KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1265 Haldusasi P.M.’e esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallinna

§ 254

lg 1 võib kohus esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest isikut trahvida

§ 248sätestatud korras kuni 32000 euro suuruse rahatrahviga.

1. Määruse ärakiri saata P.M.ele, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, M.K.ile, J. M.le ning Korteriühistule xxxxxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
2. P.M. esitas 10.06.2013 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtivus. 1.1 Taotluse kohaselt on P.M. esitanud TLPA-le 28.05.2013 (koos täiendustega) vaide TLPA poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja viidates ehitusseaduse (EhS) § 23 märgib, et vaidlusalune ehitusluba on välja antud selliselt, et ei ole tõendatud enamuse korteriomanike nõusolek. TLPA-le on esitatud 14.09.2012 toimunud üldkoosoleku protokoll, kuid seal ei ole ehitusloa taotlemise küsimuses otsust langetatud. Lisatud allkirjad kinnitavad vaid üldkoosolekul osalemist. Samas üldkoosoleku protokollis on viidatud ka 18.02.2007 toiminud üldkoosolekul tehtud otsusele, kuid viidatud üldkoosoleku protokolli dokumentide hulgas ei ole. Viidatud väidetavast otsusest on möödunud enam kui kuus

§ 249

lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252

lg 1).

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 2 Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul ongi esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 16.04.2013 väljastatud ehitusloa nr 62649 kehtivus vaidemenetluse ajal.

1. Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Lisaks ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu ega asjas esineda ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi.
2. Käesoleva vaidluse esemeks on ehitusluba ning isik taotleb esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Kohus peatab vaidemenetluses vaidlustatud ehitusloa kehtivuse ja keelab ehitusloa adressaatidel (J.M. ja M.K.) ehitusloa alusel ehitustööde teostamise lähtudes

§ 251

lg 1 p 1 ja p 5 ja lg 2 ning arvestades

§ 249

lg 4 sätestatut kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. 5. Kohus põhjendab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist järgnevaga. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv. Vaidlustatud ehitusloaga ehitise rekonstrueerimiseks anti luba aadressil xxxxxx elamus korterite xxxx ja xxxxx ümberehituseks (ehitusprojekt 14.08.2012) (vt tl 3). Taotlusest ja vaidest nähtub, et antud loa alusel alustati korteriomanike kaasomandisse kuuluva pööningu väljaehitamist. Taotleja seisukohta tõendab ka 14.09.2012 KÜ xxxxxx üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et xxxxx ja korter xxxxx omanikud soovivad maja pööningu väljaehitamist (tl 4-5). Taotleja eluruumid asuvad samas hoones korteris nr xxxxx ning taotleja vaidlustas vaide korras ehitusloa peamiselt põhjusel, et ta ei ole pööningukorruse eraomandisse andmiseks ning seal ehitustegevuseks andud nõusolekut. Samuti ei ole vastavat küsimust ehitusloa taotluse esitamiseks üldse üldkoosolekul otsustatud, vaid selle üle on üksnes arutatud. Ka ei ole uuritud ehitise vastupidavust (puuduvad ekspertiisid vms dokumendid) ning hoone ei pruugi ehitustöödele vastu pidada. Taotleja korteri seinas on juba suured praod.

