← Eesti

3-12-264/44

Obsah (5)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-264 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-264 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. T P esitas 06.12.2011 Harku ja Murru Vanglale nõude temale tekitatud mittevaralise kahju 250 euro hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on T. Pl krooniline kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi ja vangla määras temale toidusedelis leiva asemel saia. 22.11.2011 katkestati T. Ple saia andmine, mis tõi kaasa haiguse ägenemise. Sellest tulenevalt on T. P pidanud taluma füüsilist valu ja moraalset üleelamist (tl 7).
  2. Harku ja Murru Vangla jättis 18.01.2012 otsusega nr 5-9/44 ja 1-10/1473-1 T. P kahjunõude rahuldamata (tl 7). Vangla vastuse kohaselt ei ole T. Pt saia saajate nimekirjast maha võetud, mistõttu on väide taotlejale saia mitteväljastamise kohta paljasõnaline. Meditsiiniosakonna väitel ei põhjusta saia mittesaamine maovalusid ning meediku sõnul on väga tõenäoline, et valud on tingitud hoopis kinnipeetava jätkuvast suitsetamisest. T. P pöördumisest ei selgu, mis temale valu põhjustas ning kas taotleja on pöördunud abi saamiseks arsti poole. Ükski asjaolu ei viita sellele, et T. P oleks kannatanud füüsilise valu ja moraalsete üleelamiste tõttu, mistõttu on kahjunõue alusetu.
  3. T. P esitas 06.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla tekitatud kahju 250 euro hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja pöördus
  4. a oktoobris Harku ja Murru Vangla meditsiiniosakonna poole kaksteistsõrmiksoole haavandiga ja talle määrati tabletiravi ning dieedina leiva asemel sai. 22.11.2011 hakati kaebajale saia asemel leiba andma. Kuigi meditsiiniosakonna 30.11.2011 vastuses kaebaja pöördumisele teatati, et kaebaja on jätkuvalt saia saajate nimekirjas, anti kaebajale leiba edasi. 12.12.2011 viidi kaebaja üle Harku vangistusosakonda, kus arst määras kaebajale uuesti saiadieedi, mida kaebaja hakkas saama alates 16.12.2011 ja saab siiani. Kaebaja haavandtõbi on arenenud ja ägenenud, mistõttu määrati kaebajale 26.01.2012 taas täiendav ravi. Vastustaja 18.01.2012 otsuse kohaselt ei ole kaebajat saia saajate nimekirjast maha võetud. Samas, kui kõnealused nimekirjad oleksid tõepoolest olnud korras, siis ei oleks Harku vangistusosakonnas olnud vajalik kaebajat uuesti nimekirja lisada. Murru vangistusosakonnas märgitakse saia saajad kambri uksel asuvale tahvlile. Perioodil 22.11.2011-16.12.2011 kaebaja nime tahvlile kirjutatud ei olnud, kuigi kaebaja esitas iga päev korruse valvurile suulise nõudmise selle kohta. Väidetavalt on saia saajate nimekirja kontrollitud, kuid mitte kordagi ei ole kontrollitud, kas kaebaja ka reaalselt saia saab. Kaebaja nõustub, et saia mittesaamine iseenesest vaevusi ei saa põhjustada, küll aga põhjustab saia asemel hapu leiva söömine haavandtõve ägenemise ja füüsilist piina. Vangla väide kaebaja jätkuva suitsetamise kohta ei ole õige. Kaebaja isikliku konto väljavõttest nähtuvalt puuduvad kaebajal vahendid sigarettide ostmiseks vangla kauplusest ning vanglas on keelatud omada sigarette, mis pole soetatud oma vahendite eest. Kaebajapoolne varasem suitsetamine ei tee olematuks vangla hooletust ja süüd. Kaksteistsõrmiku haavand põhjustab ägenemisel piinavat valu ning selle tõendamine oleks absurdne. Juba vangla väide, et füüsilised valud on väljamõeldis, tõendab kaebaja lootusetuse ja abituse tunnet. Vastustaja seisukoht, et juba Harku ja Murru Vanglasse saabudes olid kaebajal maovalud, ei tähenda seda, et kaebaja tervis ja maovalud ei oleks vastustaja süülise käitumise tagajärjel halvenenud. Kui vangla meditsiiniosakonna poolt on kaebajale määratud dieet ja patsient 2

(8)3-12-264 vangla süül dieedile vastavat toitu ei saa, siis ei pea kaebaja tõendama, et asjakohase toidu mittesaamine on halvendanud tema tervist. Dieedikohase toidu mittesaamine ongi tõenduseks, et kaebaja tervist on süüliselt kahjustatud. Kahjunõude lahendamisel peab vanglateenistus ka omaalgatuslikult tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama. Vangla poolt kohtule esitatud e-kirjad on läinud liikvele alles pärast kaebaja esitatud kahjunõuet. Pärast vanglale kaebuse esitamist 22.11.2011 ei ole kontrollitud, kas kaebaja ka reaalselt saia saab. E-kirjades kirjeldatavat nimekirjade kontrolli ei saa seega tõsiselt võtta. Vangla vastuses kahjunõudele väidetakse, et kaebusest tulenevalt on nimekirju kontrollitud 22.
