lg 1 p 1 ja
Sunniraha korralduse tegemisel on rikutud olulisi haldusmenetluse põhimõtteid. Lisaks eelnevale on MTA rikkunud HMS § 4 lg-t 2, arvestamata asjas kõiki olulisi asjaolusid. Vaidega vaidlustatud Sunniraha korraldus ei ole õiguspärane (HMS § 54). Taotleja ei ole täitmata jätnud sunniraha 17.05.2013 korraldust nr 13-7/363-6. Korralduses nimetatud ajal viibis taotleja esindaja vahendusel maksuhalduri ruumides, olles valmis andma selgitusi ning vastama küsimustele, kuid MTA ametnikud keeldusid menetlustoimingut läbi viimast. Esiteks on ebaõige arusaam, et kuna Frederic Yves Michel Noel viibis maksuhalduri ametiruumides taotleja esindajana ja täitis seetõttu esindaja ülesandeid, oli halduril õigus keelata dokumentaalfilmi jaoks maksuhalduri ametiruumides videosalvestuse tegemine. Halduri seisukoht riivab üheselt sõnavabadust kui põhiõigust. Väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna olemuslik alustala ning üks põhieeldusi selle arenguks ning inimese eneseteostuseks. IKS § 11 lõike 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil meedias avalikustada kui: avalikustamise suhtes on ülekaalukas avalik huvi; see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi. Kõik nimetatud eeldused isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil on olemas. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) käsitleb ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise informatsiooni ja ideede levitamist, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Dokumentaalfilm, mis võib kinnitada või ümber lükata eelarvamusi Ida-Euroopa maksuhaldurite korruptiivsusest ja/või võimu kuritarvitustest neis asutustes, on vaieldamatult avaliku huvi orbiidis olevaks teemaks. Kõnealuses küsimuses tehtud dokumentaalfilm aitab edendada debatti selliste eelarvamuste üle. Isikuandmete avalikustamiseks on isiku ja temaga seotud juhtumi suhtes olemas ülekaalukas avalik huvi. Avaliku huvi orbiidis on eeskätt avaliku elu tegelased ning inimesed, kes on mingi oma tegevuse tõttu sisenenud avalikku sfääri. Sellisel puhul võib avaliku huvi olemasolu eeldada. Vaieldamatult on dokumentaalfilm, milles käsitletakse Ida-Euroopa erinevate riikide võimalikku korruptsiooni ning võimu kuritarvitusi ametiasutustes, avalikus sfääris. EIK praktika järgi asuvad avaliku elu tegelaste eesotsas valitsuse ja parlamendi liikmed, seejärel muud poliitikud. Avaliku elu tegelaseks võib aga lisaks poliitikutele olla ka inimene, kes valdab majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni või võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid. Seega on avaliku elu tegelaseks ka Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Nimetatut kinnitab ka EIK praktika, mille järgi peavad ametnikud taluma rohkem kriitikat kui riigiteenistuses mitteolevad inimesed. Samuti tuleb rõhutada, et 22.05.2013, mil videosalvestist tehti, olid ametnikud täitmas ametiülesandeid ega tegutsenud oma eraelu sfääris. Alternatiivselt eelnevale soovib taotleja esile tuua, et täielikult tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et Frederic Yves Michel Noel selgitas, et juhul, kui Maksuja Tolliameti ametnikud ei nõustu ajakirjanduslikul eesmärgil videosalvestise tegemisega, on ta nõus selle tegema ka vaid isiklikuks otstarbeks. Kuivõrd sellisel juhul on keelatud videosalvestise avaldamine, ei saa see riivata ega rikkuda ka ametnike isikuõigusi. IKS § 2 lg 1 p 1 järgi ei kohaldada IKS-s sätestatut, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik isiklikul otstarbel. Frederic Yves Michel Noel teatas, et nõustub videosalvestamisega ka vaid enda isiklikuks otstarbeks, kuid ka sellele vaatamata ei viinud MTA ametnikud menetlustoimingut läbi. Seega seni, kuni inimene salvestist