu absoluutselt õiguskaitseta olukorras, kus on olemas jõustunud ja sundtäidetav lahend ning täiteasjas on tööandja asunud vara varjama ja raiskama; 3) on kohus ülekohtuselt esitanud võlausaldajatest töötajatele, kellel on töötasud saamata, ebaõiglase ja ebavajalikult suure deposiidi tasumise nõude, mis ilmselgelt käis menetlusosalistele üle jõu. Sellise deposiidi määramise arvutus on pooltele teadmata ja vajalikkus enam kui kaheldav. Sellega ei ole tagatud võlausaldajate huvide kaitse tööandja pahatahtliku käitumise 4 eest. Antud juhul esinesid
lg-s 1 sätestatud raugemist välistavad asjaolud, mis võimaldasid kuulutada välja OÜ Funtmaster pankroti deposiidist olenemata. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning kuigi on teoreetiline võimalus 5 000 euro tagasivõitmiseks pankrotivarasse, siis on selle nõude rahuldamine vähetõenäoline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Nähtuvalt ajutise halduri aruandest (II kd tl 1-59) ei ole võlgnikul vara, mida saaks kasutada pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlgade tasumiseks. Ajutine haldur asus seisukohale, et AS-is Eesti Krediidipank avatud kontolt 29.06.2012 võlgniku juhatajale tasutud 5 000 eurot võiks teoreetiliselt olla küll tagasivõidetav
lg 1 p 3 alusel, kuid arvestades seda, et võlgniku juhatajal võib olla jätkuvalt nõudeõigus võlgniku vastu, võib olla tekkinud tasaarvestuse situatsioon ning seetõttu on võlgniku juhatuse liikme vastu olemasoleva teoreetilise nõudeõiguse rahuldamine vähetõenäoline. Seega ajutise halduri seisukoha kohaselt võlgniku varaks on vaid tagasivõitmise nõue ning selle rahuldamine on vähetõenäoline. Lähtudes ajutise halduri aruandest ning sellele lisatud dokumentidest leidis maakohus õigesti, et on alus pankrotiavalduse menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata
lg-te 1 ja 2 alusel ning määras õigustatult
lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate väide, et kohus määras alusetult
kohaselt võlausaldajatele veelkord deposiidi tasumise kohustuse, kuigi võlgniku juhatuse liikmel oli täitmata võlgniku vara väljaandmise kohustus. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et tegemist võib olla tagasivõidetava nõudega ning
sätetest ei tulene, et ajutine pankrotihaldur või kohus saaks kohustada võlgniku juhatuse liiget enne pankroti väljakuulutamist ja võlgniku varast pankrotivara moodustamist välja andma väidetava võlgniku vara. 10. Määruskaebuse esitajate väite kohaselt esinevad võlgniku juhatuse liikme M. Rõigase käitumises juhtimisvea tunnused (pankrotiavalduse esitamata jätmine, ettevõtte raha omastamine, raamatupidamise korraldamata jätmise, maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine) ning seega saab igal juhul esitada nõude juhtorgani liikme vastu. 5 Iseenesest õige on määruskaebuse esitajate seisukoht, et juhul, kui võlgniku juhatuse liige rikkus ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust, siis on võimalik tema vastutus määruskaebuse esitajatel rikkumisega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Samas aga asja materjalidest käesoleval juhul ei nähtu, et oleks põhjuslik seos määruskaebuse esitajatel tekkinud kahju ja võlgniku juhatuse liikme õigusvastase käitumise (s.o kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus) vahel ning seetõttu ei ole selge ka see, kas ja kui suures ulatuses on võimalik esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna ei ole selge nõude esitamise võimalus juhtorgani liikme vastu, siis on alusetu määruskaebuse esitajate seisukoht, et ei ole täidetud
lg 1) ning ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (
Antud juhul esinevad nii
lg-s 1 kui lg-s 2 nimetatud eeldused pankrotiavalduse menetluse raugemiseks ning seetõttu on maakohus põhjendatult kohaldanud
Kohtu poolt deposiiti makstava summa suurus on kohtu diskretsiooniotsustus ning seetõttu on alusetu määruskaebuse esitajate väide, et summa suuruse määramise arvutus on pooltele teadmata ja sellega on rikutud võlausaldajate huvide kaitset. Juhul, kui isik tasunud deposiiti kohtu poolt nõutud summa, tagavad tema huvide kaitse muuhulgas
lg 3 ja lg 4.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
lg 4 järgi kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Kuna võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik ei ole maksnud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ega ka väiksemat summat, siis oli maakohus õigustatud lõpetama menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 13. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Viivi Tomson 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.