  1. 2011, kuid kaebuse koopiast nähtub, et seda tehti 28.11.
  2. Kinnipeetavaga käib (üleviimistel) kaasas meditsiinikaart, kus on kirjas nii määratud ravi kui ka dieet, millest tuleb kinni hoida ka uues vanglas. Kaebajal ei ole Harku vangistusosakonnale midagi ette heita, kuna seal peetakse kaebajale ettenähtud dieedist kinni. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus kahju õigusvastase tekitamise eest saada hüvitist ning sellest keeldumine ilma õigusliku aluseta on põhiõiguse piiramine. Kaebaja tervisekahjustus on kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemine, mis on leidnud kinnitust kaebajale korduvalt uue ravi määramisel. Kaebaja saab kahjutasu nõuda ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 järgi, kuna kaebaja tervist on kahjustatud süüliselt vangla hooletusest ja ükskõiksusest tulenevalt. Vangla viidatud varalise olukorra taastamise põhimõte ei ole antud juhul kohaldatav, kuna tegemist ei ole materiaalse kahjuga.
  3. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal on diagnoositud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand 13.10.2008 Tallinna Vanglas. Puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja tegevus oleks põhjustanud kaebaja terviseseisundi halvenemise. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebajal olid juba 20.10.2011 Murru vangistusosakonda saabumisel maovalu kaebused, mistõttu talle määrati ka ravi. Järgmine kord pöördus kaebaja maovalu kaebustega meditsiiniosakonna poole 17.12.2011 ja 21.12.
  4. Kaebaja kaebusi ei saa meditsiiniliselt siduda saia võimaliku mitteväljastamisega. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema tervis halvenes vangla poolt saia väidetava mitteväljastamise tõttu. On väga tõenäoline, et valud on tingitud hoopis kaebaja suitsetamisest. Kuigi kaebaja selgituste kohaselt ei pea väited tema jätkuvast suitsetamisest täielikult paika, nähtub 09.11.2011 poe tellimislehelt, et kaebaja ostis neli pakki sigarette. Kaebaja väited selle kohta, et talle kõnealusel perioodil saia ei väljastatud, on paljasõnalised. Harku ja Murru Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialisti e-kirja teel antud selgituste kohaselt oli kaebaja novembris ja detsembris kantud saia saavate kinnipeetavate nimekirja. Antud asjaolu kinnitab ka meditsiiniosakonna juhataja 29.11.2011 vastus kaebaja pöördumisele. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks lisaks 23.11.2011 kaebusele esitanud hilisemaid taotlusi saia mitte väljastamise kohta. Samuti ei mäleta kaebaja poolseid suulisi pöördumisi korruse valvur Reet Koppelmann. Puudub alus uskuda, et vanglateenistujad oleks sihilikult ja korduvalt ligikaudu kuuajase perioodi jooksul jätnud kaebajale saia väljastamata. Asjaolu, et kohtule saadetud e-kirjad on koostatud pärast kaebaja kahjunõude esitamist, ei tähenda, et kaebust ei ole varem kontrollitud. Kuna kaebaja esitas 23.11.2011 registreeritud pöördumise meditsiiniosakonnale, siis on kaebusele ka vastanud meditsiiniosakonna juhataja. Meditsiiniosakonna juhataja kontrollis 28.11.2011 söökla nimekirju ning selgitas, et kaebaja on saia saajate nimekirjas. Kuna kaebaja lisaks meditsiiniosakonnale adresseeritud pöördumisele vanglateenistuse poole sellesisuliste kaebustega rohkem ei pöördunud ning meditsiiniosakond oli kaebust kontrollinud, puudus vanglateenistusel vajadus kaebuse täiendavaks kontrollimiseks. Kaebaja poolt kahjunõude saamisel kontrollis vanglateenistus veel kord kaebaja 3
