alusel kostjalt välja mõista viivise 29,3% tagastamata krediidisummalt aastas alates 01.10.2008.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 04.11.2008 (tl.32), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. 2
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 hageja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt osundatud paragrahvi 6.lõikest jätab kohus otsusega hagi rahuldamata, kui hageja taotleb küll tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavaldus esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad, kuid hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Kuigi kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõlgendab kohus
lg 6 sätestatut selliselt, et kohus saab tagaseljaotsusega rahuldada hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tulenevalt
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 23.12.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl.15), selle juurde kuuluvast maksegraafikust (tl.16) ja lepingu üldtingimustest (tl.17-18). Hagiavaldusele on lisatud ka hageja poolt kostjale saadetud lepingust tulenevate kohustuste täitmist meelde tuletavad kirjad (tl.19-23), hinnakiri (tl.24) ja viivise arvestus kuni hagi esitamiseni (tl.25). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad VÕS 22.peatüki 2.jao sätted (§-d 402 – 421).Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 kohaselt krediidileping, , millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS 22.peatüki 2.jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on väljendatud seisukoht, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine tulenevalt VÕS § 415 lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, ega näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Osundatud säte näeb ette vaid võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Seega on lepingu üldtingimuste p.6.3, mis sätestab krediidisaaja kohustuse tasuda 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud viivise arvestuse perioodi eest 26.07.2008, s.o. lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 01.10.
alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramise põhjendus
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule 03.02.2009 teatanud, et ta nõustub menetluskulude kindlaksmääramisega tagaseljaotsuses ning esitanud menetluskulude nimekirja (tl.33-35). Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõivud hagi esitamise eest, summas 2250 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest, summas 15 krooni ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud, summas 1401,25 krooni. Kokku on hageja menetluskulude suurus 3666,25 krooni. 4
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti,
lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, vaatamata asjaolule, et kohus jättis kostjalt hageja kasuks leppetrahvi välja mõistamata. Siinjuures võtab kohus arvesse, et juhul, kui hageja ei oleks leppetrahvi nõuet esitanud, ei oleks tasutud riigilõiv ning kohtutäituri tasu olnud väiksem. Riigilõivu tasumisel on hagihinnana aluseks võetud põhinõude suurus ning kohtutäituri tasu arvestamisel on aluseks olnud rahalise nõude suurus, mis hagi tagamise puhul oli samuti tagastamata krediidisumma ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.