Viiviseid saab arvestada ainult sellisel juhul, kui võlgnik on jätnud maksed tähtajaks tegemata. Jüri Leppind ei ole saanud hageja poolt ühtegi arvet teenuste eest tasumiseks. Jüri Leppind ei ole pärandvarana vastu võtnud selle lepingu järgseid õigusi ja kohustusi, sest seda lepingut näeb ta esimest korda alles hageja poolt lisatuna. Jüri Leppindile ei ole tekkinud ka viivise tasumise kohustust. Viiviste kokkulepe ei kehti kindlasti nende teenuste osas, mida ei ole lepingus nimetatud (Sat TV, kindlustus jm). Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2 Kohtu põhjendused 1.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kohus määrab sel juhul avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 404 lg 1 ja 2). Kohus on teinud asjas määruse kirjaliku menetluse korraldamiseks. Kohus on kirjaliku menetlemise korraldamise määruses andnud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 2.Kostjad on 19.07.1998 tähtajatu kommunaalteenuste ja hooldustööde lepingu sõlmija Helju Leppindi pärijad. Kinnisturegistri väljavõtte järgi on Ramsi 15 elamu korteri 6 ühisomanikud kostjad.
Üldõigusjärgluse kõige tavapärasem juhus on õigusjärglus pärimise teel. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega läksid kostjatele üle pärandi vastuvõtmisega ka hageja ja Helju Leppindi vahel sõlmitud lepingulised õigused ja kohustused. Asjassepuutumatu on kostja Jüri Leppindi poolt esitatud kostjate vaheline sõlmitud volikiri, mis on sõlmitud Jüri Leppindi esindamiseks Ester Saia poolt. Nimetatud volikiri on sõlmitud isiku esindamiseks, mitte vara jagamise kohta. Jüri Leppind on viidanud Pärimisseaduse § 156 lg 1, mis lubab kaaspärijatel omandatud vara jagamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et pärandvara on pärijate vahel jagatud. Volikirja järgi Jüri Leppind volitab Ester Saiat olema tema esindajaks kõigis asjaajamistes, mis on seotud korteriomandiga Ramsi 15 korter 6. 3.Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et on soovinud lõpetada lepingut. Kuigi Helju Leppind suri 03.07.2008, ei ole kostjad vaidlustanud ühtegi arvet, vaid on tasunud arveid osaliselt. Seega on esitatud arveid kostjate poolt aktsepteeritud.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 3 kohaselt solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et eel nimetatud sätete alusel vastutavad kostjad võrdselt hageja ees, kuna nad on mõlemad korteri omanikud ja pärandvara on omavahel jagamata.
lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kui kostjad solidaarvõlgnikena on omavahel teinud mingid kokkulepped, siis on neil vastutus nende alusel omavahel ja see ei puuduta hageja ja kostjate vahelist vastutust. 3 Kostja Jüri Leppind on väitnud, et põhinõude arvetuse on ebaõige, kuna hageja on esitanud põhjendamatult nõudmisi kulutuste eest, milles ei ole kokku lepitud. Kohus leiab, et kostja väide on põhjendamata ja üldsõnaline. Kostja ei ole esitanud oma poolset arvestust, millises summas ta tunnistab nõudeid ja millises ei tunnista. Samuti pole ta oma vastuväiteid millegagi tõendanud, seetõttu on vastuväited paljasõnalised. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4.Viivise nõue. Lepingu järgi on hagejal makse tähtaja möödumisel õigus nõuda kõikidelt maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % päevas. Kostja Ester Saia palub kustutada viivise osa ja jätta ainult võla summa. Kostja Jüri Leppind leiab, et viivise nõue on põhjendamatu. Viivise määr on lepingu järgi 0,5 % päevas. Kostja palub see jätta kohaldamata, kui tüüptingimuse, mis kahjustab teist poolt ebamõistlikult ja on vastuolus heade kommetega. Jüri Leppind ei ole pärandvarana vastu võtnud lepingujärgseid kohustusi ja õigusi. Lepingut näeb ta esimest korda. Hageja palub viivis välja mõista. Hageja heast tahtest kostjate vastu on hageja tegelikult arvestanud viivist 0,2 % põhivõla summalt. See on kõigiti mõistlik ka vastab headele kommetele.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuna hageja esindaja vastuse järgi hageja on heast tahtest tegelikult arvestanud viivist lepingus ettenähtud 0,5 % asemel 0,2 % päevas, on põhjendatud välja mõista kostjatelt viivis 0,2 % päevas
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 163 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.