(8)3-12-264 väiteid ning selgitas välja, et vaidlusalusel perioodil oli kaebaja kogu aeg olnud Murru vangistusosakonna kinnipeetavate saia saajate nimekirjas. Vastustaja 18.01.2012 vastuses on pöördumise sisu kirjeldavas osas ekslikult märgitud, justkui oleks kaebajale 22.11.2011 vastatud, et nimekirjade kontrollimisel selgus, et kõik on korras. Kuna meditsiiniosakonna juhataja vastuses kaebaja 23.11.2011 registreeritud kaebusele on selgelt kirjas, et söökla nimekirju kontrolliti 28.11.2011, on kahjunõude vastuses pöördumise sisu kirjeldavas osas nimetatud kuupäeva näol tegemist ilmselge kirjaveaga. Harku meditsiiniosakond pidi kaebaja uuesti saia saajate nimekirja panema põhjusel, et kui kinnipeetav liigub Harku ja Murru Vanglas ühest vangistusosakonnast teise, tuleb ta lisada uuesti ka dieettoidu saajate tabelisse. Eeltoodu on tingitud asjaolust, et Harku ja Murru Vanglal on kaks asukohta ning dieettoitu saavate kinnipeetavate tabelid on koostatud eraldi Harku vangistusosakonna ja Murru vangistusosakonna kinnipeetavatele. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud. Mil viisil asetaks vangla poolne kahju hüvitamine kaebaja algsesse olukorda, on kaebaja jätnud selgitamata. Ükski asjaolu ei viita sellele, et kaebaja oleks vangla tegevuse tõttu kannatanud füüsilist valu ja moraalseid üleelamisi.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on diagnoositud kaksteistsõrmiksoole haavand Tallinna Vanglas 13.08.
  2. Kaebaja saabus Harku ja Murru Vanglasse 20.10.2011 ning pöördus samal päeval maovalu kaebustega Harku ja Murru Vangla meditsiiniosakonna poole. Harku ja Murru Vangla arst kirjutas kaebajale välja ravimid ning määras dieettoiduks leiva asemel saia. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 3 sätestab, et arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Nimetatud sättes peetakse dieettoitlustamisega kindlustamise all silmas dieettoidu faktilist saamist, kuid pelgalt saia saajate nimekirja kandmine ei tähenda, et kaebajale ka tegelikult saia anti. Kaebajal ei ole tagantjärele võimalik mõistlikult tõendada, et temale ettenähtud saia ei antud. Vangla valvur R. Koppelmann ei ole eitanud ega kinnitanud kaebaja poolseid suulisi pöördumisi saia saamisega seoses, vaid märgib üksnes, et ei mäleta T. Pt ega saia-leiva küsimust, sest kaebaja viibis Murru vangistusosakonnas lühikest aega (tl 43). Seega ei saa R. Koppelmanni seletusest järeldada, et kaebajal saiaga seonduvaid kaebusi ei olnud. Kaudselt kinnitab kaebaja väiteid 23.11.2011 vastustajale esitatud kaebus, milles kaebaja palus vanglalt selgitust, miks talle hakati andma saia asemel leiba (tl 6), ning 06.12.2011 esitatud kahjunõue, mille aluseks oli saia andmata jätmisega mittevaralise kahju tekitamine. On usutav, et kaebaja tegelikult ei saanud alates 22.11.2011 dieettoiduna määratud saia. Vastustaja on VangS § 47 lg-s 3 sätestatud nõude täitmata jätmisega rikkunud kaebaja õigusi. Kohus saab kahjunõude läbi vaadata vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja esitas kahjunõude vastustajale 06.12.2011 ja hilisema perioodi suhtes ei ole kaebaja vanglale kahjunõuet esitanud. Seetõttu käsitleb kohus kahju tekitamise perioodina 22.11.2011-06.12.
  3. Isikul, kelle tervist kahjustatakse, eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, sest valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Sellise nõude esitamise korral peab kannatanu siiski tõendama tervisekahjustuse tekkimist, antud juhul kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemist. Kaebaja on kaksteistsõrmiksoole haavandi probleemiga Harku ja Murru Vanglas arsti poole pöördunud 4
(8)3-12-264 Murru vangistusosakonda saabumise päeval, st 20.10.2011 ning seejärel pärast Murru vangistusosakonnast Harku vangistusosakonda üleviimist 17.12.2011 ja 21.12.