ei avalikusta, kohaldub isiklikul otstarbel töötlemise erand sõltumata sellest, mida ja kuidas selle kaameraga filmitakse. Puutumust teiste isikute isikuõiguste rikkumisega olla ei saa. Sellise videosalvestise avalikustamine IKS tähenduses võib olla lubatud vaid siis, kui salvestatud on õiguserikkumine ning salvestis on avalikustatud õigusrikkumist menetlevale asutusele. Eeltoodust tulenevalt on taotluse esitaja seisukohal, et MTA ametnikel puudus õigus videosalvestise tegemise keelamiseks, kuivõrd tegevus oli kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Menetlustoimingut oli võimalik nõuetekohaselt ja korrektselt läbi viia, millest aga MTA on ise keeldunud. Nimetatu toob kaasa Sunniraha korralduse õigusvastasuse. Meelevaldne on ka seisukoht, nagu ei oleks Frederic Yves Michel Noelil võimalik tegutseda üheaegselt ajakirjandusliku uurimuse läbiviijana ja kolmanda isiku esindajana maksumenetluses. Esindaja õiguste teostamine ning kohustuste kandmine ei olnud mingil viisil takistatud asjaolust, et nõupidamisteruumi laual asus statiivil töötav videokaamera. MTA-l puudus ka igasugune võimalus nimetatut hinnata, sest maksuhaldur keeldus menetlustoimingu läbiviimisest. Kuivõrd menetlustoimingut (seletuste andmine) ei toimunud, ei saa maksuhalduril olla kujunenud arvamust sellest, nagu oleks Frederic Yves Michel Noelil olnud esindaja õiguste ja kohustuste kandmine takistatud. Seetõttu ei ole mõeldav, et maksuhaldur saaks Sunniraha korraldust motiveerida sellega, nagu ei saanuks minu esindaja olla üheaegselt kolmanda isiku esindaja ning ajakirjandusliku uurimuse läbiviija. Ebaõige on ka väide, nagu takistaks menetlustoimingu jäädvustamine selle läbiviimist. Menetlustoimingu rahumeelne jäädvustamine (nagu see toimus ka 22.05.2013, mil videokaamera asus statiivil laua peal) ei sega mitte mingil viisil toimingu läbiviimist, mille sisuks peaks olema minult (antud juhul esindaja vahendusel) selgituste saamine ning seega maksuhalduri küsimustele vastamine. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leiab maksuhaldur, et menetlustoimingu läbiviimine ei ole võimalik, kui see jäädvustatakse. Veelgi enam, maksuhalduri õigusvastane korraldus lõpetada menetlustoimingu salvestamine, ei ole minu esindajale Frederic Yves Michel Noel’ile täitmiseks kohustuslik ning õigusvastasele korraldusele tuginedes ei ole võimalik motiveerida Sunniraha korraldust. Taotluse esitaja ei ole jätnud täitmata maksuhalduri 17.05.2013 korraldust nr 13-7/363-6 ka osas, millega mind kohustati esitama dokumente. Maksuhaldur kohustas taotlejat kõnealuses korralduses esitama pangakonto väljavõtte perioodist 01.10.2012-15.05.2013, millelt nähtuvad Laketide Consulting OÜ-lt tehtud töötasude väljamaksed. Kuivõrd selliseid makseid tehtud ei ole, ei ole mul võimalik esitada ka vastavat pangakonto väljavõtet. Seetõttu ei ole Sunniraha määramine õiguspärane ega põhjendatud. Dokumentide esitamise kohustust, mille esitamine ei ole võimalik seetõttu, et neid ei ole olemas, ei saa eksisteerida, mistõttu ei ole lubatav ja õiguspärane ka sellise väidetava kohustuse rikkumise eest sanktsioneerimine. Maksuhaldur ei tutvustanud taotlejale ega tema esindajale kolmanda isiku õigusi ega kohustusi; taotlejale teadaolevalt ei ole maksuhaldur isikule, kelle suhtes on maksumenetlust alustatud (Laketide Consulting OÜ), esitanud küsimusi ega proovinud informatsiooni saada maksustatava isiku enese käest. MKS § 61 lg 2 järgi enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Kohtudes korralduses nimetatud ajal maksuhalduriga, tunnistas ka maksuhaldur ise, et ei ole Laketide Consulting OÜ-lt nimetatu osas informatsiooni saanud; ettevõtte juhtkond on mulle kinnitanud, et sellist informatsiooni ei ole küsitud.
lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama sätte lõike 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Juhin tähelepanu, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei välista sunniraha tasumist siis, kui vaidlus Sunniraha korralduse üle on lõppenud taotleja jaoks negatiivselt. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei takista sunniraha sissenõudmist pärast vaidluse lõppu, vaid üksnes lükkab selle edasi. Seejuures arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
Kohtupraktikas on üheks esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks kaebuse perspektiivsus. Kuna Sunniraha korraldus ei ole põhjendatud, mida kaebaja on põhjendanud ülal, ning täitmata on haldusakti tegemise eeldused, siis tuleb lugeda käesolevat kaebust perspektiivseks. Antud juhul on asjakohane viidata Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 33-1-57-01 punktile 2, kus kohus on rõhutanud, et maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Esitatud halduskolleegiumi seisukohast saab taotleja hinnangul juhinduda ka Sunniraha korralduse vaidlustamise korral. Seega ei koorma esialgse õiguskaitse kohaldamine haldusorganit ebamõistlikult, sest Sunniraha korraldus kuuluks (negatiivse lahendi korral käesolevas kohtumenetluses) täitmisele lihtsalt hiljem. Samas oleks aga Sunniraha korralduse kehtetuks tunnistamise korral tekkinud olukord, kus kaebajale on tekkinud oluline kahju suuresummalise väljamineku kujul.
lg 1 punkti 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kuna haldusakti vaidlustamine ei peata teatavasti haldusorgani õigust seda täita, siis taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras kohtult Sunniraha korralduse täitmise peatamist kuni nimetatud korralduse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Maksu- ja Tolliamet palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata esmalt taotluse põhjendatust. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud. Taotleja on taotluses kirjeldanud sunniraha korralduse andmist tingivaid asjaolusid, kuid ei ole põhjendanud, miks vajab taotluse esitaja esialgset õiguskaitset. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul on vaidlustatud sunniraha korraldusega nõutud taotlejalt sunniraha summas 600 eurot. Vastustaja möönab, et haldusakti täitmise peatamine võib olla vajalik, kui vaidlustatud maksuotsuses sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga raskesse majanduslikku seisu, kuna taotluse esitaja ei ole võimeline tasuma maksuotsuses määratud maksusummat. Käesoleval hetkel ei ole aga taotluse esitaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal puuduksid korralduses määratud summa tasumiseks rahalised vahendid või määratud summa tasumine tekitaks taotluse esitajale pöördumatut kahju ning viiks taotleja raskesse majanduslikku olukorda. Seega on taotluse esitaja väited paljasõnalised ja tõendamata ning taotlus põhjendamata. Kuivõrd
lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalik kaebaja põhjendatud taotlus esialgse õiguskaitse vajaduse kohta, siis käesoleval juhul puudub alus taotluse rahuldamiseks. Seega on taotluse esitaja väited paljasõnalised ja tõendamata ning taotlus põhjendamata. Kuivõrd
lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalik kaebaja põhjendatud taotlus esialgse õiguskaitse vajaduse kohta, siis käesoleval juhul puudub alus taotluse rahuldamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus märgib esmalt, et kuna 12.06.2013 esitatud taotluselt riigilõivu tasutud ei ole ning taotlus on täpselt samasisuline, ainult hilisema kuupäevaga, siis on kohus seisukohal, et selle esitaja ei mõelnud seda kui eraldiseisvat taotlust, vaid on selle esitanud korduvalt. Hinnanud taotluse esitaja ja MTA seisukohti, leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel kohtu põhjendustel: Riigikohus on 21.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p.15).
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (
Pöördumatute tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastasest toimingust tekkinud kõiki tagajärgi. Taotluse esitaja on esialgse õiguskaitse taotluses läbivalt esitanud põhjendusi, miks ta ei nõustu endale sunniraha määramisega ning miks oli tema esindaja tegevus maksuhalduri juures põhjendatud. Taotluses ei ole põhjendatud, millised on need pöördumatud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kohus nõustub MTA väitega, et haldusakti täitmise peatamine võib olla vajalik, kui vaidlustatud maksuotsuses sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga raskesse majanduslikku seisu. Taotluse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole võimeline tasuma maksuotsuses määratud maksusummat. Taotluse esitaja ei ole kohtule esitanud esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks ühtegi tõendit selle kohta, et tal puuduksid korralduses määratud summa tasumiseks rahalised vahendid või määratud summa tasumine tekitaks taotluse esitajale pöördumatut kahju ning viiks taotleja raskesse majanduslikku olukorda. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline, siis toimub kohtul taotluse põhjendatuse hindamine piiratud tingimustes. Kohus saab veenduda õiguskaitse vajaduse ja põhjendatuse hindamisel talle taotleja poolt esitatud põhjendustest ning tema väiteid tõendavatest dokumentidest. Seega on taotluse esitaja väited esialgse õiguskaitse taotluses paljasõnalised ja tõendamata.
lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.