ASJAOLUD Tartu Maakohtu 19.oktoobri 2009 määrusega kuulutati välja Käsitööühistu ESI pankrot 19.oktoobril 2009 kell 16.00 ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt (I kd tl 146-148). Tartu Maakohtu 01.detsembri 2009 määrusega kinnitati juriidilisest isikust võlgniku Käsitööühistu ESI (pankrotis) lõpetamise otsus. 09.oktoobri 2012 määrusega kinnitas kohus Käsitööühistu ESI (pankrotis) jaotusettepaneku ( II kd tl 54-56). 23.aprillil 2013 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande. Haldur palub kinnitada lõpparuande ja lõpetada pankrotimenetluse, vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest, määrata oma töötasu suuruseks OÜ´le Õigusbüroo Faktootum (so büroole, mille kaudu haldur tegutseb) 2 336, 73 eurot, millele lisandub käibemaks 467,35 eurot, kinnitada Käsitööühistu ESI pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 1800,53 eurot ja pankrotimenetluse lõpetamisega seotud prognoositavad lisakulutused summas 0,38 eurot, määrata dokumentide hoidjaks A. L. . Toimingud, mida pankrotihalduril oli Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses vaja ja otstarbekas teha, on halduri ja Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses moodustatud pankrotitoimkonna arvates tehtud. LÕPPARUANNE 3
lg 2 p 1) Pankrotivara üldiseloomustus: Raamatupidamisandmetele tuginedes oli võlgnik pankroti väljakuulutamise päeva seisuga (19.10.2009.) oma vara väärtuseks arvestanud 54 362,01 €. Nimetatud summast moodustasid: 1) raha kassas summas 172,35 €; 2) raha arvelduskontol 221017254327 AS’s Swedbank 595,12 €; 3) raha arvelduskontol 10220016151014 AS’s SEB Pank 264,76 €; 4) raha arvelduskontol 10220017798010 AS’s SEB Pank 3,20 €; 5) ettemaksed komitentidele 217,80 €, mida pankrotihaldur hindas 100 % ulatuses lootusetuks; 6) tooraine, materjal ja kaup müügiks raamatupidamisarves tuslikus väärtuses 2 550,14 €, mille müümise osas võis juba ette prognoosida suuri raskusi; 7) 2508/14370 mõtteline osa kinnistust registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve - ärimaa 70% ja elamumaa 30%, suurusega 1 437 m² ja reaaolsana mitteeluruum nr M100 (kelder), mille üldpind on 128 m², raamatupidamisarvestusliku jääkmaksumusega 50 590,42 €. Tulundusühistu Käsitööühistu ESI soetas korteriomandi 09.01.
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses on haldur rahuldanud kokku 38 komitendi (V. M. ; T. P. ; M. P. ; M. S. ; H. R. ; R. T. ; O. N. ; P. P. ; D. K. ; A. S. ; T. K. ; Ritico OÜ; M. P. ; M. K. ; E. A. ; T. ; E. V. ; K. K. ; T. K. ; I. K. ; E. M. ; A. R. ; R. R. ; L. P. ; O. S. ; M. L. ; A. M. ; M. M. ; A. S. ; M. V. ; M. P. ; FIE Mati Alvela; L. T. ; H. J. ; V. L. ; T. P. ; A. V. ; A. P. ) avaldused neile kuuluva vara pankrotivarast välistamiseks. Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.