  1. Seega võib eeldada, et kaebaja haigus on Harku ja Murru Vanglas viibides ägenenud. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja haigus oleks ägenenud ajavahemikus 22.11.201106.12.2011, kui kaebajale dieettoiduna määratud saia ei antud. Seega on tõendamata kaebaja väide, et tal tekkis nimetatud perioodil tervisekahjustus kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemise näol. Isegi, kui nõustada, et kaebajale on vaidlusalusel perioodil haiguse ägenemise näol tervisekahjustus tekkinud, puudub põhjuslik seos vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale tekkinud kahju vahel. Kaebaja saabus Harku ja Murru Vanglasse 20.10.2011 ning pöördus kohe samal päeval maovalu kaebustega Harku ja Murru Vangla meditsiiniosakonna poole. Kaksteistsõrmiku haavandtõve ägenemist 20.10.2011 ei saa seetõttu seostada Harku ja Murru Vangla tegevuse või tegevusetusega. Lisaks on kaebaja enda väitel saanud Tallinna Vanglas olles saia, sest töötas köögis abitöölisena, mis näitab, et kaebajale tekkisid maovalud ka leiva asemel saia söömise korral. Pärast 20.10.2011 pöördus kaebaja järgnevalt maovalu kaebustega meditsiiniosakonna poole 17.12.2011 ja 21.12.2011 ehk alles pärast seda, kui kaebaja oli taas hakanud saama leiva asemel saia. Ka eeltoodu viitab, et kaebaja maovalude põhjuseks ei saa olla saia mittesaamine, kuna kaebajal esines kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemist ka perioodil, mil talle kaebaja enda väitel saia väljastati. Kaebaja märkis kaebuses järgmist: „Nõustun, et saia mittesaamine iseenesest vaevusi ei saa põhjustada, küll aga põhjustab saia asemel hapu leiva söömine haavandtõve ägenemise ja füüsilist piina“. Seega ei seosta ka kaebaja ise haiguse ägenemist mitte saia väljastamata jätmisega, vaid selle asemel leiva söömisega. Leiva söömine oli kaebaja vaba valik, sest ei ole usutav, et vangla kaebajat selleks sundis. Samuti ei ole usutav, et sai või leib on ainus või peamine toit, mida vanglas kinnipeetavale antakse ja kaebaja oli seetõttu sundvaliku ees, kas süüa leiba või nälgida. Kaebaja ei ole eitanud ka seda, et ta on varasemalt suitsetanud ning see võib olla üks kaksteistsõrmiksoole haavandi tekkimise või ägenemise põhjusi. Kaebaja väidab küll, et vaidlusalusel perioodil puudus tal raha, et vangla poest suitsu osta, kuid vangla on tõendanud, et kaebaja ostis
  2. a novembris vangla kauplusest neli pakki sigarette (tl 46), mida kaebaja usutavasti ei suitsetanud ära korraga. Internetist kättesaadava terviseportaali andmetel tekib haavand limaskesta kaitsevõime vähenemise ja limaskesta kahjustavate faktorite koostoimel. Limaskesta kaitsevõimet vähendab ja maohappe tootmist soodustab muuhulgas suitsetamine. Kaksteistsõrmik haavandtõbi on haigus, millele ongi iseloomulik kulgeda ägenemiste ja vaibumistega (vt www.inimene.ee). Eeltoodud infole tuginedes on usutav vangla meditsiiniosakonna arvamusele (tl 47) tuginev vastustaja seisukoht, et tõenäoliselt võis maovalusid ja haavandtõve ägenemist põhjustada hoopis suitsetamine. Pole kahtlust, et kaebaja oli oma terviseprobleemist teadlik ning pidi mõistma, et tal tuleb toimida viisil, mis tema tervist ei kahjustaks. Seega ei ole põhjuslikku seost vangla õigusvastase toimingu ja kaebaja haiguse ägenemise vahel, st saia andmata jätmine ei olnud kaebaja haiguse ägenemise vältimatuks põhjuseks. Samuti ei saa eespool toodud põhjustel väita, et vangla oleks kaebaja tervise kahjustamises süüdi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. T. P palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 5
(8)3-12-264 Kuna halduskohus leidis, et vangla on rikkunud VangS § 47 lg-st 3 tulenevaid kaebaja õigusi (vangla peab kindlustama arsti määratud dieedi), siis ei tohiks olla vaidlust vangla süülises ja õigusvastases tegutsemises. Kahtlust ei ole ka selles, et kaebajal on kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, mis ägenes ja seetõttu tundis kaebaja piinavat valu ja sellega kaasnes paratamatult moraalne üleelamine. Täiendavalt on vangla rikkunud VangS § 52 lg-t 2, mis sätestab, et vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetava terviseseisundit. Haiguse ägenemine tekkis kohtuotsuses näidatud perioodil 22.11.2011-06.12.2011, sest sel perioodil rikkus vangla dieettoiduga kindlustamise