← Eesti

3-13-1276/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1276 Haldusasi K.K.i esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised

) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada aga alles juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud

§-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse korras taotletakse käesoleval juhul korralduse, millega kohustati taotlejat tasuma 600-eurone sunniraha, täitmise peatamist.

§ 251lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus vaidlustatava haldusakti täitmise peatada.

Haldusakti täitmise peatamise taotluse esialgse õiguskaitse korras esitamine on käesoleval juhul seega iseenesest lubatav. Taotlus on esitatud ajendatuna

§ 249

lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Teisalt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitsevajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv. Käesoleval juhul on taotluses valdavalt välja toodud MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-10 õigusvastasusele suunatud argumendid. Esialgse õiguskaitse vajaduse osas on taotleja küll märkinud, et sunniraha maksmine toob talle kaasa rasked tagajärjed, mis seisnevad selles, et sunniraha maksmine paneb taotleja olukorda, kus tal on võimatu maksta oma elukohaüüri, kuid ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus paljasõnaline ja põhistamata. Taotleja ei ole kohtule andnud mistahes ülevaadet oma majanduslikust seisust, mistõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud tagajärjed. Esialgse õiguskaitse taotlusele ega selle täiendustele ei ole taotleja ühtegi oma esialgse õiguskaitse vajadusele suunatud väiteid kinnitavat tõendit lisanud. Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb hinnata lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ning esialgse õiguskaitse ühegi võimaliku abinõu rakendamist ei õigusta üksnes võimalikud abstraktsed kaalutlused või muud konkreetsesse haldusasja puutumatud eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.K.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning omakorda seetõttu ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulisi aspekte, sh esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevat avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, samuti võimalikku kaebuse perspektiivikust ega määruse ettenähtavaid tagajärgi /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.