Seisuga 23.04.2013. moodustavad Käsitööühistu ESI pankrotimenetluse ajal tekkinud massikohustused kokku 209,23 €. 4
lg 1 kohaselt on halduritasu alammäär (2556 + (20484,56-12801)*11/100) = 3 401,19 €. Arvestades aga asjaolu, et valdava osa laekumistest Käsitööühistu ESI pankrotivarasse moodustas laekumine pandieseme müügist, siis ei ole pandieseme müügist laekunud rahast võimalik pankrotimenetluse kulude katteks arvestada mitte enam kui 15 %. Kuna pandiesemest laekumistest 15 % ja muud laekumised on väiksemad kui pankrotimenetluses juba tekkinud kulud ning seaduse järgi arvestatav halduritasu alammäär, siis vähendab haldur tasunõuet. Haldur taotleb halduritasu määrata mitte enam kui 2 336,73 €. Pankrotihaldur taotleb
büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20 % halduritasust - so 467,35 €. Kuivõrd Käsitööühistu ESI ei ole käibemaksukohustuslane on ka käibemaksu näol tegemist Käsitööühistu ESI (pankrotis) kuluga. Halduritasu väljamaksel tuleb Käsitööühistul ESI kanda täiendavalt panga teenustasu kulu summas 0,38 €. Eeltooduga seoses prognoosib pankrotihaldur täiendavaid kulusid lisaks käesoleva lõpparuande punktides 3.4. ja 3.5. märgitutele kogusummas 2 804,46 € järgmiselt: 1) pankrotihalduri tasu 2 336,73 €; 2) käibemaks 467,35 €; 3) ülekande tasu 0,38 €. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
tsiviilasjas 2-09-47004 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded kogusummas 60 800,00 € järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) 9 900 € II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 40 409,38 € III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 490,62 € AS Eesti Krediidipank kasuks koormatud korteriomandi reg. osa xxxxxxx müügist on laekunud pankrotivarasse 19 900,00 €. Seega moodustab tuginedes
lg 1 kohaselt oleks halduritasu alammäär 3 423,19 € (2 556 + (20 684,56-12 801,00)*11/100). Arvestuslikule halduribüroo kasuks määratavale tasule lisanduks käibemaks summas 684,63 € ja tuleks kanda pangateenuste kulu summas 0,38 €. Kõik arvestuslikud kulud kokku seega moodustaksid täiendavalt 5 908,73 €. Pankrotimenetluses juba tekkinud kuludest ja arvestuslikult lisanduvatest kuludest 97,15 % moodustab: 5 908,73 € x 97,15/100=5 740,33 €. Kuna aga
lg 2 kohaselt ei ole pandieseme müügist võimalik kinni pidada enam kui 15 % pandiesemest laekumisest, siis võis pandiesemetest laekumistest kinni pidada ainult 2 985 €, pankrotihaldur vähendas enda tasunõuet ning pandipidajale tuli
lg 2 p 4) Eesti Krediidipank AS esitas 23.10.2009 nõude Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses kogusummas 49 983,30 €, millist palus tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena tulenevalt asjaolust, et 09.01.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel oli Käsitööühistule ESI kuuluvale korteriomandile registriosa nr xxxxxxx (xxxxxxxxxx/xxxxxxxx) seatud võlausaldaja kasuks 7
lg 2 p 5) Seoses realiseerimise võimatusega jäi Käsitööühistul ESI pankrotimenetluse käigus müümata järgmine vara: 1)tooraine, materjal, kaup võlgniku raamatupidamisarvestuse kohaselt väärtuses 1 760,75 €; 2) bilansivälisel kontol kajastatud vara (võlgniku majandustegevuses kasutatud muu inventar ja väikevahendid nagu näiteks käärid, klammerdaja, tikutops jne) võlgniku raamatupidamisarvestuses kajastatud väärtuses 1 272,03€. Vaatamata korduvatele enampakkumistele, vara realisatsiooni andmisest Ruusmäe Maanaiste Seltsile ning katsetele leida varale ostja läbirääkimiste teel, ei ole eelpool kirjeldatud vara realiseerida õnnestunud. Pankrotihaldur on pankrotitoimkonnaga kooskõlastatult kõnealuse vara pankrotivara arvestusest maha kandnud. Eeltoodut arvestades ei ole lõpparuande esitamise hetkeks Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara. Käsitööühistu ESI pankrotimenetluses jäid laekumata enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuded teiste isikute vastu kogusummas 217,81 €, sh. Jrk nr Komitendi nimi Summa kroonides Summa eurodes 1 M. S. 72,00 4,60 2 L. K. 20,00 1,28 3 H. L. 90,00 5,75 4 Auväärt 125,00 7,99 5 E. H. 5,00 0,32 6 Arne 574,83 36,74 7 H. T. 276,00 17,64 8 Metsakolli talu 400,00 25,56 9 0 20,00 1,28 10 E. K. 40,00 2,56 11 E. T. 370,00 23,65 12 M. T. 600,00 38,35 13 P. K. 75,00 4,79 14 A. V. 85,00 5,43 15 E. K. 605,00 38,67 Märkused isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. isikule on makstud kauba eest, kuid vastavat kaupa pole laos olnud - juhatuse liikme T. P. poolt antud selgituste kohaselt võib olla tegemist raamatupidamisarvestliku veaga. Nõude alusdokumentatsioon puudulik. 8
