Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 29.07.2008 liitumislepingu, mille kohaselt AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 235,34 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi 18.03.2009 kuni 09.05.2012 eest summas 235,29 eurot. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis A. H. `u vastu võlgnevuse 235, 34 euro ja viiviste 235,29 euro tasumist. 2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hagimaterjalides märgitud aadressil Koreli 24-34 Võru on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 60). Aadressile Kuperjanovi tn 42-1 Tartu linn saadetud hagimaterjalid on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 61). Rahvastikuregistri kohaselt on A. H. elukoht Tartu linn. 2
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades
lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja lepingust, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest ja teadetest ning nõude loovutamise teatisest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 101 lg 1 p 6 ; 113 lg 1. VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 235,34 eurot ja viivised 235,29 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 5.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv 111, 84 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avaldamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arvestades
§-des 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1, lg 3; 144 p 7 sätestatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot ning esindaja kulu 70 eurot, seega menetluskulu kokku 181,84 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.