1. Kohus märgib, et mitmest Riigikohtu lahendist järeldub, et kui üks kaasomanikest asub tegema ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-55-00, 3-2-1-33-98). Samuti toimub tsiviilkohtumenetluse korras KÜ üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. TLPA ei saa asendada ega kinnitada kaasomanike kokkulepet ega KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. TLPA ülesanne ei ole lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja kasutamise või käsutamise üle. Seega tuleb need küsimused lahendada tsiviilkorras. 3
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et TLPA ei ole enne ehitusloa väljastamist välja selgitanud, kas ehitusloa taotluse esitajal oli ehitusloa taotlemiseks üldse õigus, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt puudub vastav KÜ üldkoosoleku otsus, milles oleks otsustatud ehitusloa taotluse esitamise lubamine. Ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 11 sätestab, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on õigesti märkinud, et viide varasemale 18.02.2007 üldkoosoleku protokollile ei tõenda veel vastavat korteriomanike häälteenamuse olemasolu. Ka ei nähtu taotleja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokollist, et vastava ehitusloa taotluse esitamise üle oleks otsus tehtud (vt tl 2 ja 4-5). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud taotluse esitaja kahtlus, et ehitusloa väljastamise menetluses ei ole välja selgitatud kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
3. Eelmises punktis toodut kinnitab ka TLPA enda 07.06.2013 protokoll, milles pikendatakse vaide menetlemise tähtaega seoses sellega, et asjas on vaja viia läbi täiendav uurimine (tl 12 ja selle pöördel). Kuna haldusmenetlus võib olla läbi viidud puudulikult ning esineda alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks haldusorgani enda poolt või ka tühistamiseks kohtu poolt, leiab kohus, et põhjendatud on ka taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamine on kujunenud olukorras kõigile osapooltele vähem kahjulik kui selle kehtivuse peatamata jätmine. Ehitusloa kehtivuse peatamise korral võib ehitustegevus edasi lükkuda, samas kui ehitusloa kehtivuse peatamata jätmise korral jätkavad ehitusloa adressaadid ilmselt ehitustegevusega, mille hilisem võimalik tagasitäitmine võib osutuda väga keeruliseks ja kulukaks. Tegelikult ongi nähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusest ehitustegevust juba alustatud, kuid sellest olenemata peab kohus hetkel kehtiva olukorra säilitamist vähem kahju tekitavaks kui pärast vaide/kaebuse rahuldamist endise olukorra taastamist. Samuti ei ole tuvastatav arvestatav avalik huvi esialgse õiguskaitse mittekohaldamise vastu. Seega ei saa väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks antud juhul kellelegi ebaproportsionaalne ja koormav. Praeguses menetlusjärgus ei saa kohus ka väita, et taotleja vaie (esitatav kaebus) on väheste eduväljavaadetega.
5. Taotleja on viidanud oma vaides ka võimalikule ohule hoonele. Ehkki ehitusloa kehtimisest tulenevate pöördumatute tagajärgede saabumine pole ehitusloa kehtivuse peatamise hetkel kindel, tuleb kohtul ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustada käesoleval juhul juba vaidemenetluse ajal kiiresti, so ilma kaebuseta ning asja sisuliselt läbivaatamata, ja sellest tulenevalt mittetäieliku informatsiooni tingimustes. Sellepärast peab kohus ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Antud juhul ei ole kohus veendunud, et taotluses ja vaides kirjeldatud tagajärgede (oht taotleja varale) saabumine on välistatud või äärmiselt ebatõenäoline või et taotleja kartused oleksid täielikult alusetud. Taotleja kartused tuginevad objektiivsetele asjaoludele nagu praod seinas, ehitise vanus (ehitisregistri andmetel on hoone ehitatud 1961), hoone aluspinnas. Seega on taotlejal õiguskaitse vajadus ka eeltoodud põhjusel.
6. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul kaaluda kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et antud asjas ei ole taotleja ja kolmandate isikute õigused ning huvid võrdse kaaluga. Ohu loomine ehitise säilimisele haldusaktiga selliselt nagu see hetkel on, kujutab endast muuhulgas sekkumist omandiõigusse. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-67-01 on märgitud, et: „Kuna tegemist on elamuga, kujutab see risk endast kõrgendatud ohtu inimeste elule ja tervisele, sekkumist privaatsusse ning kodu puutumatusse. Ainuüksi pidev ärevus eluruumi säilimise üle võib olla argument, miks keelata ehitustööd enne seda, kui kohtuvaidlus ehitusloa üle on lõppenud.“ Väär oleks ka asetada risk taotleja poolele, kelle õigused on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele, ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas. Ka ei oleks põhjendatud puudulikult läbiviidud haldusmenetluse tõttu lasta teha kolmandatel isikutel täiendavaid kulutusi, ennem kui ei ole selge ehitusloa õiguspärasus. 4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmandate isikute õigused ei kaalu üles taotleja õigusi. Kohus möönab, et ehitusloa täitmise peatamine võib piirata kahe korteriomandi omaniku võimalusi ehitada koheselt välja pööning ning saada selle pind oma kasutusse ning korteriühistul saada selle eest kompensatsiooni, kuid see ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab kolmandate isikute tahte saavutamise võimalusi edasi.
7. Kohus märgib, et lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes. Seetõttu on oluline selgitada puudutatud isikutele, et esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamine on võimalik 15 päeva jooksul arvates selle saamisest ja vastav määruskaebus tuleb soovi korral esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 252lg 7).

Samuti võib asjast huvitatud isik esitada

§ 253

lg 1 alusel esialgse õiguskaitse määruse teinud kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks või muutmiseks. Sellisel juhul lahendab taotluse esialgse õiguskaitse määruse teinud kohus. Ka kohus ise võib omal algatusel ja eelkõige uute asjaolude ilmnemisel, esialgse õiguskaitse määruse muuta või tühistada. 13. Kohus hoiatab M.K.it ning J. M., et vastavalt

§ 254

lg 1 võib kohus esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest isikut trahvida

§ 248sätestatud korras kuni 32000 euro suuruse rahatrahviga.

Samuti võib kaebaja (esialgse õiguskaitse taotluse esitaja)

§ 254

lg 1 tulenevalt riigivastutuse seaduse või võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 5