lg 2 p 6) Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna otsustest lähtudes on halduril pankrotimenetluse läbiviimisel tulnud täita järgmisi ülesandeid: 1) korraldada pankrotivara säilitamine ja paralleelselt vara tutvustamine ostuhuvilistele; 2) korraldada vara müük; Arvestades Käsitööühistu ESI (pankrotis) varade spetsiifilist iseloomu (käsitöövahendid, kaubad, materjalid, käsitöökaupluseks kohandatud keldriruumid) on Käsitööühistu ESI pankrotivara müümine kujunenud suhteliselt keerukaks ja pikaajaliseks. Vara müümisel on pankrotihaldur teinud kootööd pandipidajaga ning käsitöökaupade realiseerimiseks vastavat müügipunkti omava Ruusmäe Maanaiste Seltsiga. 3) selgitada võlgniku raamatupidamises kajastuvad võlgniku nõuded teiste isikute vastu – kontrollida algdokumentide olemasolu ja nõude põhjendatust/tõendatust ning hinnata võlgade sissenõudemenetluse algatamise otstarbekust. 4) kontrollida pankrotimenetluses esitatud vara välistamise nõuete põhjendatust ja korraldada teistele isikutele kuuluva vara välistamine pankrotivarast; Arvestades asjaolu, et valdav osa Käsitööühistu ESI (pankrotis) kaupluses realiseeritud kaupadest oli võetud realisatsiooni komisjonilepingu tingimustel, siis moodustas pankrotimenetluse algusperioodil olulise osa halduri tegevusest komitentide poolt esitatud vara välistamise taotluste lahendamine. Selleks kontrollis haldur avaldustes esitatud asjaolusid, kontrollis vastava vara olemasolu Käsitööühistu ESI pankrotivara hulgas, korraldas vara pankrotivarast välistamise ning komitentidele füüsiliselt üleandmise. 5) selgitada teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollida algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); 6) kontrollida võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente, et selgitada maksejõuetuse põhjusi, selle tekkimise aega, võimalusi vara tagasivõitmiseks, anda hinnang võlgniku juhtkonna tegevusele; 7) korraldanud pankrotivara arvestuse ning taganud võlgniku pankrotimenetluseaegse raamatupidamisdokumentide säilimine; Pankrotimenetluseaegset raamatupidamisarvestust on haldur tellinud OÜ’lt ÜK Büroo. Käsitööühistu ESI pankrotimenetluseaegne raamatupidamisdokumentatsioon oli paigutatud OÜ ÜK Büroo arhiiviruumidesse. 8) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning korraldanud pankrotitoimkonnale nende tööks vajaliku informatsiooni edastamise toimkonna otsuste ning kooskõlastuste saamiseks; 9) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule, võlausaldajatele ning pankrotitoimkonnale. VII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
lg 2 p 8) Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid teiste isikute vastu ning ei kavatse esitada hagisid teiste isikute vastu. Teist eisikute poolt ei ole esitatud hagisid Käsitööühistu Esi vastu. VIII Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Pankrotimenetluses kogutud informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seisukohal, et Käsitööühistu ESI omandas alalise maksejõuetuse tunnused hiljemalt 2007 majandusaastaks. Käsitööühistu ESI maksejõuetuse põhjusteks on: 9
Haldur ei pea seda rikkumist siiski ühistu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Pankrotihaldur ei ole esitanud hagi Käsitööühistu ESI juhatuse liikmete vastu seoses eelpoolkirjeldatud raske juhtimisveaga, kuivõrd halduri hinnangul ei ole tema valduses olev Käsitööühistut ESI puudutav dokumentatsioon piisav juhatuse liikme poolt toimepandud rikkumise ja ühistule sellega tekkinud kahju vahel põhjusliku seose tõendamiseks määral, mis on Riigikohtu lahenditest tulenev vajalik tõendatuse määr. Lisaks tuleb arvestada, et Käsitööühistu ESI pankrotivaras puuduvad rahalised vahendid õigusvaidluste pidamiseks juhatuse liikmetega. Käsitööühistu ESI pankrotitoimkond on asunud seisukohale, et pankrotivarast täiendavaid kulutusi õigusvaidluste pidamiseks tegema ei hakata ning haldurit on kohustatud esitama kohtule lõpparuanne. KOHTU PÕHEJNDUSED JA JÄRELDUSED
lg 1 on toodud asjaolud, millal haldur esitab kohtule lõpparuande.
lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Haldur on avaldanud seaduses ettenähtud teate lõpparuande kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.04. 2013, milles on märgitud, kus ja millal saab tutvuda lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid (tl 99). Määratud tähtajaks ei ole kohtule vastuväiteid esitatud. Vastavalt
lg 3 otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus, tutvunud ja hinnanud halduri poolt esitatud materjale leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käsitööühistu ESI (pankrotis) pankrotitoimkonna 17.04.2013 protokollilise otsuse kohaselt on pankrotitoimkond leidnud, et halduril mitte teha täiendavaid kulutusi Käsitööühistu ESI pankrotimenetlus jätkamiseks ning kohtumenetluse 10
Lõpparuandele on lisatud lõppbilanss. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud ja vastuväiteid Käsitööühistu ESI (pankrotis) lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Seega kuulub
§-de 162, 163 alusel halduri taotlus rahuldamisele ning lõpparuanne tuleb kohtu poolt kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Vastavalt
lg 4 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub halduri poolt tuvastatuga, et Käsitööühistu ESI maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli tulundusühistu äriplaani ebapiisav läbimõeldus, mistõttu on tulundusühistu üldjuhul tegutsenud kahjumiga ning vaatamata tulundusühistu senise tegevuse negatiivsele tulemusele vaatamata 2007 majandusaastal suure finantskohustuse võtmine seoses kinnisasja ostmisega. Samuti on haldur märkinud seoses võlgniku maksejõuetuse tekkimisega tulundusühistu alakapitaliseeritust, suutmatust/soovimatust investeerida täiendavalt kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Seoses lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb pankrotihaldur Küllike Mitt vabastada
lg 3 alusel pankrotihalduri kohustusest pärast Käsitööühistu ESI (pankrotis) äriregistrist kustutamist. ÄS § 58 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega- kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrist kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Haldur taotleb määrata võlgniku juhatuse liiget A. L. `i Käsitööühistu ESI dokumentide hoidjaks. A. L. on andnud nõusoleku enda määramisega Käsitööühistu ESI dokumentide hoidjaks (II kd tl 103). Eeltoodut arvestades tuleb ÄS § 58 lg 1 p 5 alusel äriregistrisse kanda Käsitööühistu ESI (pankrotis) dokumentide hoidjana A. L. .
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur taotleb määrata pankrotihalduri töötasu OÜ`le Õigusbüroo Faktootum, so büroole mille kaudu haldur tegutseb summas 2 336,73 eurot, millele lisandub käibemaks summas 467,35 eurot. Arvestades
lg-id 1, 2, 5, § 651 lg-t 1 halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud raha, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks 2 336,73 eurot, millele lisandub käibemaks 467,35 eurot. Võlgniku juhatuse liige A.Luisk ja pankrotitoimkond on halduri tasu suurusega nõus. 11
lg 1 esimesest lausest on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning lg 3 kohaselt võib menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulude õigsuses. Võlgniku juhatuse liige A.Luisk ja pankrotitoimkond on kulude suurusega nõus. Halduri poolt kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb
lg 3 alusel kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 1 800,53 eurot ja pankrotimenetluse lõpetamisega seotud prognoositavad lisakulutused kogusummas 0,38 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.