kohustust. Kaudselt tõendab seda ka Harku vangistusosakonnas ravi määramine. Kohtu poolt nõutud põhjusliku seose tõendamine enamal viisil ei ole võimalik, sest vangla rikkus VangS § 52 lg-t 2 – kaebajat välja ei kutsutud, et tuvastada konkreetne ägenemine. Vanglas viibides ei ole võimalik igal ajal arsti juurde minna. Kohus märkis, et Tallinna Vanglas köögis tööl olles sõi kaebaja saia, aga ikkagi haavandtõbi ägenes. Tol ajal olid selleks muud objektiivsed põhjused – raskuste tõstmine põhjustab haiguse ägenemist. Halduskohtu seisukoht, et hapu leiva söömine oli kaebaja vaba valik süüa või mitte süüa, on asjakohatu ja jääb arusaamatuks Eesti rahvale omase arusaama valguses, et leib (sai) on põhitoidus ja ülejäänu on leivakõrvane. Vanglas viibimise ajal on kaebaja kehakaal olnud stabiilne, kuid Harku ja Murru Vanglas on kehakaal langenud 5 kuu jooksul 7 kg võrra. Halduskohus nõustus vangla argumendiga, et kaebaja on suitsetanud ja tõendiks selle kohta on kaupluse tellimisleht. Tellimislehelt on näha, et kaebaja on 09.11.2011 kätte saanud 4 pakki sigarette. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et eelnev suitsetamine ei tee vangla süüd olematuks, ja lisab, et sigarette tellides tal haiguse ägenemist ei olnud ning need sigaretid suitsetas ära kambrikaaslane. Pealegi ei kuulu sigarettide ostmine perioodi 22.11.2011-06.11.2011, mille osas halduskohus pidas võimalikuks kahjunõuet arutada.
  1. Harku ja Murru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Kaebajal olid maovalu kaebused juba 20.10.2011 Harku ja Murru Vanglasse saabumisel, seda vaatamata asjaolule, et kaebaja oli Tallinna Vanglas eelnevalt dieettoiduna saia saanud. Kaebajale osutati abi ja määrati 14-päevane ravikuur. Uuesti pöördus kaebaja meditsiiniosakonda 17.12.2011 ja 21.12.2011, mil mõlemal korral määrati kaebajale 7 päeva pikkune ravikuur. 25.01.2012 pöördus kaebaja taas maovalu kaebustega meditsiiniosakonna poole. Seega kaebajal ligikaudu kuu jooksul maovalu kaebusi ei esinenud. Kuna kaebaja väidete kohaselt hakati talle dieettoiduna saia uuesti väljastama alates 16.12.2011, saab järeldada, et kaebaja haiguse ägenemine ei ole seotud saia mittesaamisega, sest kõik kaebaja pöördumised meditsiiniosakonna poole seoses maovaludega toimusid perioodil, kui talle väljastati dieettoiduna saia. Väidetava saia mittesaamise perioodil kaebaja aga maovalu kaebustega vangla meditsiiniosakonna poole ei pöördunud. Seega puudub igasugune seos kaebaja haiguse ägenemise ja vastustaja väidetava õigusvastase teo suhtes. Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui oleks ta olnud sunnitud leiba sööma. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2000 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ lisale 1 on kaebaja toiduenergiavajadus rühmas R
  2. Selle rühma päevane energiavajadus on 2200-2300 kcal päevas. Vanglas sõi kaebaja R3 rühma, kelle energiavajadus on 2300-2700 kcal päevas, menüü järgi. 28.11.2011 kinnipidamisasutuse toidunormide inspekteerimise aktist nähtuvalt sisaldas R3 rühma menüü 2619 kcal päevas. Seega sisaldas kaebaja toit ligikaudu 420 kcal nõutavast rohkem kaloreid. Kinnipeetavatele antakse lõuna- ja õhtusöögi ajal kolm viilu leiba. Kolm viilu leiba kaalub keskmiselt 100-105 g ja sisaldab 220 kcal. Seega on leivast saadav energia kokku ca 440 kcal. Kuna kaebaja toit sisaldas ca 420 kcal nõutavast rohkem kaloreid, siis oli kaebaja toiduenergiavajadus täidetud ka ilma leivata. 6
(8)3-12-264 Kaebaja väited selle kohta, et tema poolt ostetud sigaretid suitsetas ära teine kinnipeetav, on sisutühjad ja otsitud. Puudub igasugune mõistlik seletus sellele, miks kaebaja pidi oma viimase raha eest ostetud sigaretid teisele kinnipeetavale andma, seda enam, et selline tegevus on vanglas keelatud ja võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tarbis ostetud sigarette ise, mistõttu on võimalik, et kaebaja maovalu ägenes suitsetamise tõttu. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et 13.08.2012 nr 5-11/38 on Harku ja Murru Vanglas registreeritud kaebaja vaie Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjade, millega piiratakse ühe kaupluse korra kohta osta lubatud ja suitsetamisekohta kaasa võtta lubatud sigarettide kogust, tühistamiseks, kuna kaebaja hinnangul rikuvad need tema õigusi.
  1. T. P vastuses vastustaja vastusele märgitakse järgmist. Vastustaja on tahtnud näidata, et pärast dieedi taastamist olid kaebajal ikka valud ning seda ei saa dieedi rikkumisega seostada. Dieedi katkestamisest tingitud vead vajavad paranemiseks aega ja kaebaja pöördus arsti poole tablettide saamiseks, mis aitavad tervenemisprotsessi leevendada. Kohtuotsuses on selgelt välja toodud, et vangla on rikkunud kaebaja õigusi, seega on vangla tegevus või tegevusetus olnud õigusvastane. Vangla süül rikuti arsti määratud dieeti ja seega kogu ravikuuri. Sellises olukorras puudub vajadus enam tõestada seost haiguse ägenemisega, kuna see on igati mõistlikult tõendatud. Vastustaja „kalorimatemaatikale“ vaatamata läheb kinnipeetav magama kui mitte näljasena, siis tühja kõhuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus on tuvastanud asjaolud ja kohaldanud õigusnorme õigesti.
  3. Halduskohtu otsus tugineb kokkuvõtvalt seisukohtadele, et kaebaja ei saanud dieettoiduna määratud saia alates 22.11.2011; kahju tekitamise perioodina tuleb vaadelda vanglale kahjunõude esitamisele eelnenud ajavahemikku 22.11.2011-06.12.2011; võib eeldada, et kaebaja haigus Harku ja Murru Vanglas viibides ägenes, kuid pole tõendatud, et see ägenes ajavahemikus 22.11.2011-06.12.2011; isegi kui kaebajale vaidlusalusel perioodil tervisekahjustus kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemise näol tekkis, puudub põhjuslik seos vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale kahju tekkimise vahel, sest saia andmata jätmine ei olnud haiguse ägenemise vältimatuks põhjuseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
  4. Vastustaja rikkumise ja kaebaja kaksteistsõrmiksoole haavandi ägenemise vaheline põhjuslik seos ei ole tuvastatav, sest kaebajal olid maovalud ka siis, kui ta sõi leiva asemel saia. Arvestades vastustaja vastusest nähtuvat, et kaebaja energiavajadus oli rahuldatud ka leivast loobumise korral, ei ole põhjust korrigeerida halduskohtu seisukohta, et kaebajal oli võimalus leivast loobuda. Kohus on õigesti leidnud, et oma terviseprobleemidest teadlik olles tulnuks kaebajal toimida viisil, mis tema tervist ei kahjusta, st loobuda suitsetamisest. Kaebaja väide, et sigaretid, mis ta ostis ajal, mil parasjagu haiguse ägenemist ei olnud (09.11.2011), andis ta oma kambrikaaslasele, ei ole veenev. Arvestades soetatud sigarettide kogust ja suitsetamisvõimaluste piiratust vanglas, on tõenäoline, et haavandtõve ägenemist võis põhjustada suitsetamine.
  5. Kaebaja oli riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 11 tulenevalt riigilõivu tasumisest vabastatud. Kumbki menetlusosaline ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja ega kulu- 7
(8)3-12-264 dokumente esitanud. Seetõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.